Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps, xxxx.a. sündinud poeg B , kelle ülalpidamises kostja sisuliselt osalenud ei ole, v.a. mõned üksikud korrad aastas. Hageja sissetulek on 5-7000 krooni, kuid tema kanda on igakuised lasteaiamaksud ning söögi-riiete kulud. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 01.09.2010 igakuuliselt elatise miinimumsummas 2175 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kohtule hagi kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on soovinud välja mõista elatis miinimumsummas 2175 krooni. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt elatise nõudmisel miinimumsummas ei ole vaja eraldi põhjendada ja tõendada lapse vajadusi. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 25.10.2010, kuid tähtaegselt kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. PerekS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PerekS § 97 p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PerekS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidaamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PerekS § 100 kohaselt ülalpidamist antkase üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt sel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PerekS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja ei ole hagile vaidlustust esitanud ja ei ole seega väitnud, et ta ei ole võimeline elatist maksma või et ta oleks seda teinud piisavas ulatuses ja regulaarselt.
lg.1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg.3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata.
lg.1 kohaselt tagaseljaotsusest võib välja jätta otsuse kirjeldava osa ehk hageja nõuded, kostja vastuväited ja esitatud tõendid.
lg.1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist.
lg.3 kohaselt otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kohus selgitab hagejale, et
lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige /allkiri/ Marika Leimann Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 14.detsembril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.