) § 101 p 3 ja 4, § 1043, § 1045lg 1 p 5 , p 7, tarbijakaitse seaduse § 1 lg 3, § 11.Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks summa 2 490 krooni. Hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. II KOSTJA VASTUVÄITED 2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuse (t 64-66, 87-88) kohaselt on tegemist müügilepinguga. Mobiiltelefon on hagejale üle antud õigeaegselt, seega ei saa hageja õiguskaitsevahendi kohaldamine olla tingitud kostja poolt müügilepingu täitmata jätmisest ega täitmisega viivitamisest vaid kostja kui müüja vastutus tuleneb üksnes lepingutingimusele mittevastava asja üleandmisest. Eelduseks on lepingu rikkumise fakt ja müüja vastutus selle eest. Hageja pole TsMS § 230 mõttes tõendanud väidet mobiiltelefoni mittevastavuse kohta lepingu tingimustele. Hageja viitab
lg 1 ja 2.Hageja pöördus 23.07.2009 a kostja poole probleemiga, et mobiiltelefon ei näita „võrku“. Sellest tulenevalt saatis kostja mobiiltelefoni remonti. Hoolduses nimetatud viga ei ilmnenud, kuid telefoniaparaadil vahetati hoolduses trükkplaat ning võimalik viga kõrvaldati. Kostja viitab
lg 1 ja leiab, et esmane õiguskaitsevahendiks lepingutingimustele mittevastavuse korral on lepingu täitmise nõue, mis sisaldab endas asja parandamise või asendamise nõuet, muud õiguskaitsevahendid on sekundaarsed. Kostja juhib tähelepanu, et kostja oli mobiiltelefoni võimaliku vea (lepingutingimustele mittevastavuse) kõrvaldanud juba 2009 a augustis ning hagejat sellest informeerinud ning palunud hagejal mobiiltelefonile järgi tulla. Kostja esindaja viitab
lg 1 ja müügilepingust taganemise ja kahju hüvitamise eeldusele – teise osapoole oluline lepingurikkumine – milleks võib
Kostja leiab, et asja parandamine ebaõnnestub siis kui sama viga ilmneb pärast parandamist uuesti, mis kujutab endast lepingutingimustele mitte vastavust
Kostja on võimaliku vea kõrvaldanud ja telefon vastab nüüd lepingu tingimustele. Kuivõrd mobiiltelefon vastab lepingutingimustele, ei ole kostja (müüja) võimaliku vastutuse analüüs vajalik ega põhjendatud. Kostja leiab et asjasse puutumatud on
, 1045, kuna
lg 2 välistab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudmise
53.peatükis (kahju õigusvastane tekitamine) sätestatud alustel. Kostja esindaja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd puudub hagi faktiline alus, hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks ja puudub materiaalõiguslik alus hagi rahuldamiseks. Kostja esindaja palub hagi jätta rahuldamata ja hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja vastuses (t 87-88) punktis 3 loobub kostja esindaja varasemast seisukohast, et mobiiltelefon oli hagejale üleandmise ajal töökorras. Hoolduse teostamise täpsetes tingimustes leppisid pooled kokku . Sama vastuse p 4 võtab kostja esindaja omaks varasema eksimuse, et mobiiltelefonile teostati remont trükkplaadi vahetamise näol ja võimalik viga mobiiltelefonil kõrvaldati. Kuna hoolduses tegeliku viga ei tuvastatud siis pakuti hagejale välja võimalus asendada mobiiltelefon uue mobiiltelefoni aparaadiga (IMEI: 352966035174701) mitte kogu komplekt. Eeltoodust teavitas kostja hagejat 17.08.2009 a SMS teel, kuid hageja uuele mobiiltelefoni aparaadile järele ei läinud. Kostja esindaja on seisukohal, et ei oma asjas tähtsust, kas mobiiltelefon vastas üleandmise hetkel lepingutingimustele või oli puudustega, kuivõrd EMT poolt on kooskõlas
lg 1 mobiiltelefonil esinenud või esineda võinud võimalik puudus mobiiltelefoni asendamise teel ilmselgelt kõrvaldatud ning täna on tegemist lepingutingimustele vastava mobiiltelefoniga. III KOHTU PÕHJENDUSED
Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale müüdud mobiiltelefon ei vastanud lepingutingimustele. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei saanud kordagi mobiiltelefoni sihipäraselt kasutada, kuna telefoniaparaat ei lülitunud sisse.
lg 1 järgi võib lepingu pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevalt kohustust oluliselt rikkunud. Seega on praeguses asjas oluline kas kostja rikkus oluliselt lepingut. Müügilepingu puhul loetakse
lg 1 viimase alternatiivi järgi müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud. 8. Hageja seletustega on tõendatud (TsMS § 405 lg 1 p 5), et hageja teatas kostja esindajatele (TsÜS § 121 lg 2) samal päeval 10 minuti jooksul ja järgnevatel päevadel – seega korduvalt, et mobiiltelefon ei lülitu sisse. Kohtu hinnangul on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega, kuna mobiiltelefoni ei saa kasutada sihtotstarbeliselt ja lepingutingimustele mittevastavusest on hageja poolt kostja esindajatele (TsÜS § 121 lg 2) korduvalt teavitatud mõistliku aja jooksul (
9. Kostja võttis oma kirjalikus vastuses (t 87 p 3) ja kohtuistungil õigeks, et hagejale müüdud mobiiltelefon ei vastanud lepingu tingimustele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
lg 2 2.lause alusel tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega, et müüdud telefon ei vastanud lepingutingimustele hagejale üleandmise päevast. 10. Pooled sõlmisid 23.07.2009 a kahepoolse „Remondi ja hooldustöö kokkuleppe nr 20090746922, mille kohaselt seadme eeldatavaks tagastustähtjaks oli 12.08.2009 a (t 67-68). Kohus tuvastas, et 12.08.2009 aastaks ei remonditud (ei parandatud) ega antud hageja käsutusse eelpool nimetatud lepingu alusel hageja poolt ostetud mobiiltelefoni. Hageja oli pöördunud remonditööde tegemise ajal korduvalt AS EMT esinduses, et mobiiltelefoni kohta aru pärida (mis tekitas hagejale ebamugavusi) ning otsustas pärast 12.08.2009 a s.o. 13.08.2009 a müügilepingust taganeda, kuna parandamine oli ebaõnnestunud – tähtaeg ületatud ja viga ei tuvastatud, mobiiltelefoni ei asendatud. Hageja oli soetanud uue telefoni ning hageja oli kaotanud huvi jätkata müügilepingut AS EMT. Kohus hindab lepingus ( t 67) kokkulepitud sõnastust „Eeldatav tagastustähtaeg: 12.08.09 a“, kui lepingu täitmise tähtaega hiljemalt 12.08.09 a (
Kohus tuvastas kostja esindaja seletuse kaudu, et mobiiltelefoni remont ebaõnnestus (hagejale müüdud konkreetne mobiiltelefon tagastati tootjale sest viga ei parandatud) ja hagejale pakuti alles 17.08.2009 a mobiiltelefoni asendamist (hageja oli esitanud taganemisavalduse 13.08.09). Kostja selgitused puudulike kontaktandmete kohta pole millegagi tõendatud, kostjal oli teada hageja eelistatud kontakteerumise viis, kuid kuna hagejal oli leping AS EMT siis ka muud hageja andmed. Lisaks tuvastas kohus hageja seletusega, et hageja suhtles korduvalt remondilepingu sõlmimisest 12.08.09 vahelisel perioodil AS EMT töötajatega. 11. Kohus leiab, et mobiiltelefon on viimastel aastatel muutunud kõigile kättesaadavaks tarbeesemeks, vahel ka vältimatuks ja ainsaks sidevahendiks, mille soetamisel iga ostja eeldab, et uut mobiiltelefoni on võimalik kasutada koheselt peale ostmist ja kõnekaardi paigaldamisest mobiiltelefonisse. Kohus tuvastas hageja seletuse kaudu, et hageja (vana) seni kasutada olnud mobiiltelefon ei olnud alati töökorras ning hageja müügilepingu sõlmimine eesmärk ja huvi oli uue mobiiltelefoni soetamine ja selle viivitatu kasutusele võtmine. Mobiiltelefon on tänapäevases tsiviilkäibes olev tavaline kuid vajalik tarbeese, mille kohese kasutamise vastu on tarbijal põhjendatud huvi. Kuna mobiiltelefonide (müüjate) pakkujate hulk on Eestis suur, mobiiltelefonide pakkujate ja operaatorite turg on lai, mudelite valik on suur siis teeb mõistlik hageja valiku eelpool nimetatud pakkujate vahel oma eelistuste alusel. Hageja soovis telefoni, mis kohe pärast kõnekaardi paigaldamist lülituks tööle. Kohus tuvastas, et hagejale müüdud mobiiltelefoni esmakordne rike (ei lülitunud sisse) ilmnes koheselt - vahetult pärast müüki (10 min jooksul). Hageja pöördus korduvalt (mitme päeva jooksul 21-23.07.09) mõistliku aja jooksul müüja esindajate (TsÜS § 121 lg 2,
Korduvate hagejapoolsete pöördumistega mobiiltelefoni ostmise järel ja parandamise ajal kostja poole, tekitas hagejale põhjendamatuid ebamugavusi (
Lepingu pooled sõlmisid 23.07.2009 a remonditööde lepingu, mida kostja ilma mõjuvate põhjusteta ei täitnud tähtaegselt s.o. hiljemalt 12.08.2009 aastaks (
Seega oli kohtu hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega (
lg 1 ja 2) kostja poolt ning hageja esitas 13.08.2009 a kostjale põhjendatult müügilepingust taganemise avalduse. 12.
lg 3 sätestab, et
lg 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea ostja (hageja) määrama müüjale (kostjale) tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse § 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muuhulgas lepingust taganeda. 13. Kohus märgib, et mõistlik müüja, kes omab piisavat turuosa nagu seda on AS EMT Eesti Vabariigis ning ilmselt piisavat laovaru ja hankijaid ning kostja teades mobiiltelefoni lepingutingimustele mittevastavusest (mobiiltelefon ei lülitu sisse) tulnuks kostjal kaaluda koheselt mobiiltelefoni välja vahetamist mitte remonti (
14. Lisaks tuvastas kohus hageja seletuste kaudu, et hageja oli eelpool nimetatud põhjustel kaotanud huvi 13.08.2009 a mobiiltelefoni soetamise vastu ühelt mobiiltelefonidega kauplejalt, kes on üks vanimaid ja tuntumaid Eesti Vabariigis so. AS-lt EMT, kuna korduvatele kostjapoolsetele lubadustele (21, 22, 23.07.09), et mobiiltelefon lülitub kohe sisse või parandatakse tähtajaks, soetas hageja teiselt müüjalt mobiiltelefoni kui vajaliku vältimatu tarbeeseme, kuna eelmine mobiiltelefon ei toiminud korrektselt (
15. Õiguskaitsevahendite rakendamise puhul sõltub palju sellest, mis huvi on võlausaldajal – hagejal – täitmise suhtes. Kas hageja on täitmisest huvitatud või on huvi kaotanud. Lepingust taganemise õiguskaitsevahendina kasutamise eeldused on sätestatud
. Lepingust taganemiseks peab olema võlgniku – kostja – poolne oluline lepingurikkumine. Eelpool tuvastas kohus mitu kostjapoolset olulist lepingurikkumist. Seega esineb kohtu hinnangul üheaegselt mitu põhjust (mitu olulist lepingurikkumist) lepingust taganemiseks – ebaõnnestunud parandamine
lg 1, hageja huvi kaotus müügilepingu täitmise osas kostjaga (
lg 2 p 2) ja kostjapoolse asja parandamise või asendamisega põhjendamatute ebamugavuste tekitamine hagejale (
Kõik need kolm eelpool loetletud alust koostoimes tuleb lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks. Kohus leiab, et hagejapoolne lepingust taganemine on õigustatud. Hageja on andnud kostjale eelnevalt võimaluse mobiiltelefoni parandamiseks või asendamiseks. Kostja pole seda võimalust nõuetekohaselt kasutanud. Kohus leiab, et mobiiltelefoni ostmisest kuni lahenduse pakkumiseni on möödunud ebamõistlikult pikk aeg, mistõttu hageja kaotas põhjendatult huvi mobiiltelefoni soetamise vastu AS-lt EMT. AS EMT on nimetatud turul vanim ja tuntuim mobiiltelefonidega ja seotud teenustega kaupleja, kellelt oodatakse alati kiiret ja kliendisõbraliku suhtumist, mida kohtu hinnangul hageja kahjuks ei saanud. Mõistlik tavatarbija soetades kauba eeldab, et kaup vastab kõigile kokkulepitud tingimustele ja juhul, kui kaup ei vasta kokkulepitud tingimustele siis viivitamatult asendatakse müüja poolt uue samaliigilise kaubaga, mitte ei hakata seda parandama ebamõistlikult pika ajajooksul parandama. Seda enam, et viga ilmnes kohe, millest hageja teavitas kostjalt viivitamatult ja viga ei tekkinud hageja valest kasutamisest tingituna vaid viga oli selgelt tehniline, sest AS EMT tagastas mobiiltelefoni tootjale. 16.
lg 1 lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele, lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.
lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad pooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse § 111 sätestatut, lg 3 kui üleantu hind on lepingus määratud loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.