2-08-16817/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-16817 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2010 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Osaühingu M hagi OY ALA (end Oy O. N & C Ab) ja K JMOy vastu solidaarselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks 156 415,93 EEK Hageja: Osaühing M (registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja TL Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl H (Advokaadibüroo Paul Varul ) Kostja I: OY ALA (registrikood XXX; endine ärinimi Oy O. N & C Ab, asukoht XXX) Kostja II: K JMOy (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai A (AB Amos OÜ ) Asi läbivaadatud kohtuistungil 26.august 2010 Kohtuistungil osalesid Hageja esindajad T. L ja adv Karl. H , kostja 1 volitatud esindaja RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Osaühingu M hagi OY ALA (endise ärinimega Oy O. N & C Ab) ja K JMOy vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks 2. Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja, Osaühingu M ( XXX) kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 02.05.2008 Harju Maakohtule esitatud hagis taotles hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kauba kaotsiminekust tingitud kahju summas 156 415,93 krooni.

Hagi asjaolude kohaselt AS B (ostja) ostis Soome Vabariigis asuvalt JCOY (müüja) 6 erinevat sorti detaile. Kõikide ostetud detailide kaal kokku oli 4459 kg ning maksumus 23 996,80 EUR. Detailide müügi kohta väljastas JCOY AS B 08.05.2007 arve nr 7097 summas 23 996,80 EUR, mille AS B tasus 22.05.2007. Nimetatud detailide Eestisse toimetamiseks AS B tellis detailide veo Lahtist Tallinnasse hagejalt kui esimeselt vedajalt.

Hageja omakorda tellis detailide veo Lahtist Helsingisse kostjalt O. N & CAOY (praeguse ärinimega OY ALA). Kostja 1 O. N & CAOY tellis omakorda detailide veo Lahtist Helsingisse kostjalt 2 K JMOy ning kostja 2 teostas tegelikkusest detailide veo autotranspordiga Lahtist Helsingisse. Helsingis ühendati järelhaagis kostja K JMOy veoautost lahti ning transporditi laevale Rosella, mis sõitis Tallinnasse. Tallinnas veeti järelhaagis sadamast AS B territooriumile hageja sõidukiga.

AS B poolt ostetud detailide pealelaadimine autole toimus PFOy tehases Lahtis. 04.05.2007 allkirjastas kostja K JMOy autojuht RH, kes juhtis detaile Lahtist Helsingisse vedanud sõidukit, 2 pealelaadimislehte. Pealelaadimislehe nr 1001355_045 kohaselt võttis RHvastu 750 detaili nr PD210, 1500 detaili nr PD160 ja 1000 detaili nr PP1250. Pealelaadimislehe nr 165988 kohaselt võttis RH vastu 112 detaili nr HPKM 39, 16 detaili nr HPM 24 ja 54 detaili nr HPM 20. Autojuhi allkirjastatud pealelaadimislehtedelt nr 1001355_045 ja 165988 järeldub, et kostja 2 on vedamiseks vastu võtnud 6 erinevat saadetist. Tallinnas ilmnes, et AS B poolt ostetud 6 saadetisest jõudsid AS B kohale vaid pealelaadimislehel nr 1001355_045 nimetatud detailid.

Kaduma on läinud pealelaadimislehel nr 165988 nimetatud detailid, kogumaksumusega 9 996,80 EUR.

21.08.2007 AS B esitas hagejale kui esimesele vedajale detailide kadumaminekuga tekkinud kahju kohta arve nr 72783 summas 156 415,93 krooni, so võrdne summaga 9 996,80 EUR, mille AS B tasus kaotsiläinud detailide eest arve nr 7087 alusel JCOY-le. Hageja on arve nr 72783 AS B täies ulatuses tasunud. Hageja saatis ka kostjatele välja arved nr 70849 ja 80079 9 996,80 EUR suuruse kahju hüvitamiseks hagejale, kostjad neid arveid tasunud ei ole. Samuti ei ole kostja 2 vastanud hageja 19.03.2008 kirjale veo käigus kaotsiläinud detailide kohta.

Tuginedes CMR artiklile 4, art 17 lg 1, art 23 lg-tele 1 ja 3 hageja taotleb hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda.

Vastusena kostjate vastuväidetele hageja 30.09.2008 täiendavates seisukohtades märgib, et kauba puudujäägi tekkimine on tõendatud: 1) kostja 1 töötaja poolt allkirjastatud pealelaadimislehtedega nr 1001355_045 ja 165988, millest nähtub, et kahel pealelaadimislehel märgitud kaup kokku kuuel kaubaalusel on 04.05.2007 kostja 2 poolt vedamiseks vastu tõetud;

2)06.05.2007 CMR saatelehest nähtuvalt seisuga 06.05.2007 oli AS B vedamiseks vastuvõetud 6 alusest kaubast jäänud järgi 3 alust kaupa. Kostja vastuse kohaselt väljastati nimetatud CMR saateleht vahetult enne haagise XXX laevale Rosella paigutamist. Seega nähtub nimetatud CMR saatelehest AS B veetavate kaupade arv seisuga 06.05.2007, so 2 päeva pärast nende kaupade vastuvõtmist kostja 2 poolt; 3) 08.09.2008 manifestist ilmneb samuti, et 06.05.2007 paigutati laeva peale 3 alust AS B poolt tellitud kaupadega, kuigi 04.05.2007 oli kostja 2 vedamiseks vastu võtnud 6 alust AS B poolt tellitud kaupasid. Eeltoodust järeldub, et 2 112 detaili nr HPKM39, 16 detaili nr HPM24 ja 54 detaili nr HPM20 pidid minema kaotsi vedamise käigus Lahtist Helsingisse. AS B teavitas hagejat kui esimest vedajat koheselt sellest, et osa detaile on vedamise käigus kaotsi läinud. Hageja informeeris detailide kaotsiminekust ka JCOy-d ja kostjaid. Seda tõendavad hageja saadetud reklamatsioon ja JCOy töötaja JP14.05.2008 e-kiri.

Hageja nõue tugineb kahele alternatiivsele alusele. Esiteks on hageja seisukohal, et ajavahemikus 04.05. – 07.05.2007 toimunud 750 detaili nr PD210, 1500 detaili nr PD160 ja 1000 detaili nr PP1250 (mis jõudsid Tallinnasse kohale) ning 112 detaili nr HPKM39, 16 detaili nr HPM 24 ja 54 detaili nr HPM20 (mis läksid vedamise käigus kaotsi) vedamine Lahtist Tallinnasse on vaadeldav mitme vedaja poolt järjestikku teostatud veona CMR art 34 tähenduses. Esimeseks vedajaks on hageja, kes sõlmis veolepingu AS B kui veo tellijaga. Teiseks vedajaks on kostja 1, kellelt kui allvedajalt tellis hageja veo Lahtist Tallinnasse. Kolmandaks vedajaks on kostja 2, kellelt kui allvedajalt tellis veo teostamise Lahtist Tallinnasse kostja 1.

KOSTJA VASTUS Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjate arvates hageja ei ole tõendanud kauba puudujäägi olemasolu. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimiseks kostjate süüd. Kostjate arvates vaidlust ei ole selles, et hageja tellist kostjalt 1 veose vedamise Lahti linnas asuvast saatjast kuni Tallinna sadamani. Kostja 1 lepingulise vedajana leppis veo korraldamiseks kokku kahe tegeliku vedajaga: 1) kostja 2 pidi autovedajana toimetama AS B kauba saatja juurest kuni Helsingi sadamas asuvasse VKHelsingi terminali; 2) terminali toimetatud kauba vedamise kohustuse võttis üle merevedaja VKOy, kes toimetas kauba Tallinna sadamasse. Tallinna sadamas asus hageja täitma tegeliku vedaja kohustusi, hageja kinnitusel toimetas hageja ise kauba saajale kohale. Kostjad täpsustavad, et saatja juures laaditi kaup treilerile nr XXX, lisaks laaditi samale treilerile veel mitme Eestis asunud saaja kaup, 06.05.2007 manifestist nähtuvalt oli treileris kokku6 saaja kaup. Kostja 2 vedas treileri VKOY Helsingi terminali, kus treiler paigutati laevale Rosella. Laev jõudis Tallinna sadamasse 06.05.2007. Seejärel korraldas hageja treileril olnud kauba veo saajateni. Kostjatele ei ole teada, mitu vedajat kaupa vedasid. Kostja 1 veolepingust tulenev vedamise kohustus lõppes kauba toimetamisega laevaga Rosella Tallinna sadamasse. On võimalik, et Eestis toimetasid vaidlusaluse kauba saajani veel mitu vedajat või et see kaup laaditi enne saajani toimetamist treilerilt XXX ümber. Hageja ei ole nimetanud ega tõendanud, millal AS B kauba tegelikult kätte sai ja milline vedaja toimetas kauba saajale kätte.

Hageja ei ole tõendanud puudujäägi tekkimise kohta. Hageja on kindel, et kaup läks kaotsi kostjate valduses oleku ajal. Kombineeritud veo puhul peab VÕS § 819 kohaselt veose kaotsiminekut teatud veolõigul tõendama isik, kes seda väidab. Kaupa vedas mitu vedajat. Igal vedajal lasus kohustus kontrollida treileri nr XXX korrasolekut, kaasaantud dokumentatsiooni vastavust ning lahknevuste korral oleksid vedajad esitanud vastavad nõuded. Ükski vedaja ei ole väitnud, et võttis veoks vastu vähem kaupa, kui saatedokumendid näitasid. Hageja hagis kinnitab, et võttis 06.05.2007 merevedajalt Tallinna sadamas treileri nr XXX veoks vastu, kuid hageja ise ei ole tuvastanud treileri kahjustust või kauba kaotsimineku olemasolu. CMR art 37 alusel kostjate vastu regressnõude esitamiseks peab hageja tõendama, et ta täitis vedajana kõiki vedajale esitatavaid nõudeid ja et kaup ei saanud tema valduses oleku ajal kaotsi minna.

CMR art 9 lg 1 järgi on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Art 9 lg 2 kohaselt kui saatedokument ei sisalda vedaja erimärkusi, eeldatakse vastupidise tõendamiseni, et kaup ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis ja et kaubapakkide arv vastab saatedokumendis märgitule. Hageja ei ole treileri merevedajalt ülevõtmisel ja veo alustamisel teinud saatelehele kauba puudujäägi olemasolu tõendavaid märkusi. Ka kauba pakkelehtedele nr 1001355_045 ja nr 165988 kui kaupa saatnud dokumentidele ei ole tehtud kauba kaotsimineku kohta ühtegi 3 märkust. Seega ei ole tõendatud kauba kaotsiminek kostjate valduses oleku ajal. Kaotsiminek, kui see üldse esines, pidi tekkima kauba hageja valduses oleku ajal või hiljem.

Hageja ei ole tõendanud puudujäägi olemasolu saaja juures vastuvõtmise hetkel. Kostjad juhivad tähelepanu, et treiler nr XXX ei olnud plommi all, veo ajal võis olla kolmandatel isikutel juurdepääs kaubale. Sel põhjusel on veolepingute täitmise oluline kriteerium vastavalt VÕS § 801 lg 1 saaja poolt kauba allesoleku kohene kontrollimine. Selline kohustus tuleneb otsesõnu ka CMR art 30 lg 1, mille kohaselt juhul, kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku kohta hiljemalt kauba vastuvõtmisel, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et ta sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Nõuetekohane kontrollimine seisnes antud juhul kauba koguse määramises ühikutes, millises see veoks üle anti. Veoks anti hageja sõnul üle 6 kohta, seega oleks pidanud saaja B AS mahalaadimisel üle lugema talle üleantud kaubakohad ja tuvastama, kas sai 3 või 6 kaubakohta. Kaubaga koos liikusid pakelehed nr1001355_045 ja 165988, mis on sisult kauba spetsifikatsioonid. Pakkelehele on kantud märkus, et pakkeleht ning andmed kohtade arvu kohta saadetakse edasi saajale ka faksi teel.

Saajal olid kauba vastuvõtu ajal olemas mõlemad saatelehed. Seega oli saajal igakülgne võimalus kontrollida kauba koguse vastavust mahalaadimise ja kauba vastuvõtmise ajal. Saaja ei teinud vastuvõtmisel kauba puudujääki või muid lahknevusi kajastavaid märkusi, seega kehtib CMR konventsiooni art 30 lg 1 järgi eeldus, et saaja sai kogu kauba kätte. Ka hageja arvates toimetati saajale kaup kätte õiges koguses. Kostja 1 esitas hagejale tasumiseks veoarve, millise hageja tasus täies ulatuses.

Hageja ei ole esitanud saaja nõuet. CMR art 30 kohaselt pidi saaja kauba vastuvõtmise käigus tegema vedajale kauba puudujäägi kohta avalduse. Hagi kohaselt andis kauba üle hageja. Hageja ei ole esitanud tõendite saaja poolt avalduse tegemise või selle olemasolu kohta. Kostjatele on teadmata, mis toimus kauba üleandmise ajal. Hagile ei ole lisatud AS B nõuet, esitatud on üksnes 21.08.2007 arve. Hageja on professionaalne vedaja, kes teab kauba üleandmisel kehtivat reeglit – saaja peab vastuvõtmise ala kauba kohtade arvu järgi vastu võtma ning ilmnenud lahknevustest vedajale kohapeal teatama. Seega oli hagejal võimalus saaja arve nr 72783 saamisel esitada saajale kauba kaotsimineku tõendamatuse kohta vastuväide. Kostjatele on arusaamatu, miks hageja vaikimisi aktsepteeris saaja kahju hüvitamise kohta esitatud arvet. Saaja nõude hagile lisamata jätmine seab hageja käesoleva nõude olemasolu kahtluse alla. Kostjad järeldavad, et kui kaubakohtade puudujääk üldse esines, siis tekkis see kas kauba hageja valduses oleku ajal või siis saaja juures hiljemalt arve esitamise ajal 21.8.2007. Kostjad sellise kaotsimineku eest saaja ega hageja ees vastutust ei kanna. Kostjad on veendunud, et CMR art 30 lg 1 toodud kaubakohtade kohese kontrollimise nõude rikkumise tõttu ei ole tõendatud saaja juures vastuvõtmise hetkel kauba kaotsimineku esinemine. Kostjate süü ei ole tõendatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2.Kohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

-AS B kaupade ostjana tellis hagejalt M OÜ ostetud kaupade veo Lahtist Tallinna sadamasse;

-Hageja tellis samade kaupade veo Lahtist Tallinnasse kostjalt 1 OY O. N ja C AB (praeguse ärinimega Oy ALA), kes omakorda tellis samade kaupade veo kostjalt 2 K JMOYlt Lahtist Helsingi sadamasse VKOY terminali, kust kauba toimetas laevaga Tallinna sadamasse VKOY;

-04.05.2007 allkirjastas kostja II autojuht RH 2 pealelaadimislehte: nr 1001355_045 750 detaili nr OD210, 1500 detaili nr PD160 ja 1000 detaili nr PP1250 vastu võtmise kohta ning pealelaadimislehe nr 165988 112 detaili nr HPKM 39, 16 detaili nr HPM 24 ja 54 detaili nr HPM 20 vastu võtmise kohta;

-kostja II faktiliselt teostas veo Lahtist Helsingi sadamasse, kus järelhaagis (treiler) PYO255 ühendati seda vedanud sõidukist lahti ning transporditi laevale Rosella;

-06.05.2007 koostati kauba kohta CMR saateleht, mille kohaselt laevaga Rosella transporditi treileris nr PYO255 AS B saadetavat kaupa 3 kaubakohta (3 CLL ACC) kogukaaluga 1790 kg ja kogumahuga 2,4 laadimismeetrit (2,400 LDM); lisaks olid samas treileris veel 5 teise saaja kaubad.

-07.05.2007 hageja võttis Tallinna sadamas vastu laevaga Rosella saabunud treileri PYO255, ühendas selle teise veduki taha ning toimetas samal päeval kaubad saajatele kätte;

-21.08.2007 AS B esitas hagejale arve nr 72783 summas 184 570,80 krooni (sh käibemaks 18 % summas 28 154,87 krooni) kostja II autojuhi poolt 04.05.2007 vastuvõetud 3 kaubakoha eest, mis väidetavalt AS B ei ole jõudnud.

-Hageja tasus AS B arve kahe maksena 20.11.2007 ja 21.11.2007.

-Hageja esitas kadunud kauba eest tasumiseks arve summas 9996,80 EUR (156 415,93 EEK) 01.09.2007 kostjale I ning samas summas arve 14.03.2008 kostjale II.

3.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja I vahelise veolepingu järgi täidab hageja saatja ja kostja I vedaja kohustusi ning et lepingulistele suhetele kohalduvad Rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni (CMR) sätted.

Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõude, tuginedes sellele, et kostja 2 poolt 04.05.2007 vedamiseks vastu võetud 54 detaili HPM20/L, 16 detaili HPM 24/P ja 112 detaili HPKM39 Tallinnasse kunagi ei jõudnud ning ajavahemikus 04.-07.05.2007 toimunud veo tulemusena neid AS B kui saajale üle ei antud. Hageja on esitanud nõude alternatiivsetel alustel: eelkõige hageja leiab, et tegemist on järjestikuse veoga ning kostjate vastutus tuleneb CMR artiklites 34, 36 ja 37 sätestatust. Juhul, kui kohus leiab, et kostjad ei olnud järjestikuse veo teostajateks, vastutaks hageja kauba osalise kaotsimineku eest CMR art 3 alusel AS B ees ning hagejal oleks õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist CMR art 17 lg 1 alusel.

4.Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et välistatud on kostjate solidaarvastutus, sest kostjad ei olnud järjestikused vedajad ning CMR art 3 ja art 17 lg 1 koostoimes vedaja üldvastutuse järgi vastutaks kostja I ka kostja II tegevuse eest; lisaks hagejal üldse puudub nõue, sest hageja ei ole tõendanud 6 kaubakoha veo tellimist kostjalt ja 6 kaubakoha vedamiseks andmist/vastuvõtmist; kostjatele ei ole kunagi kaupa vedamiseks antud brutokaalu alusel ning kostjad ei vastuta brutokaalu osas hageja väidetava puudujäägi eest; saaja rikkus kauba vastuvõtmise nõudeid ning tõendatud ei ole kauba kaotsiminek ega kaotsimineku koht; puudub AS B nõue hagejale.

5.Kohus leiab, et asjas CMR kohaldamise tingimused on täidetud: CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; kaupade vastuvõtmise või üleandmise koha riik on ühinenud CMR ning kaupade transpordi eest makstakse tasu. Kauba pealelaadimislehtedega nr 1001355_045 (tl 10) ja nr165988 (tl 11) ning JCOY arvega nr 7087 (tl 8) on tõendatud, et AS B ostis JCOylt kaubad tarneklausliga Exw Lahti, st müüja andis ostjale kaubad üle Lahtis ning ostja pidi ise korraldama kaupade veo Eestisse. Pooled ei vaidle selle üle, et AS B tellimusel hageja tellis kostjalt 1 kaupade veo Lahtist Tallinna sadamasse.

Õige ei ole kostjate seisukoht, et kostja II lõpetas veo järelhaagise PYO255 toimetamisega Helsingi sadamasse VKOY terminaali ning edasi jätkas vedu merevedaja. CMR art 1 punkti 2 kohaselt konventsiooni kohaldamisel mõistetakse sõiduki all autot, autorongi, haagist ja poolhaagist, nagu nad on määratletud 19. septembri 1949. a. teeliikluse konventsiooni artiklis 4.

CMR art 2 lg 1 sätestab, et kui kaubaga sõidukit veetakse osal teekonnast mereteed, raudteed, sisevee- või õhuteed mööda sõidukilt kaupa ümber laadimata, siis kohaldatakse CMR kogu veo kohta. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vaidlusalust kaupa veeti kogu teekonnal treileris (järelhaagises) nr PYO255.

6.CMR art 34 sätestab, et kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel vedu korraldavad 5 järgemööda mitu autovedajat, siis igaüks neist kannab vastutust kogu veo eest; teine vedaja ja igaüks järgnevatest vedajatest muutub seoses kauba saatekirja vastuvõtmisega veolepingust osavõtjaks saatekirjas nimetatud tingimustel. Pooled kinnitasid, et kaubad, mille vedamiseks veolepingud sõlmiti, ostnud AS B tellis kaupade veo hagejalt, kes tellis veo kostjalt I ja viimane omakorda kostjalt II. Faktiliselt teostas veo Soome Vabariigi pinnal kostja II ning Tallinna sadamast alates hageja. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et Tallinnast toimetas kaubaga järelkäru kauba saajateni FIE JF, mistõttu kohus lähtub hageja hagiavalduses esitatud väitest, et Tallinna sadamas võttis kauba vastu ja toimetas saajateni hageja ise. Erinevate vedajate vahel ei ole toimunud CMR art 35 kohast kauba üleandmist-vastuvõtmist dateeritud ja allkirjastatud kviitungi vastu.

Järgnev vedaja muutub veolepingu pooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel, st terve veo jaoks peab olema koostatud üks saatedokument, mis antakse koos kaubaga järgmisele vedajale üle ja milles sisalduvad lepingutingimused.

Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et kaupa saatis teekonnal Lahtist Tallinnasse rohkem, kui üks saateleht: kauba 2 pealelaadimislehe kohaselt võttis müüjalt JCOy kauba veoks vastu kostja II autojuht, pealelaadimislehtedel on kauba saatjaks märgitud JCOy. Rahvusvahelise kaubaveo saateleht (CMR saateleht) koostati alles 06.05.2007, selles on saatjaks märgitud PFOy (kelle tehases Lahtis tegelikult kaupade pealelaadimine algselt oli toimunud). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja 1 oleks mingil hetkel kauba ja saatedokumendid reaalselt vastu võtnud. Samuti ei nähtu hageja esiletoodud muudest asjaoludest ega tõenditest, et kostja 2 on muutunud hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu pooleks.

7.Kuna kohus leidis, et ei ole tegemist järjestikuste vedajatega, siis tuleb hageja nõude lahendamisel kohaldada CMR art 3 ja art 17 sätestatud vedaja vastutuse üldiseid aluseid. Ka hageja ise kinnitas 26.08.2010 kohtuistungil, et pooltevahelise suhte kohta kehtib CMR art 3 koostoimes art 17 lõikega 1. CMR art 17 lõike 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni. Eelnevast järelduvalt võib CMR art 17 alusel vedajalt kahju hüvitamist nõuda üldjuhul teine lepingupool, st saatja. Seega hagis esitatud asjaoludel – AS B tellis kaupade veo hagejalt ning hageja tõi 07.05.2007 kohale väidetavalt tellitud 6 kaubakoha asemel 3 kaubakohta

–vastutab kauba kaotsiminekust tingitud kahju hüvitamise eest AS B ees hageja CMR art 3 alusel. CMR artiklitest 3 ja 17 ei tulene vedaja ja tema poolt vedamiseks kasutatud isikute solidaarvastutuse aluseid. Seega CMR artiklite 3 ja 17 alusel hageja ei saa esitada kostjate vastu regressnõuet (tagasinõuet).

8.Hageja oli aga veo tellijaks kostja 1 suhtes. Seega vastutab kostja 1 vedajana CMR art 3 kohaselt hageja ees nii oma tegevuse, kui ka hagejale veoteenuse osutamisel kasutatud kostja 2 tegevuse ja hooletuse eest, kui kostja 2 tegutses temale pandud kohustuste piires. Samas ei ole hagejal lepingulist suhet kostjaga 2 ning kostja 2 otsevastutus hageja ees on välistatud. Hageja ei ole kostja 2 vastu esitanud lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Hagi tuleb kostja 2 suhtes jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet mõista kahjuhüvitis välja kostjatelt solidaarselt.

9.Hagi rahuldamiseks kostja 1 vastu tuleb tuvastada, et kostja vedajana vastutab kauba puudujäägi tekkimise eest. Hageja ja kostja 1 vahelistes suhetes oli hageja nii kauba saatjaks (veo tellijaks) kui ka saajaks, sest Tallinna sadamas võttis järelhaagise vastu hageja. CMR art 30 lg 1 sätestab, et kui saaja võtab kauba vastu koos vedajaga, kontrollimata nõuetekohaselt selle seisundit, või ei tee kõige hiljemalt kauba vastuvõtmise hetkel vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta juhul, kui kaotsiminek või vigastamine on silmnähtav, hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kauba vastuvõtmise päevast, välja arvatud pühapäevad ja pühad, juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud silmanähtav, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et ta sai kauba sellises seisundis, nagi on märgitud saatekirjas. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud silmanähtav, tuleb avaldus teha kirjalikult.

6 Kostja leiab, et kuna väidetav puudujääk on tekkinud kohtade arvus ning see väline puudus on kauba vastuvõtmisel koheselt tuvastatav, AS B ei esitanud kauba vastuvõtmisel mingeid vastuväiteid ning ka hageja ise Tallinna sadamas järelhaagist vastu võttes kaupa ei kontrollinud, tuleb CMR art 30 lg 1 alusel lugeda, et AS B sai kauba kätte vastavalt saatedokumentidele; hageja põhjendamatult jättis need vastuväited AS B esitamata ning seetõttu ei ole hagejal alust nõuda kahju hüvitamist kostjatelt. Samuti kostjad leiavad, et hageja ei ole kauba puudujäägi tekkimist tõendanud.

10.Kohus on seisukohal, et art 30 lõikes 1 sätestatu ei võta kauba saajalt õigust kauba vastuvõtmisel vastuväidete ettenähtud korras ja tähtaegadel esitamata jätmise korral tõendada kauba puudujäägi olemasolu kauba vastuvõtmisel ning kauba vastavalt saadedokumendile vastuvõtmise eeldust ümber lükata.

Kohus leiab, et esitatud tõenditega ei ole hageja väidetav kauba puudujääk tõendatud. Hageja tuletab puudujäägi sellest, et CMR saatelehel ja Rosella kaubamanifestis on nimetatud, et treileris nr PYO255 on AS B saadetavat kaupa 3 kaubakohta, kuid vedamiseks vastu on võetud 6 kaubakohta. Vastupidiselt hageja väidetule kohus leiab, et 04.05.2007 kauba pealelaadimislehed nr 1001355_045 (tl 10) ja nr 165988 (tl 11) ei tõenda kostja 2 autojuhi poolt 6 kaubakoha vastuvõtmist. Pealelaadimislehtedel on loetletud kaubad kaubaartiklite ja tükiarvu järgi, kuid ei nähtu kauba pakendamise viisi ega pakendite arvu. Samuti ei nähtu pealelaadimislehtedelt kauba kaalu.

11.Kohus nõustub, et puuduoleva 112 detaili nr HPKM39, 16 detaili nr HPM 24 ja 54 detaili nr HPM20 pakendamine kolme kaubakohana järeldub Kari Nuuttila 02.05.2007 e-kiri (tl 97, tõlge lk 104). Samas nähtub sellest e-kirjast, et väidetavalt kaotsiläinud kauba brutokaaluks oli ca 1500 kg. 06.05.2007 CMR aatelehe (tl 23) kohaselt on hageja kätte saanud 3 kaubakohta kogukaaluga 1790 kg. Selle 3 kaubakoha vastuvõtmist on AS B esindaja oma allkirjaga tõendanud.

JCOy arvest nr 7087 (tl 8) nähtub, et eelnimetatud kahel pealelaadimislehel näidatud kaupade kogukaaluks oli 4 450 kg. Eeldusel, et sellest AS B sai kätte CMR aatelehel näidatud 1790 kg, peab puuduoleva kauba kaaluks olema 2660 kg, nagu ka hageja on esialgses hagis näidanud.

JCOy arvest ega muudest esitatud tõenditest ei nähtu, milline oli pealelaadimislehtedel ja JCOy arves näidatud kaubakoguste kaal kaubaartiklite kaupa. Hageja seaduslik esindaja TL26.08.2010 kohtuistungil möönis, et kauba pealelaadimislehtede järgi vedaja ei pidanud aru saama, mitu kaubakohta on. Kohtu hinnangul ei saa eelneva põhjal teha tõsikindlat järeldust, et kohtule esitatud CMR aatelehel näidatud 3 kaubakohta kaaluga 1790 kg tõendavad just pealelaadimislehel nr 1001355_045, mitte pealelaadimislehel nr 165988 nimetatud kaupade vedu ja kättetoimetamist.

12.03.05.2007 R. Lepa e-kirjas (tl 126, tõlge lk 127) kattub soovitava 3 kaubakoha kaal 1790 CMR aatelehele kantud brutokaaluga, pakendite mõõtmed aga kattuvad üks-ühele 02.05.2007 K. Nuuttila e-kirjas (tl 97) näidatud mõõtudega: üks kaubaalus 135 cm x 60 cm x 45 cm ja 2 kaubaalust 205 cm x 100 cm x 45 cm. KN02.05.2007 e-kirjas on esitatud andmed just nende 3 kaubaaluse kohta, mis 04.05.2007 – 07.05.2007 toimunud veo käigus saajani väidetavalt ei jõudnud.

Hageja seaduslik esindaja TL seletas, et ei esitanud 03.05.2007 e-kirjas kaubaveo tellimust, vaid üksnes küsimuse võimaliku kaubaveo kohta; brutokaalu 1790 kg näitas TL varasemate tellimuste andmete põhjal ning väidetavalt TL eeldas, et nii palju kaalub üks kaubakoht.

Eelnevast järelduvalt pidanuks kolm kaubakohta kokku kaaluma üle 5000 kg, so rohkem, kui JCOy arvel näidatud kaupade kogukaal. Kostja 1 esindaja HO selgituse kohaselt vastab KN02.05.2007 e-kirjas ja TL03.05.2007 e-kirjas näidatud kaubakogus 2,4 laadimismeetrile, nagu on ka AS B CMR aatelehe järgi kätte toimetatud. HOmärkis samuti, et JP14.05.2007 e-kirjas (tl 128, tõlge lk 129) näidatud kaubakogus – väidetavalt kaduma läinud 3 kaubakohta + 3 lava 7 mõõtudega 240x100x115 cm moodustavad kokku 5,4 laadimismeetrit, sellises koguses kaupa ei oleks kostja 1 olnud nõus vedama 250 euro eest. TL03.05.2007 kell 11:33AM (tl 126) ja kell 2:37PM (tl 95) HOsaadetud e-kirjadest järeldub samuti, et hind 250 EUR on kokku lepitud kell 11:33 saadetud e-kirjas küsitud 3 kaubakoha, so 2,4 laadimismeetri veoks.

Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et 06.05.2007 CMR aateleht, mille järgi kauba kättesaamist on AS B kinnitanud, on koostatud väidetavalt puuduva 54 detaili HPM20/L, 16 detaili HPM 24/P ja 112 detaili HPKM39 veo kohta. Seega on väidetavalt puuduolev kaup AS – ile B kätte toimetatud.

13.26.08.2010 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud AS B tegevdirektor RVseletusest nähtub, et vaidlusaluse veo käigus tuli kaubaga koos 2 saatelehte, ühele oli AS B töötaja jätnud alla kirjutamata, kuna selles näidatud kaupa tegelikult ei saabunud. Kostjad märkisid, et nendele ei ole teada, kes võis koostada teise saatelehe, kostjate valduses on ainult kohtule esitatud CMR aateleht kauba kohta, mille vedu kostjalt 1 telliti ning selles näidatud kaubakogus on AS B ka kohale toimetatud. Hageja ei pidanud vajalikuks tõendada väidetavalt kätte saadud, pealelaadimislehel nr 1001355_045 näidatud kauba tellimise ja veoga seotud asjaolusid. Seega puuduvad asjas kohtu eelnimetatud järeldusi ümberlükkavad tõendid.

14.07.05.2007 kauba puudujäägi tekkimist ei tõenda AS B 21.08.2007 arve hagejale puudujäägiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Samuti ei tõenda puudujääki JP14.05.2007 e-kiri TL, mille kohaselt P Oy otsiti puuduvat kaupa, aga ei leitud: eelnimetatust saab järeldada üksnes seda, et TL on esitanud järelepärimise mingi kadunud kauba kohta, kuid P Oy vastusest ei selgu, millise kauba kohta päring on tehtud, kes oli kauba saajaks ja vedajaks ning millal ja kellele konkreetselt kaup on P Oy üle antud.

15.06.05.2007 saateleht ei sisalda mingeid märkusi kauba puuduse kohta. Hageja nõue tugineb asjaolule, et vedu oli tellitud 6 kaubakoha veoks, kuid kohale jõudis ainult 3 kaubakohta. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et puudus kaubakohtades on silmanähtav, mistõttu tuleb sellise puuduse kohta avaldus teha vedajale hiljemalt kauba vastuvõtmise hetkel. Hageja seaduslik esindaja TL ja kostja 1 esindaja HO avaldasid kohtuistungil sarnast seisukohta, et vedaja, sh faktiliselt vedu teostanud kostja 2 autojuht, ei pidanud pealelaadimislehtede järgi aru saama, mitu kaubakohta kogu kaup moodustab. Esitatud tõenditega on tõendatud kolme kaubakoha veo tellimine ja teostamine.

Eeltoodu valguses ei ole kohtu hinnangul kostja 1 vastu CMR art 3 ja art 17 lg 1 alusel nõude esitamiseks piisav kaubasaaja AS B poolt paar päeva pärast kauba kättetoimetamist hagejale väidetavalt esitatud suuline pretensioon puuduva kauba kohta. Pretensiooni sellisel viisil esitamist kinnitasid hageja seaduslik esindaja vande all antud ütlused ja tunnistajana üle kuulatud AS B tegevdirektor RV. RV kinnitas ka, et mingeid vastuväiteid hageja puuduva kauba eest paar kuud hiljem esitatud arvele ei esitanud. Eeltoodust järelduvalt hageja jättis kasutamata õiguse esitada AS B kahju hüvitamise nõudele vastuväiteid CMR art 30 lg 1 alusel. TL ja RV ütlustest nähtuvalt hageja luges puudujäägi tõendatuks sellega, et kostja 2 autojuht oli allkirjastanud kogu kauba pealelaadimislehed. Olukorras, kus pealelaadimislehed ei kajasta kaubakohtade arvu ega kauba kaalu, esitatud tõendid viitavad üksnes 3 kaubakoha veo tellimisele ja veole, on kohtu hinnangul meelevaldne pealelaadimislehtedest järeldada, et kaupa pidi olema kokku 6 kaubakohta. Kohus leiab, et kuna hageja kahjuks on AS B hüvitatud kohale toimetamata kauba väärtus, on kostjatel õigus esitada hageja vastu samu vastuväiteid, mida hagejal oleks olnud õigus esitada AS B vastu.

Põhjendatud on kostjate vastuväited, et hageja Tallina sadamas kauba vastuvõtjana ja edasi vedajana ei kontrollinud vastuvõetud kauba vastavust saatedokumentidele ega esitanud kaubakohtade silmnähtava puuduse kohta kostjatele, eelkõige oma veolepingu partnerile kostjale 1 viivitamata avaldust ning seega on hageja kaotanud õiguse kauba vastuvõtmise järel tugineda üleantud kaubakohtade puudujäägile. TL kinnitas, et CMR saateleht ning Rosella manifest olid 8 tal käes enne kauba saabumist Tallinna sadamasse. Samuti on põhjendatud kostja vastuväide, et treileris nr PYO255 oli lisaks AS B kaubale veel 5 saaja kaup, hageja ei pidanud vajalikuks kaasata kõiki vedajaid ega tõendada, millises järjekorras kaup maha laaditi, mistõttu ei ole tõendatud, et väidetavalt puuduolev kaup läks kaotsi just Soome Vabariigi pinnal kostjate poolt korraldatud veo käigus.

Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata ka kostja 1 suhtes.

16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.

Heli Käpp Kohtunik 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.