2-09-63730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-63730 Otsuse kuupäev Jõhvi, 03. november 2010.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi V.V.`i hagi V.I.`i

§ 229lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi K. T.’e poolt 05.10.2010.a koostatud DNA ekspertiisiaktiga nr. GE-0558-10/1593 on tuvastatud, et tõenäosus, et kostja on lapse Katrina isa, on võrdne 99.99998%. Kohtuistungil kostjal enam ei olnud vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Ta võttis hagi põlvemise tuvastamise osas õigeks. 3

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna hagi on tõendatud kostja õigeksvõtu ja ekspertiisi aktiga, siis alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 94 lg 2 alusel tuleb hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldada. Lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõue

1. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kostjal ei ole vaidlust lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle, kuid kostja leiab, et ülapidamiskohustuse peab ta täitma vaid summas 1 600 krooni kuus, sest kostja ülapidamisel on veel kaks alaealist last ja kostja sisetulekust ei jätku hageja poolt esialgses hagis nõutud ulatuses elatise maksmiseks.
2. Hagi esitamise ajal vanemate õigused ja kohustused olid sätestatud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) peatükis
3. Vastavalt PKS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama seaduse § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 70 lg 1 tulenevalt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuna kostja pole alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis ka hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud.
4. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Hageja on vähendanud haginõuet elatise osas summas 1 600 kroon. Kostja tööandja, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, 03.09.2010.a tõendi järgi kostja netosissetulekuks on 6 438 krooni kuus (t. lk. 84). Hagejal ei ole vaidlus selle üle, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Kuna kostja sisetulek jagatuna kolmele lapsele ja kostjale moodustab 1 609 krooni kuus (4 438 : 4), siis hageja poolt elatise määra alla seadusega kehtestatud minimaalmäära vähendamine on põhjendatud.
5. Kostja on võtnud hagi elatise osas õigeks hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast.

§ 440

lg 1 aluse kohus rahuldab hagi ka elatise osas õigeksvõtuotsusega ja mõistab kostjalt lapse Katrina ülapidamiseks hageja kasuks välja elatis summas 1 600 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni poolte varalise seisundi muutumiseni. Menetluskulud 21. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise Viru Maakohtu 26.01.2010.a kohtumäärusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kummagi poole põlvnemise tuvastamise nõude menetluskulud tema enda kanda. 4

§ 162lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuistungil teatas hageja, et tal pole menetluses kulusid tekkinud (t. lk. 103). Kuna hagi elatise osas rahuldatakse, tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik elatise hagiga seotud menetluskulud kostja kanda. 23.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143p 1 alusel asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud..

EKEI 05.10.2010.a õiendi järgi moodustasid asjas määratud ekspertiisi kulud 2 700 krooni. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 alusel DNA ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 900 krooni. Kuna Viru Maakohtu 06.05.2010.a kohtumäärusega kohustati hageja, kostja ja nende laps ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks, siis ekspertiisi kulude suurus on kooskõlas seadusega kehtestatud määraga. 24.

§ 153

lg 1 kohaselt eksperdile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides.

§ 160lg 1 kohaselt eksperdile makstakse tasu üksnes nõudmisel.

Ekspertiisiasutus on esitanud õiendi tasu suuruse kohta, mida tuleb käsitleda tasu nõudmisena. Hageja ei ole ekspertiisi kulusid ette tasunud. Kuna Viru Maakohtu 26.01.2010.a kohtumäärusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult ka ekspertiisi kulude kandmisest ja

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis jätab kohus ekspertiisitasu 2 700 krooni Eesti Vabariigi kanda. 25. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 2, § 468 lg 3, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5