4 võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri arvates on pankrotimenetluses tuvastatavad sellised tegevused/toimingud, millel võivad olla kuriteo tunnused ja mis võivad vastata KarS sätestatud süütegudele - omastamisega või dokumentide võltsimisega või raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumisega või valeandmete esitamise või maksejõuetuse põhjustamise või andmete varjamise või usalduse kuritarvitamise või maksejõuetuse põhjustamisega või pankrotimenetluses vara varjamisega või pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise või rahapesuga vms. Arvamus tugineb tuvastatule, et võlgnik tegeles kinnisvaraarendusprojektiga, mille objektiks oli Rakvere lähedal asuva Põhjakeskuse arendus. Võlgnik alustas Põhjakeskuse ehitust 2007.a. Tegevust finantseeriti võõrvahenditest, peamiselt omaniku TR-Majad OÜ finantseeringust. Kaubanduskeskuste 10 kinnistule kinnistutele 2008.a. omanikuks olemise lõppemise seisuga olid seatud hüpoteegid DnbNord Bank kasuks. Hüpoteegid tagasid PP Int OÜ kohustusi panga ees ja osaliselt võlgniku enda saadud laene, mis 2008.a. olid summas umbes 22 milj.krooni. 24.10.2007.a. oli sõlmitud kinnistute võlaõiguslik müügileping Kobe Asset 5 OÜ-ga, mille alusel seati kinnistusraamatusse eelmärge kaubanduskeskuse kinnistutele Kobe Asset 5 OÜ kasuks. Vahetult enne tehingut said Kobe Asset 5 OÜ-ga seotud isikud ka võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmeteks. Müügihind jäi täpselt sõnastamata, lepingus toodu vastas paljuski seltsingu tunnustele. 20.01.2008.a. oli seatud hüpoteek 400 milj.krooni Kobe Asset 5 OÜ nõuete täitmise tagamiseks laenudele 93 milj. krooni. Hilisemalt korduvalt võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitud tingimusi muudeti. 20.03.2008.a. oli sõlmitud Kobe Asset 5 OÜ-ga kinnistute müügiks asjaõigusleping ja veel kord muudeti ka võlaõiguslikku müügilepingut. Esitatud dokumentidest võib aru saada, et tehingu hind koos 18% käibemaksuga oli umbes 37 milj. krooni, mis järeldub Kobe Asset 5 OÜ esitatud arvestusest, kus välja on toodud käibemaks umbes 6,7 milj. krooni. Pole teada, millises staadiumis oli Põhjakeskuse ehitus 20.03.2008.a. seisuga, kuid kaubakeskus ei olnud sel 4 momendil veel avatud. Samas oli selle tehinguga lõppenud ka võlgniku sisuline tegevus ja maksejõuetuse saabumise momendiks saab lugeda 20.03.2008.a. Ajutise halduri esmahinnangul kinnistu müügihind ei vastanud selle turuhinnale, mistõttu on alus arvata, et tehing oli võlgnikule kahjulik. Sellega seoses ei saa välistada, et võis toimuda võlgniku tahtlik maksejõuetuse põhjustamine. Tehingu tegemisel Margea Invest OÜ esindajaks juhatuse liige V K ja Kobe Asset 5 OÜ juhatuse liikmeteks J K ja A K, kes olid V K lähikondsed. Kui on tuvastatud kuriteo tunnustega teod, mis seonduvad maksejõuetuse tahtliku põhjustamise, omastamise või usalduse kuritarvitamisega või vara varjamisega, siis on tegemist ka juhtimisvigadega. Üheks selgeks juhtimisveaks on ka juhatuse liikme tegevus seoses 20.03.2008.a. kinnistute müügilepingu sõlmimisega. Juhtimisveaks võivad olla ka põhjendamatute kohustuste võtmine äriühingule ning pankrotiavalduse esitamata jätmine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tagasivõidetavad võivad olla kinnistute müügitehing, millega kinnistud müüdi Kobe Asset 5 OÜ-le, kohustuste täitmine eelkõige võlgniku lähikondsetele, samuti alusetute kohustuste võtmine võlgnikule. Ajutine haldur ei välista, et võib olla ka muid tagasivõidetavaid tehinguid/toiminguid, kuid hetkel puudub ülevaade tagasinõuete esitamise võimaluste kohta. Samas ei pea haldur reaalseks kinnistute tagasivõimist, kuna need on Kobe Asset 5 OÜ poolt müüdud Balti Teenused 03.02.2009.a. Kobe Asset 5 OÜ esitatu kohaselt oli müügihind 580 milj.krooni, mis omakorda tähendab rahalise nõude esitamist. Kobe Asset 5 OÜ varaline olukord ei ole teada, kuna viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on olemas 2007.a. kohta. Samas ajutine haldur märgib, et tagasivõitmise/tagasinõuete esitamine ja juhatuse liikme vastu kahjuhüvitise nõuete esitamine on ajaliselt ja rahaliselt ressursimahukas tegevus ja kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, on ajutise halduri arvates otstarbekas lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui aga keegi võlausaldajatest või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks ja vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, peaks deponeeritavaks summaks olema 100 000 krooni, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Seega juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa kohtu määratud tähtajaks, palub ajutine haldur kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis vastavalt aruandele ning kinnitab oma valmisolekut asuda täitma ka halduri kohustusi. III. Kohtumääruse põhjendused.
2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et põhjendatud on pankrotiavaldus rahuldada ning äriühingu pankrot välja kuulutada. Äriühing on maksejõuetu. Vastavalt
§-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja on kinnitanud äriühingu suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid. Võlgnikul vara puudub, on kohustused Maksu- ja tolliameti ning erinevate võlausaldjate ees. Ajutise halduri tuvastatust nähtuvalt ei ole välistatud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead, samuti võivad esineda tagasivõitmiste/tagasinõuete esitamise võimalused. OÜ TR Majad (pankrotis) tasus kohtu määratud ajal kohtu deposiiti 19.11.2010.a. 5 maksekorraldusega nr. 37 Nordea Bank Finland PlC Eesti filiaali vahendusel pankrotimenetluse kulude katteks 100 000 krooni. Järelikult tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
5 ja 6 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui pankrotiavalduse tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus ei otsusta teisiti. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Seega on põhjendatud halduriks nimetada Tarmo Villman.
1 kohaselt kohus nimetas pankrotimenetluse läbivaatamiseks ajutise halduri.
1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur kulutas oma ülesannete täitmiseks kokku 23 tundi, mille kestel ta suhtles võlgnikuga puutumust omanud isikutega, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse, analüüsis päringute vastuseid ja kogutud dokumente, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud ja osalenud ka pankrotiasja arutamisel kohtuistungil, ta on lähtunud tasust arvestusega 1 000 krooni tund, siis on põhjendatud halduri taotlus tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks rahuldada, määrata halduri tasuks 23 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetluse teenindamise kulude nõue, sh. päringute esitamine, transport, side, paljundus jne., on põhjendatud rahuldada summas 2 500 krooni ja need summad haldurile hüvitada kohtu deposiiti tasutud rahaliste vahendite arvelt. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas
§-de 1, 3 lg. 2, 23, 31- 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 14. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.