lg 1) kui tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
lg 2) ja mõlemal juhul on võimalikeks õiguskaitsevahenditeks kahju tekitava tegevuse keelamise (
) ja/või tekitatud kahju (sh mittevaralise) hüvitamise nõue (
4. Tulenevalt
§ -is 1043 sätestatust on kostjalt kahju hüvitise väljamõistmise eelduseks, et kostja tegevuse tagajärjel on hagejale tekkinud kahju ning kahju on tekitatud õigusvastaselt ning kostja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt
lg-st 1 tuleb kahju tekitava tegevuse keelamiseks kohtul tuvastada, et kostja kestvalt õigusvastaselt tekitab hagejale kahju ning hageja ei ole kohustatud sellist käitumist mõistliku arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu (
4 5. Hageja väidetel seisneb temale tekkinud mittevaraline kahju tema tervise halvenemises.
lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus leiab, et hageja tervise võimalik halvenemine – kõrgvererõhutõbi ning diabeedi väljakujunemine - mille tõttu hageja on sunnitud regulaarselt tarbima ravimeid, võib olla käsitatav mittevaralise kahjuna. Järgnevalt kohus analüüsib, kas kostja on vastutav selle kahju tekkimise eest ning kas kostja on kohustatud kahju hüvitama. 5. 08.02.2006 koosolekul hageja tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine on käsitatav andmete õigusvastase avaldamisena võlaõigusseaduse (
) § 1047 lg 1 tähenduses. Kostjal tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsust ega pidanudki teadma või et hageja au teotavad avaldatud andmed vastavad tõele (lg 2) või et kostjal oli andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Pärast 2006.a. veebruaris koosoleku toimumist on läbi viidud revisjonikomisjoni ja audiitori poolt kontrollid, millega on tuvastatud, et kostja poolt koosolekul ette kantud revisjoniaktis esitatud andmed ja hinnangud ühistu majandusliku olukorra kohta ei vasta tõele. Nii nähtub 01.03.2006 revisjonikomisjoni aktist (lk 62), et initsiatiivgrupi 05.07.2005 kirjas esitatud kinnitused rikkumiste ja kuritarvituste olemasolu kohta ei vasta tõele, KÜ finantsolukord on stabiilne, tarnijate teenusarved tasutakse tähtaegselt ning tarnijatel pretensioone ei ole; juhatus on täitnud kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused ning juhatuse ja juhatuse esimehe V. D tegevus nende otsuste täitmisel on üldkoosolekutel heaks kiidetud; ebaseaduslikke otsuseid ei ole vastu võetud. Samuti revisjonikomisjon asub seisukohale, et initsiatiivgrupi väide hageja poolt ühistule kahju tekitamine summas 519 355 krooni on põhjendamatu: rõdude remonttööd on teostanud konkursi korras ja tehtud hinnapakkumise alusel valitud ettevõte; maksuameti tõend tõendab ühistul maksuvõlgnevuste puudumist; kõik juhatuse aastaaruanded, mis sisaldavad mh kohtukulusid, on kinnitatud ühitu üldkoosoleku poolt; väidetava saamata võlgnevuse EEV-lt on tinginud kostja poolt lepingu allkirjastamine; osakapitali käibekapitali perioodiliste maksete tasumiseks kasutamine on kinnitatud üldkoosolekutel; soojuussõlme krediidi tasumise osas sõlmis kostja juhatuse nimel lepingu KVH-ga ning tasumise graafiku; eelarved ja aastaaruanded, mis sisaldavad selle krediidi tasumist, on kinnitatud üldkoosolekutel. Samuti on tunnustatud audiitori V V 28.01.2008 audiitori arvamusest nähtuvalt initsiatiivgrupi 05.07.2005 kirjas esitatud etteheited põhjendamatud: liikmete poolt ühisvarasse tehtud sissemaksetest moodustuvate rahaliste vahendite kasutamine jooksvate maksete tegemiseks ei ole seaduse rikkumine; väljamaksete tegemine KVH-le ja TK AS-ile on seotud ühistu majandustegevusega ning maksmise kohustus tuleneb ühistu poolt sõlmitud lepingutest; rõdude remonttööde osas ei olnud ühistul pärast konkursi läbiviimist ja esitatud hinnapakkumiste alusel ehitaja väljavalimist võimalik hinda määrata või mõjutada reaalse materjalikulu, kulutatud tööaja ja maksustamise, kasutatavate mehhanismide rendimaksumuse jms kontrollimise kaudu. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pärast 08.02.2006 koosoleku toimumist on tuvastatud, et kostja poolt koosolekul avaldatud faktilised andmed ei olnud tõesed. Seega kostja on avaldanud tõele mittevastavaid faktilisi andmeid. 6. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas ebaõigete andmete avaldamine oli õigusvastane.
lg 1 mõtte kohaselt eeldatakse, et ebaõigeid andmeid avaldanud isik teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest, see tähendab, et andmete avaldaja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta täitis sama sätte lg-s 3 reguleeritud hoolsuskohustust andmete õigsuse kontrollimisel. Kostja leiab, et luges ette ainult revisjonikomisjoni tuvastatud andmed ning ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et need ei vasta tõele. Samas kostja karjalikus vastuses ja kohtuistungil ka ei tunnista kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud akti ja audiitori arvamust ning on jätkuvalt seisukohal, et kostja poolt 08.02.2006 koosolekul esitatud andmed on tõesed ning nende tõele mittevastavust pidanuks tõendama hageja. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et initsiatiivgrupi 05.07.2005 kirjas toodud andmed on saadud ühistu dokumentide ja tegevuse kontrollimise teel, mistõttu ei pidanud kostja nende 5 andmete tõele mittevastavust teadma ega andmeid täiendavalt kontrollima. Kirjale on alla kirjutanud KÜ Initsiatiivgrupp, kirjast ei nähtu, millistest konkreetsetest kontrollaktidest andmed on saadud. Seetõttu on paljasõnaline kostja väide, et tema usaldas revisjoni andmeid. Tunnistajate T , K , M ja F ütlustest nähtub, et initsiatiivgrupi kokkukutsujaks oli just kostja ise. Seega on põhjendatud arvata, et kostja osales ka 05.07.2005 kirja koostamisel ning pidi olema teadlik, kas ja millised dokumendid on nende andmete aluseks, seega pidi kostja olema teadlik ka sellest, kas andmed on tõesed või mitte. Kostja kinnitas, et ta andmeid ise ei ole kontrollinud. Andmete allikaks olnud väidetavaid kontrollakte ei ole kohtule esitatud ning kohtul ei ole võimalik hinnata, kas kirjas nimetatud arvandmed on kontrollaktidega kooskõlas, nagu väidab kostja. Seega kostja ei ole ümber lükanud
lg –test 1 ja 3 nähtuvat eeldust, et kostja poolt andmete avaldamine oli õigusvastane. Andmete avaldamise õigusvastasust tõendab ka asjaolu, et 08.02.2010 protokollis (lk 6 – 9) esitatud andmed ei kattu initsiatiivgrupi kirjas nimetatud andmetega, vaid lisaks on nimetatud juhatuse esimehe V. D poolt omavoliliselt teostatud ülekannet pankrotis olevale firmale DE otsaseinte tegemata soojustamistööde eest summas 150 600 krooni. Samuti ei nähtu protokollist, et kostja oleks ette kandnud revisjonikomisjoni akti vms andmeid, vaid kostja on koosolekule esitanud informatsiooni ühistu finants-majandustegevuse kohta. Asjaolu, et seejuures kostja kasutas 05.07.2005 kirja, ei anna alust väita, et kostja oli üksnes kellegi teise poolt kindlakstehtud andmete põhjal koostatud kirja ettelugejaks. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja poolt hagejaga seoses tõele mittevastavate faktiliste andmete avaldamine on õigusvastane. 7. Võlaõigusseadus (
) § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
lg 1 p 4 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.
lg 1 alusel esitatud hageja nõue kostja kohustamiseks au teotavast tegevusest hoidumiseks põhjendatud. 11. Kohus leiab aga, et kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hageja on ise kaasa aidanud oma käitumisega kostja ägeda reaktsiooni põhjustamisele, mis
lg 2 ja § 139 lg 1 sätteid koostoimes kohaldades välistab mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagejal on olnud konfliktsituatsioone ja ägedaid sõnavahetusi peale kostja ka teiste ühistuliikmetega, nn initsiatiivgrupi liikmetega. Hageja juhatuse liikmena pidi selgitama ja aru anda ühistu tegevusest kõikidele ühistuliikmetele, seda enam, et juhatuse esimehe ametikoht oli KÜ-s palgaline ametikoht. Poolte vahel on esinenud varasemalt vaidlusi ja konfliktsituatsioone, kumbki pool süüdistab üksteist ja hagejalt on mõistetud kostja solvamise eest välja varasemas kohtumenetluses mittevaraline kahju kostja 7 heaks. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt oli hageja autoritaarse juhtimisega ja ei esitanud dokumente kontrollimiseks. Nimetatust saab järeldada, et kostja süüdistus hageja aadressil oli ajendatud ka sellest, et hageja ei muutnud ühistu juhatuse tööd piisavalt läbipaistvaks. Kohus leiab, et kui ühistu juhatuse töö oleks olnud piisavalt läbipaistev, siis oleks olnud välistatud konfliktid sellisel tasandil nagu sõim, kähmlus jne. 12. Lisaks kohus leiab, et tõendatud ei ole hageja poolt esile toodud tervisehäirete põhjuslik seos kostja õigusvastase teoga ehk hageja vargaks nimetamisega, samuti mitte ebaõigete andmete avaldamisega (
Hageja vande all antud seletuste kohaselt oli ta terve ja lõbus inimene kuni 2003-2004 aastani, 2006 ei saanud ta palka oma töö eest; stressist tekkis kõrgvererõhutõbi ja suhkruhaigus. Perearsti tõenditest nähtub, et hageja põeb kõrgvererõhutõbe ja II tüübi diabeeti ning viimase kahe aasta jooksul on tervis hagejal halvenenud, vererõhuväärtused kõiguvad, samuti veresuhkruväärtused, on lisandunud unehäired. Arst on arvanud, et tegemist on pidevast stressist tingitud muutustega. Teises tõendis on arst täiendanud, et tegemist on pidevast stressist tingitud muutustega, sest patsiendil on olnud probleemid oma tööga, on olnud korteriühistu esimees 2001-2007 ja talle on esitatud alusetuid süüdistusi korteriühistu initsiatiivgrupi poolt, keda juhib eelmine korteriühistu esimees. Hageja sõnul tegi tõendid väljastanud perearst oma järeldused hageja enda ütluste põhjal. Hagejal on kõrgvererõhutõbi diagnoositud juba 2001.a. Perearsti tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hagejal tekkinud haiguse ägenemine on seotud kostja poolt hagejale antud ebakohase väärtushinnanguga 15.10.2007 üldkoosolekul. Tõenditest ei nähtu, kas on arvesse võetud ning mil määral mõjutab haiguse ägenemist hageja eluviis ning tema isikuomadused, mh stressitaluvus. 08.02.2006 koosolekul hageja ise kohal ei viibinud, ebaõiged andmed on ümber lükatud 01.03.2006 aktiga, mistõttu koosolekul ebaõigete faktiliste andmete avaldamine ei saanud kohtu hinnangul hageja tervislikku seisundit mõjutada ning hageja 06.03.2006 visiit perearsti juurde ei ole tõenäoliselt seotud kostja tegevusega. Hageja on samasisulisi hagisid esitanud ka teiste nn initsiatiivgrupi liikmete vastu ning ei ole tõendatud, et hageja tervise halvenemise põhjustas just kostja hagis nimetatud tegevus 2006.a. ja 2007.a. koosolekutel. Eeltoodu alusel tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata ka seetõttu, et kahjuhüvitamise eeldused ei ole täidetud. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskuusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võtte arvesse hagi rahuldamise ulatust ning hagi asjaolusid, eelkõige seda, et hagi esitamise tinginud sündmuste ajendiks on ühistu juhtimisel tekkinud lahkarvamuste tõttu pikka aega halvad olnud hageja ja kostja vastastikused isiklikud suhted, peab kohus õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Heli Käpp Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.