Obsah (5)
§ 654§ 218§ 187§ 652§ 53KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-2069 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm Tsiviilasi S. K. hagi A. P. vastu ela
§ 654lg 2² kohaselt: Hagi rahuldada.
Välja mõista A. P. tütre B. P. (sünd.XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks S. K. kasuks perioodi 01.05.2009-31.08.2009 eest kokku 7021,00 (seitse tuhat kakskümmend üks) krooni ja alates 01.09.2009.a 3000,00 (kolm tuhat) krooni kuus kuni 12.08.2023.a, s.o. kuni lapse täisealisuseni. Tagastada A. P. apellatsioonkaebusele lisatud lisad 64-l lehel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
§ 218
lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
§ 187
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Poolte kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar B. P.. Lapse elukohaks on lapse ema elukoht. Laps veedab kuus kokku 8 päeva oma isa juures ja on sel ajal tema täielikul ülalpidamisel. Lapse ülalpidamiseks kulub 6100 krooni kuus, millest kulutused eluasemele on 2200 krooni, söögile 1500 krooni, transpordile on 800 krooni, tervishoiule 100 krooni, hügieenitarvetele 50 krooni, lasteaia kohatasu on 348 krooni, millele lisandub toiduraha 26 krooni päevas, balletiringi tasu E. on 400 krooni ja N. ring 250 krooni kuus. Kostja ei panusta lapse ülalpidamisse proportsionaalselt hagejaga, vaid maksab üksnes lapse lasteaiamaksu. Hageja palga suuruseks on 3200 krooni kuus, kuid lapse ülalpidamiskulud palus ta jagada poolte vahel võrdselt. Hageja palus kostjalt elatise välja mõista alates 01.05.
- Perioodi 01.05.2009–31.08.2009 eest palus hageja välja mõista 2175 krooni kuus ja alates 01.09.2009 3630 krooni arvestades asjaoluga, et ta peab saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu. Kostja seisukoht Kostja võttis õigeks, et alates 01.05.2009 ta lapse ülalpidamiseks hagejale raha andnud ei ole ning et maksis lapse eest vaid lasteaiamaksu, mis ulatus 1000 kroonini kuus. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et lapse ülalpidamiskulud võivad ulatuda 6100 kroonini kuus. Kostja ei ole suuteline elatist maksma kuus rohkem kui 2175 krooni. Käesoleval ajal on kostja palga suuruseks 13 055 krooni. Kostja on esitanud tõendid sõiduki Volkswagen Transporter kuulumise kohta, väljavõtte kinnistusregistrist talle kahe kinnisasja kuulumise kohta, väljavõtte ehitusregistrist, palgatõendi koos käskkirjaga palgaastme kinnitamisest, oma tuludeklaratsiooni, oma pangakonto väljavõtted perioodi 01.04.2009-23.02.2010 kohta, ostutšekid lapsele mänguasjade, kummikute ja riiete ostmise kohta, arve üüri ja teenuste eest tasumise kohta ning poolte vahel sõlmitud kokkuleppe lapsega suhtlemise korraldamise kohta. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis A. P. välja elatise B. P. ülalpidamiseks S. K. kasuks perioodi 01.05.2009-31.08.2009 eest kokku 4837 krooni ja alates 01.09.2009 3000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Otsuse tegemisel juhindus kohus PKS §-st 60 lg 1 ja §-st 61 lg 1 ja
- Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 6100 krooni. Kostja lapse ülalpidamiskulu suurust ei vaidlustanud. Kohtule esitatud hageja tuludeklaratsioonist nähtuvalt oli tema tuluks
- aastal keskmiselt 3200 krooni kuus. Kostja palgatõendist ning kinnitusest tulenevalt on tema palk käesoleval ajal 13 055 krooni. Kostja varalist seisu tõendavad ka väljavõtted registritest temale kuuluvate kinnisasjade ja sõiduki kohta. 2
(5)Tulenevalt hageja soovist, et lapse ülalpidamiskulud jagatakse poolte vahel võrdselt, vaatamata sellele, et tema palk on kostja omast väiksem, samuti sellest, et hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, kuid ka sellest, et poolte tütar on poolte kokkuleppel igas kuus 8 päeva isa juures ja sel ajal peab teda üleval täielikult kostja, asus kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Vastavalt hageja esitatud nõudele ja PKS §-le 70 lg 2 mõistis kohus elatise välja tagasiulatuvalt. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et ajavahemikul 01.05.200931.08.2009 on kostja maksnud lapse lasteaiamaksu kokku summas 1688 krooni, millest tulenevalt kuulus nende kuude eest elatis väljamõistmisele kokku summas 4837 krooni ja alates 01.09.2009 3000 krooni kuus. A. P. apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt. Kostja on nõus alates jaanuarist 2010 maksma elatist lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kohus ei ole otsuse tegemisel käitunud erapooletult. Kohus ei ole arvestanud kostja vastuväidetega. Otsuse tegemisel ei ole kohus arvestanud, et S. K. on sihilikult takistanud lapsele tehtavaid kulutusi proportsionaalselt kandmast ning ei ole neid püüdnudki kostjaga jagada. Ei ole lubanud lapsel kanda kostja ostetud riideid ega lubanud kaasa võtta kostja ostetud asju. Nimetatud tegevused said alguse ajahetkest, kui kostja kolis Tallinnast Raplamaale ja S. K. sai teatavaks kostja suhe praeguse elukaaslasega. Poolte varalised seisundid ja kohustused on erinevad. Kostja kulutab lapsele umbes 2500-3000 krooni kuus, hageja näitab 3200 kroonist brutopalka, kuid kulutab kuus 18 000 krooni. Kostja ostetud riideid lapsele ta lihtsalt ei aktsepteeri. Seega saab kinnitust kahtlus, et hagejal puudub otsene vajadus saada kostjalt elatist, vaid see on isiklik kadedus või muu enesetunde vormi parandamine. Kostja ei ole nõustunud hageja poolt lapsele tehtavate kulutustega kuus summas 6100 krooni. Kostja nõustus väitega, et nimetatud summa ulatuses võib kuluda, st kulub nii palju kui kulutatakse. Kostja ei ole keeldunud lapsele tehtavaid kulutusi hagejaga jagamast ega kohustusi lapse ees täitmast. Kostja on nõustunud tasuma 1500 kroon kuus. Kohus on jätnud kohaldamata PKS § 61 lg 4. S. K. vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. S. K. apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega suurendada väljamõistetud elatisraha suurust 3630 kroonini kuus. Kohus on teinud otsuses vea märkides, et laps viibib isa juures 8 päeva. Tegelikult viibib laps isa juures kahel nädalavahetusel, mis teeb kokku 4 päeva. Kohus on otsuses välja mõistnud asjavahemiku 01.05.2009-31.08.2009 eest 4837 krooni, arvestades selleks kolme kuud, tegelikkuses hõlmab see periood nelja kuud. Seega ei ole arvestatud summa õige. Kohus ei ole otsust tehes olnud erapooletu. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et kulutused lapsele on tegelikkuses suuremad ja need kasvavad vanusega. Seetõttu palub hageja suurendada elatist 3630 kroonini kuus. 3
(5)A. P. vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 24.05.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel elatise suuruse osas. Muuta tuleb elatise väljamõistmist perioodi eest 01.05.2009-31.08.2009 eest, mille puhul on tegemist ilmse arvutusveaga. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega elatise suuruse kindlaksmääramise osas, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
§-st 654 lg 6 korrata.
§ 652
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja arutamise käigus kohelnud pooli ebavõrdselt nagu on kostja väitnud apellatsioonkaebuses. Maakohus on kõigile asjas esitatud tõenditele kogumis hinnangu andnud ja põhjendatult leidnud, et elatisena tuleb kostjalt välja mõista 3000 krooni kuus. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalusel perioodil lapse peamiseks elukohaks olnud ema elukoht. Seega tulnuks lapsele tehtavad suuremad sisseostud, nt riiete osas kokku leppida lapse emaga, et vältida liigsete asjade ostu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ostis lapsele vaid selliseid asju, mis lapsel puudusid ja mille puudumine oleks mõjutanud lapse elukvaliteeti. Asjaolu, et hagejal on säästud, mis võimaldavad teha lapsele suuremaid kulutusi, kui tema 3200 kroonine brutopalk, ei tähenda, et kostja ei peaks hagejale üldse elatist maksma. Sellist sätet perekonnaseadus ei sisalda. Kostja varaline seisund võimaldab lapse ülalpidamiseks elatist tasuda. Kostja ei ole toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks PKS § 61 lg 6 alusel elatise väljamõistmist summas 1500 krooni kuus, s.o. alla PKS §-is 61 lg 4 sätestatud alammäära. Apellatsioonikaebuses on kostja nimetanud rea parandusi maakohtu 6.05.2010 istungiprotokolli kohta. Kolleegium jätab need tähelepanuta, kuna parandused protokolli osas tulnuks esitada
§ 53lg 2 kohaselt maakohtule.
Kostja seda teinud ei ole. Kostja on lisanud apellatsioonkaebusele erinevaid dokumente kokku 64 lehel. Kõik need dokumendid sisalduvad maakohtu toimikus. Seega kuuluvad apellatsioonkaebusele lisatud kohtudokumendid kostja A. P. tagastamisele. Kolleegium leiab, et ka vastuapellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastuapellatsioonis kordab hageja hagiavalduses toodud asjaolusid. Kõigile hageja väidetele on maakohus hinnangu andnud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohtu otsuse põhjendustes märgitu, mille kohaselt laps viibib kostja juures 8 päeva kuus tuleneb 6.05.2010 istungiprotokollist (t.l.88). Protokolli paranduste tegemist ei ole hageja taotlenud. Põhjendatud on vastuapellatsioonkaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt on maakohus arvestanud ebaõigesti elatise ühekordse summa perioodi 01.05.2009-31.08.2009 eest. Maakohus on arvestanud elatusraha ekslikult vaid 3 kuu eest, kuigi nimetatud perioodi pikkuseks on 4 kuud. Seega tuleb elatusraha tasuda ühekordse summana: 2175x4=8700, millest tuleb maha arvata 1688 krooni, s.o. 8700-1688=7012 krooni. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatama maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, perioodi 01.05.2009 kuni 31.08.2009 eest väljamõistetud elatusraha suuruse osas. 4
(5)Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 5
(5)