Obsah (11)

§ 171§ 174§ 172§ 179§ 79§ 182§ 183§ 184§ 186§ 193§ 194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-38415 Kohtuasi Tallinna linna avaldus VK van

) § 140 lg 1 alusel kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et VK 2 viibib kinnipidamisasutuses (tl 31-33), mistõttu ei saa VK teostada hooldusõigust oma alaealise lapse MK’i üle, seega tuleb VK vanema hooldusõigus peatada oma alaealise lapse MK’i suhtes. Kuna kohus peatab VK’a vanema hooldusõiguse ning MK’i sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub, siis tuleb tulenevalt

§ 171lg 1 määrata MK’ile eestkostja.

Avaldaja palub määrata MK’i eestkostjaks tema vanaema TK, kes kinnitas oma nõusolekut 29.11.2010 toimunud istungil. VKja alaealise lapse määratud korras esindaja nõustuvad, et TK hakkab tema lapse MK’i eestkostjaks. Kohus on seisukohal, et TK on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o. seadusliku esindajana hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. TK vastab eestkostja

§ 174sätestatud eestkostja nõuetele.

Kohus on veendunud, et kuna TK on ka alates 2002 VK teise lapse AP’i eestkostja, siis kasvatab TK lapsi vastutustunde ja südamega. Seega on põhjendatud määrata TK MK’i eestkostjaks.

§ 172

kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

§ 179lg 1 alusel eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja.

Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Sama § lg 2 järgi eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. Sama § lg 3 sätestab, et eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Sama § lg 4 kohaselt eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.

§ 79lg 5 järgi eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega.

Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse isiku eest tulenevalt

§ 182

lg 1 ja 2 ning on kohustatud valitsema eestkostetava vara tulenevalt

§ 183

ja § 185.

§ 184

lg 1 ja 2 kohaselt eestkostja esitab lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.

§ 186

lg 1 alusel kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 2 p 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. TK’l tuleb tagada MK’i ülalpidamine ja järelevalve ning lähtuda seadusest.

§-d 187-190 on toodud tehingud, mille tegemiseks on eestkostjal eestkostetava nimel vaja nõusolekut. Kohus on seisukohal, et arvestades MK’i vanust, siis tuleb keelata MK’il tehingute tegemine.

§ 193lg 1-3 sätestavad, et kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle.

Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni.

§ 194

lg 1-4 alusel kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral aruande parandamist ja täiendamist. Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus. 3 Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja Eesti Vabariigi kulud Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada, kuna menetlusosalised on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Taimi Kollom Kohtunik 4