6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue ja asja kohtulik menetlus. menetlus. 01.06.2010.a. saabus kohtule K L’i hagiavaldus hagis E M’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxxx sündinud poeg M M, kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidada. Kooselu lõppes 2010.a. jaanuarikuust. Kuni selle ajani kostja toetas last riiete kui ka söögiraha osas. Praeguseks hagejal kostja 1 asukoha, töökoha ja sissetuleku kohta andmed puuduvad. Hageja soovib kostjalt lapsele kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte alla seadusega sätestatud määra. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus 03.06.2010.a. võttis K L’i hagiavalduse hagis E M’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale, kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 14 päeva jooksul ja määras korraldada asjas eelistung, kuna tagaseljaotsuse tegemist hageja ei taotlenud. Ühtlasi andis kohus pooltele võimaluse esitada omapoolsed täiendavad tõendid eelistungil. Kostja 19.07.2010.a. eelistungile ei ilmunud, palus asjas teha otsus ilma temata. Hageja palus hagi rahuldada tervkuna. II. Maakohtu otsuse põhjendus. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile ei saatnud, mingeid vastuväiteid hagile ei esitanud. Sellest järeldub, et kostja on hagiga tervikuna nõus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea hageja, kes soovib elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, tõendama seda, et see summa on lapse vajadusi arvestades põhjendatud. Samuti ei ole kujunenud kohtupraktika kohaselt elatise miinimumsumma nõude esitamisel vajalik, et hageja tõendaks selles summas kulutuste tegemist. Kuni 01.07.2010.a. kehtinud PKS §-le 60 vastavalt lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestas seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 01.06.2010.a. Vastavalt alates 01.07.2010.a. kehtivale PKS §-le 97 p. 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg. 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg. 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lg. 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega sätestab ka kehtiv seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 101 lg. 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg. 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja nõuabki lapsele 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on nõue kooskõlas nii hagi esitamise ajal kehtinud kui ka asja läbivaatamise ajal kehtiva seadusega.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses 2 näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Seega jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 162, 179, 407, 415, 441-442, 468 lg. 1 p. 2, 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 14. detsembril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.