3-09-2324/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2009, Jõhvi 3-09-2324 A. S kaebused Viru Vangla käskkirjade tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks
2. detsember 2009 A. S ja Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta A. S kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 28.07.2009 andis Viru Vangla käskkirja nr 6.-3/1777-D (toimiku 3-09-2300 leht 9), millega karistas vahistatu A. S vangistusseaduse § 67 punkt 1 ning Viru Vangla kodukorra punktide 8.1.1 ja 8.1.3 sätestatud nõude rikkumise eest 15 päeva pikkuse kartserisse paigutamisega. Käskkirjas märgiti, et 11.07.2009 hommikuse loenduse ajal eelvangistushoone osakonna E3 kambris 2206 keeldus A. S täitmast valvuri korraldust öelda oma nimi ning käitus lisaks valvuriga veel ka ebaviisakalt. Samal kuupäeval andis vangla ka käskkirja nr 6.-3/1779-D (toimiku 3-09-2294 leht 10), millega karistas A. S 12.07.2009 õhtuse loenduse ajal toimunud sarnase rikkumise eest sama pika kartserisse paigutamisega. 06.08.2009 on A. S distsiplinaarkorras karistamise kohta koostatud kolm käskkirja numbritega 6.3-1846/-D (toimiku nr 3-09-2324 leht 10), 6.-3/1850-D (toimiku 3-09-2385 leht 6) ja 6.-3/1851-D (toimiku 3-09-2347 leht 10), neis on kirjeldatud 16.07.2009 õhtuse loenduse ning 26.07.2009 hommikuse ja õhtuse loenduse ajal toimunud sarnaseid Viru Vangla kodukorra punktide 7.3 ja 7.4 rikkumisi ning määratud viie ja kümne päeva pikkused kartserisse paigutamised. 07.08.2009 koostatud käskkiri nr. 6.3/1874-D (toimiku 3-09-2388 leht 7) rajaneb eelnevatega põhimõtteliselt samadel alustel ja sellega määrati 16.07.2009 hommikuse loenduse ajal toimunud rikkumise eest viieteist päevane kartserisse paigutamine. 14.10.2008 esitas A. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebused käskkirjade nr 6.-3/1779-D ja 6.-3/1777-D tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks (toimikute 3-09-2294 ja 3-09-2300 lehed 1). 15.10.2009, 19.10.2009 ja 22.10.2009 esitas ta samasuguste nõuetega kaebused ka teiste eelnevalt nimetatud käskkirjade suhtes (toimikute 3-09-2324, 3-09-2347, 3-09-2385 ja 3-09-2388 1 1 lehed 1). Kõigis kaebustes selgitas A. S oma käitumise põhjuseid ning viitas põhiseaduse § 11 ja § 12 tulenevale piirangute keelule ja isikute võrdsusele. 27.10.2009 koostatud määrustega (toimiku 3-09-2294 leht 13 ja toimiku 3-09-2300 leht 12) tagastas kohus kaebused käskkirjaga nr 6.-3/1779-D tekitatud kahju hüvitamise ja käskkirja nr 6.-3/1777-D tühistamise nõuete osas. Kõik ülejäänud nõuded on liidetud ühisesse menetlusse haldusasjaga nr 309-
3. Viru Vangla kirjalikus vastustes (toimiku 3-09-2324 lehed 30-34) paluti kaebusi mitte rahuldada ja leiti, et need on kõik alusetud. Seejuures kirjeldati iga kaebust eraldi käsitledes oma seisukohti nii kaebaja rikkumiste kui käskkirjade aluseks olevate õigusaktide sätete suhtes ja märgiti Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-103-06 tuginedes, et kinnipeetava arusaam seadustest ja talle antud korralduse seaduslikkusest ei anna õigust selle täitmisest keelduda. Veel märgiti, et täidetud on üksnes käskkiri nr 6.-3/1779-D, teiste suhtes on aga vangistusseaduse § 101 lg 3 kehtestatud ühe kuuline täitmisele pööramise tähtaeg möödunud ja seega pole kaebajale mingit kahjulikku tagajärge saabunud. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. A. S leidis, et Viru Vangla kodukorras kehtestatu on arusaamatu ja rikub tema põhiseadusest tulenevaid õigusi. Ta väitis, et on kõik määratud kartserikaristused ära kandnud ning selgitas, et kartseri piiravatest tingimustest, kannatustest, solvamisest ja tervise kahjustamisest on talle tekkinud nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Eve Kangro olulisi täiendusi ei esitanud ja jäi selle juurde, et vaidlustatud käskkirjadest on vaid üks täitmisele pööratud. KOHTU PÕHJENDUSED A. S kaebustega vaidlustatud Viru Vangla käskkirjades on kaebajale süüks pandud seda, et loenduste ajal kambris keeldub ta seismast voodi kõrval ja ütlemast oma nime ning käitub vanglaametnikega ebaviisakalt. Eelvangistuse täideviimise korda reguleerib vangistusseadus. Kõik vaidlustatud käskkirjad on antud selle seaduse § 100 lg 1 p 3 alusel, milles kehtestatu kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada vahistatule muude distsiplinaarkaristuste hulgas ka kuni 30 päeva pikkust kartserisse paigutamist. Nõuded vahistatu käitumisele loenduse ajal on kehtestatud Viru Vangla kodukorra punktides 7.3 ja 7.
4. Sätestatu kohaselt peab vahistatu loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga, seisma oma korrastatud voodi kõrval ja kandma kaelas nähtaval kohal vangla väljastatud nimesilti. Sama korra punkt 7.5 kohaselt küsib loendust teostav vanglaametnik vahistatu ees- ja perekonnanime, kontrollib tema isikusamasust ning vastavust loenduskaardiga. Vahistatu kohustus tervitada vanglateenistujaid ja teisi isikuid püsti seistes, käituda nendega viisakalt ning keeld kasutada ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid või žargooni on sätestatud kodukorra punktides 8.1.2, 8.1.3 ja 8.2.
5. A. S ise ei eita käskkirjades kirjeldatut, kuid peab oma käitumist vastavate nõuete arusaamatusest, õigusvastasusest ja vanglaametnike enda ebaviisakast käitumisest tulenevalt õigustatuks. Vangistusalaste õigusaktide ja Viru Vangla kodukorra nõuetega on teda tutvustatud (toimiku 3-09-2324 lehed 35 ja 61), kohtuistungil oli tal Viru Vangla kodukorra tekst koguni trükitud kujul kaasas (sama toimiku leht 100). Seega ei saaks kaebaja kuidagi väita, et ta ei tea oma kohustusi ning kogu probleem seisneb üksnes selles, kas ja kuidas ta neist aru saab või saada tahab. Riigikohtu halduskolleegium on oma kohtulahendus nr 3-3-1-103-06 vanglaametniku korraldusele mitteallumise teemat käsitledes leidnud, et see saab olla õigustatud üksnes korralduse ilmselge tühisuse puhul ning märkinud lisaks, et isiku teistsugune arusaam õigusaktidest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. See seisukoht on täiel määral rakendatav ka käesolevate kaebuste puhul. Vanglaametniku õigus nõuda loendusel vahistatult käed seljal oma voodi juures seismist ning ees- ja perekonnanime ütlemist, tuleneb 2 2 otseselt eelnevalt juba nimetatud Viru Vangla kodukorra punktidest 7.3 ja 7.5, seega ei ole tegemist ilmselgelt tühise korraldusega. Olenemata sellest, kas kaebuste esitaja pidas korraldust õigustatuks ja seaduslikuks ning kas talle meeldis ametniku käitumisviis ja kõnetoon, tuli tal korraldus vastu vaidlemata täita ja seejuures viisakalt käituda. Mida täpselt pidada ebaviisakaks käitumiseks ja missugused väljendid on ebatsensuursed või solvavad, on suures osas selle isiku hinnangute küsimus, kellele need adresseeritakse, kuid kindlasti ei mahu vastavate käskkirjade aluseks olevates ettekannetes (toimiku 3-09-2324 lehed 60 ja 69) kirjeldatud kaebaja tegevus ja kasutatud väljendid viisaka käitumise piiridesse. Kohtuistungil esitatud väitega, et džentelmenina käitub ta ainult viisakalt käituvate ametnike suhtes (sama toimiku leht 101), tunnistab kaebaja ka ise, et tema käitumine polnud viisakas. Eelvangistust kandva isiku vabadus on vanglas allutatud vangistusseaduse ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega kehtestatud piirangutele, tema õiguste ja vabaduste maht pole samane vabaduses viibiva isiku omadega ning seega ei ole mingit alust rääkida põhiseaduse § 11 rikkumisest. Viide põhiseaduse § 12 rikkumisele jääb aga üldse arusaamatuks, sest see kaitseb võrdseid ebavõrdse ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest, vahistatu ja vanglaametnik pole võrdsed ja neid ei luba põhiseadus võrdselt kohelda. Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on A. S rikkumiste puhul järgitud kõiki vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ tulenevaid nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (toimiku 3-09-2324 lehed 39, 46, 53, 59, 66-67 ja 75), karistatut on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest (sama toimiku lehed 42, 48, 55, 68, 80), talle on antud võimalus seletusteks (sama toimiku lehed 41, 49, 61, 62 70, 71, 77), karistused on määratud ettenähtud tähtaegade ja pädevuse piires ning neid on vastavates käskkirjades (sama toimiku lehed 37, 44, 51, 57, 64 ja 73) põhjendatud. Viru Vangla esindaja poolt esitatud A. S distsiplinaarkaristuste register (toimiku 3-09-2324 leht 103) kinnitab, et vaidlustatud käskkirjade alusel määratud karistustest on täitmisele pööratud vaid käskkirjaga nr 6.-31779-D määratud 15 päeva pikkune kartserisse paigutamine. Selle käskkirja suhtes esitatud kahju hüvitamise nõue on 27.10.2009 koostatud kohtumäärusega (toimiku 3-092294 leht 12) vangistusseaduse § 1’ lg 8 tuleneva kohustusliku kohtueelse korra mittejärgimise tõttu tagastatud. Vangistusseaduse § 101 lg 3 kehtestatu kohaselt ei täideta vahistatule määratud distsiplinaarkaristust, kui seda pole ühe kuu jooksul määramisest täitmisele pööratud. Halduskohtul puuduvad vähimadki alused registrisse kantud andmete mitteuskumiseks, seega pole kaebaja ühegi menetlusse võetud kahju hüvitamise nõude aluseks olevat kartserikaristust tegelikkuses kandnud ning tema väited neist tekkinud kahju kohta on arusaamatud ja täielikult põhjendamatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole A. S kaebused ühegi menetlusse võetud nõude osas põhjendatud ja jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kuna Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (toimiku 3-09-2324 leht 102), jäävad poolte võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 25.11.2010 Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2010 kohtuotsusega, millega jäeti 3 3 Tartu Halduskohtu 28.12.2009 otsus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 4 4