2-10-11846/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 06.septembril 2010.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-10-11846 Tsiviilasi Abielu lahutamise nõue Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H. M., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht Kostja: J. M., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 18.augustil 2010.a. eelistungil RESOLUTSIOON Rahuldada hagi. Lahutada J M ja H M (perekonnanimi enne abiellumist xxxxxxxxxxxxx) Tartu Linna Perekonnaseisuosakonnas 15.detsembril 1979.a. kandega nr xxxxxxxxxx registreeritud abielu. Taastada H M esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi „xxxxxxxxx“. Kohtuotsus saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Menetluskulud Menetluskulud jätta võrdselt poolte kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue Poolte abielu registreeriti 15.detsembril 1979.a. Tartu Linna Perekonnaseisuosakonnas kandega nr xxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada kostja poolt alkoholi liigtarvitamise ja hageja suhtes vägivalla tarvitamise tõttu. Hageja selgituse kohaselt on takistanud abielu lahutamist perekonnaseisuametis kostja vastuseis. Kostja seisukoht Kostja ei nõustu abielu lahutamisega, kuigi tunnistab, et poolte abielulised suhted on lõppenud 5-6 aastat. Kostja leiab, et seni, kuni hageja ei ole esitanud korteri ja mahavõetud metsamaterjali müügidokumente, vaidleb ta nõudele vastu. Ka leiab ta, et tema süüdimõistmine kriminaalkorras on hageja lavastus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 1 ja 7 mõtte kohaselt on poolte abielu nende vaba tahe. Hageja soovib abielu lahutamist, kuna poolte kooselu on juba mitu aastat tagasi lõppenud ning suhete taastamist ta võimalikuks ei pea. Ka kostja tunnistab, et abielu on tegelikult lõppenud ning möönab, et selle taastamine pole mõeldav. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kuigi kohus lükkas asja arutamise ka edasi, oli poolte lepitamine võimatu. Kohus selgitas pooltele, eriti kostjale, ka abikaasadevahelistele varaliste suhete vaidlustamise korda, kuid kostja vastavat nõuet ei esitanud. Muud kostja poolt esitatud vastuväited ei saa olla põhjuseks abielu mittelahutamisel. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et poolte abielu tuleb PKS § 67 lg 1 kohaselt lahutada, kuna abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja on Nimeseaduse § 11 lg 2 kohaselt avaldanud soovi taastada esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Menetluskulude jaotus Hageja on taotlenud jätta pool tema poolt tasutud riigilõivust kostja kanda. Kuigi TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, ei ole kohtu arvates selline kulude jaotus õiglane. Abielu oleks kostja nõustumisel olnud võimalik lahutada ka perekonnaseisuasutuses väiksemate menetluskuludega, mistõttu jätab kohus TsMS § 164 lg 2 alusel menetluskulud võrdselt poolte kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik