lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane.
II lõike kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on kompromissi kaaludes algselt asunud seisukohale, et nõustub hagejale maksma kompensatsiooni 400 000.- (tl 21 II kd), seejärel on oma seisukohast taganenud ja nõustunud kokkuleppega hüvitise suuruses 200 000.- krooni (tl 158 II kd). Lähtudes eeltoodud regulatsioonist, hinnates menetluse kulgu ja selle käigus tehtud kompromissettepanekuid peab kohus õiglaseks jätta lepinguliste esindajate kulud poolte endi kanda, riigilõiv abielulahutuse nõudes võrdselt poolte kanda, ekspertiisikulu täielikult kostja kanda ja hageja poolt tasutud riigilõiv ühisvara jagamise nõudes hageja kanda. Kostjalt tuleb mõista välja riigituludesse riigilõiv ühisvara jagamise nõudes, mille tasumisest hageja on vabastatud.
lg 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 7 kohaselt, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.