1 2 – 07 – 28654 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „05“juunil 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 07 – 28654 Tsivii

§35

sätteid, mille kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui

ei ole sätestanud teisiti.

§§35

-39 ja §§41-45 sätestatust selle lepingupoole kahjuks, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§37

kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Lepingupooled võivad

§37

lg.1 sätestatut arvestades eelnevalt kokku leppida, et tüüptingimused kehtivad teatud liiki lepingutele. Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.

§39

kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima.

§208

lg.1 ja 3 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas 10 energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.

§234

kohaselt loetakse tähtajaline elektri – ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest.

§234

lg.1 sätestatut kohaldatakse ka gaasi, nafta, vee või muu samasugusega ühendusvõrgu kaudu varustamise lepingule, mis on sõlmitud tähtajalisena. Tarbijast ostja võib

§234

lg.1 ja 2 nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Elektrituruseaduse §5, §10 ja §12 kohaselt on turuosalised elektriettevõtja, tarbija ja bilansihaldur. Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja. Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. Kodutarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Äritarbija on tarbija, kes ei ole kodutarbija. Elektrienergiat ostev isik on Elektrituruseaduse tähenduses tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas. Elektrituruseaduse §65 kohaselt osutab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: 1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise; 2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi; 3) võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis; 4) edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist; 5) tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks; 6) tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise; 7) osutab Elektrituruseaduse §65 lg.1, p.1-6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid. Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui: 1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega; 2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu; 3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel; 4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus. Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab majandus 11 ja kommunikatsiooniminister. Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse riketest põhjustatud elektrikatkestuste kestusest. Elektrituruseaduse §68 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Elektrituruseaduse §68 lg.1 p.2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui võrguettevõtja ja müüja esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud või kui tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord kvartalis, kui arveid ei ole esitatud. Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus ja kommunikatsiooniminister. Peale selle pidas kohus vajalikuks rakendada „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“, mis kehtestati Majandus – ja kommunikatsiooniministri

1. juuni
2. a määrusega nr.107, §1 ja §2, mille sätete kohaselt reguleerib määrusega nr.107 kehtestatud kord omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning nende maksumuse määramist. Korra täitmine on kohustuslik kõigile elektrienergia edastamise, jaotamise või müügiga tegelevatele võrguettevõtjatele ja müüjatele (edaspidi ettevõtja). Elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul. Kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ §4 lg.1 ja 2 sätted kehtestavad, et juhul kui elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku võrguühenduse läbilaskevõimet määrav või koormust piirav seade on korras ja plommitud, siis omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus ja võrguteenuse maht määratakse võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või 12 koormust piirava seadme rakendusvoolu alusel. Maksumus arvutatakse, rakendades akti koostamise ajal kehtivaid paušaaltarbija (arvestita tarbija) 1,25kordseid tariife. Arvestus tehakse alates elektrilepingu sõlmimise või mõõteseadme eelmise tehnilise kontrollimise päevast, kuid mitte üle kahe aasta tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse täisööpäevades ja – kuudes. Sama määruse nr.107 16.juunist 2003.a. §4 lg.5, lg.7 ja lg.8 sätestavad, et vastavalt määruse §4 lg.1, 2 ja 3 määratud omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumus arvutatakse akti koostamise ajal sellel tarbijagrupile kehtiva elektrienergia põhitariifi ja võrguteenuse hinnakirjaga määratud tariifi järgi. Erinevate tariifidega tarbijate elektrienergiaga varustamisel ühe arvesti kaudu, samuti ajatariifi kasutamisel mitteettenähtud ajal tehakse ümberarvestus kõrgema tariifi järgi määruse §4 lg.1 määratud kogu arvestusperioodil tarbitud elektrienergia osas. Vastavalt määruse §4 lg.1 – 7 määratud omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogusest ja võrguteenuste mahust ja maksumusest arvatakse maha arvestusperioodil mõõdetud elektrienergia kogus ning võrguteenuse maht ja maksumus. Nimetatud mahaarvamist ei tehta, kui elektrienergia ja võrguteenuse omavoliline kasutamine on toimunud «Elektrituruseaduse» § 68 lõike 1 punktis 4 näidatud viisil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Eesti Energia hagi Osaühingu Astnik Ehitus vastu on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele, summas 240 988.51 krooni. Kostja, Osaühingu Astnik Ehitus, kanda tuleb täies ulatuses panna kõik käesoleva kohtumenetlusega seotud kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud summa suurus on mõistlik, summa on välja arvestatud kehtiva seadusandluse alusel, summa on proportsionaalne, aga samuti ei ole summa 240 988.51 krooni Osaühingule Astnik Ehitus ebamõistlikult koormav. Ka vastab 240 988.51 krooni väljamõistmine Osaühingult Astnik Ehitus Aktsiaseltsi Eesti Energia huvidele, kellel on põhjendatult õigustatud ootus saada müüdava elektrienergia eest tasu, aga samuti õigustatud ootus selle kohta, et kliendid tarbivad elektrienergiat kehtivaid seadusandlike akte järgides. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Eesti Energia ja Osaühingu Astnik Ehitus vahel olid olemas lepingulised suhted võrguühenduse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. Lepinguliste suhete tekkimiseks olid pooled sõlminud Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr.413899101 – 1 18.augustist 2003.a. koos lepingu juurde kuuluva Mõõtepunkti andmete kinnitamise aktiga
3. augustist 2003.a.. Aktiga fikseerisid Aktsiaselts Eesti Energia ja Osaühing Astnik Ehitus, et mõõtepunkt asub Kukruse mõisas ning 13 mõõtepunkti paigaldati arvesti (tüüp) TK420iNNs 5

§208müügilepingu kohta käivaid sätteid.

Kohus luges tõendatuks, et eelpoolnimetatud lepingud Aktsiaseltsi Eesti Energia ja Osaühingu Astnik Ehitus vahel olid sõlmitud

§35kohaselt tüüptingimustega.

Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tõendatuks, et Aktsiaselts Eesti Energia rakendas Osaühingu Astnik Ehitus suhtes tüüptingimust, milleks olid Aktsiaseltsi Eesti Energia Osaühingu Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63 A ja keskpingel (tl.87-93). Kohus luges tõendatuks, et 20.veebruaril 2007.a. tuvastati Osaühingu Astnik Ehitus poolne oluline lepingutingimuste rikkumine, mille kohta koostas Osaühingu Jaotusvõrk elektrik E.S., tunnistaja R.O.´i juuresolekul, 20.veebruaril 2007.a., umbes kella 13.00 paiku, olukorra fikseerimise akti nr.035857, millega fikseeriti, et Osaühingu Astnik Ehitus vahetamisele kuuluva elektriarvesti nr.19118245 (öise näiduga 059028 ja päevase näiduga 061039) tehaseplommid oli lahtivõtmise jälgedega. Arvesti sihverplaadil olid määrdumise jäljed. Arvesti läbipaistva kaane alt oli näha arvesti sisemuses asunud omavoliliselt ühendatud juhtmed. Elektriarvesti erakorralise taatluse protokolli nr.47 28.veebruarist 2007.a. kohaselt oli elektriarvesti nr.19118245 (öise näiduga 059028 ja päevase näiduga 061039) mõlemad plommid rikutud, mis viitas arvesti avamisele kõrvaliste isikute poolt. Taatluslabor asus seisukohale, et arvestisse oli kõrvaliste isikute poolt paigaldatud herkonlüliti, millega oli välise magnetvälja abil, läbi arvesti korpuse, võimalik peatada näidikute töötamine. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud lepingutingimuste rikkumine Osaühingu Astnik Ehitus poolt oli samal ajal ka Elektrituruseaduse §68 nõuete rikkumine ning tegemist oli Osaühingu Astnik Ehitus poolt võrguühenduse ja elektrienergia ebaseaduslikult omavolilise tarbimisega. 14 Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Astnik Ehitus poolt pandi toime elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine, mis seisnes eelkõige selles, et mõõteseade rikuti, mõõteseadme näitu moonutati ning selle toimimist mõjutati mõõteseadmesse ebaseaduslikult paigaldatud herkonlüliti abil. Kohus luges tõendatuks, et Elektrituruseaduse §68 kohaselt lasub Osaühingul Astnik Ehitus kohustus hüvitada võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus ja kommunikatsiooniminister. Osaühingu Astnik Ehitus poolt lepingutingimuste rikkumise ajal oli Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord kehtestatud Majandus – ja kommunikatsiooniministri

1. juuni
2. a määrusega nr.
3. Osaühingu Astnik Ehitus vastuväited selle kohta, et olukorra fikseerimise akt on ebaseaduslikult koostatud, sest Osaühingu Astnik Ehitus esindaja ei viibinud akti koostamise juures luges kohus tõendamatuks ja põhjendamatuks, kuna Majandus – ja kommunikatsiooniministri
4. juuni
5. a määruse nr.107 §2 kehtestab, et Kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul, kelleks oli tunnistaja R.O.. Osaühingu Astnik Ehitus vastuväited, selle kohta, et Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kindlaks määratud omavoliliselt tarbitud võrguühenduse ja elektrienergia kogus ja maksumus on liiga suur ning ei ole kindlaks määratud seaduslikult luges kohus tõendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks. Samuti ei esitanud Osaühing Astnik Ehitus kohtule omapoolset arvestust, mis oleks Osaühingu Astnik Ehitus arvates õige. Vastupidiselt kohtuistungil leidis tõendamist, et hagisumma tehti kindlaks Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt õigesti ja seaduslikult Elektrituruseaduse §68 nõudeid arvestades ning Majandus – ja kommunikatsiooniministri
6. juuni
7. a määrusega nr.107 kehtestatud metoodikat järgides. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Osaühingu Astnik Ehitus lepingulise esindaja, P.K.´i, taotlus jätta rakendamata Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määruse nr.107 need sätted, mis määravad kindlaks omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse kindlakstegemise metoodika ning korra, kuna nimetatud sätted on ilmselt karistusliku iseloomuga ning ahistavad tarbija õigusi, olid ilmselt põhjendamata. Kohus, kaalunud Osaühingu Astnik Ehitus lepingulise esindaja, P.K.´i, poolt esitatud vastuväiteid ja argumente Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määrusele nr.107, luges tõendatuks, 15 et P.K.´i poolt kohtuistungil esitatud taotlus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et Majandus – ja Kommunikatsiooniministri 16.juuni 2003.a. määrus nr.107 oli vastu võetud pädeva ametiisiku poolt, kes tegutses määruse vastuvõtmisel oma pädevuse piires. Vaidlustatud määrus oli selle vastuvõtmise ajal kooskõlas kehtiva seadusandlusega, sealhulgas ka kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse sätetega. Kohus asus seisukohale, et kohtuistungil leidis tõendamist Osaühingu Astnik Ehitus töötajate süü lepingutingimuste rikkumises.

§104

lg.3 kohaselt leidis Osaühing Astnik Ehitus süü tõendamist hooletuse vormis, milleks oli käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Osaühingu Astnik Ehitus töötajate hooletuse tõttu oli kõrvalistel isikutel juurdepääs elektriarvestile, mille tulemusena rikuti arvesti plommid ja paigaldati arvestisse ebaseaduslikult arvesti tööd häiriv ja arvesti näitu moonutav herkonlüliti. Lisaseadmete paigaldamisega muudeti arvesti kommertsmõõtmisteks kõlbmatuks. Osaühingu Astnik Ehitus töötajate hooletus põhjustas otseselt ebaseadusliku võrguühenduse ja omavolilise elektritarbimise Osaühingu Astnik Ehitus poolt, mille eest on Aktsiaseltsi Eesti Energia ees täielikult vastutav Osaühing Astnik Ehitus ise. Johannes Külaots Kohtunik Tartu Ringkonnakohus 08.oktoobril 2010.a. otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu

1. juuni
2. a otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Astnik Ehitus välja AS Eesti Energia kasuks omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumus suuremana 180 202.90 kroonist. Teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt Astnik Ehitus välja AS Eesti Energia kasuks omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumusena 180 202.90 krooni (ükssada kaheksakümmend tuhat kakssada kaks krooni ja 90 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonakohtus 75% ulatuses OÜ Astnik Ehitus ning 25% ulatuses AS Eesti Energia kanda. Kohtuotsus jõustus 08.12 2010.a. Riigikohtu määrusega. Nooremreferent Alla Kuzmina