← Eesti

2-09-48056/30

Obsah (6)§ 230§ 231§ 229§ 173§ 162§ 434

2-09-48056 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-48056 Otsuse kuupäev Jõhvi, 29. september 2010.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi OÜ Aseri Kommunaal

) § 238 lg esimese lause alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus: 1) kas hageja tarnis kostjale soojusenergiat ning kas kostja tarbis tarnitud soojusenergiata täies ulatuses? 2) kas kostja tegevusega tekitati hagejale kahju või kas sellega kostja säästis raha hageja arvel?

  1. Pooled on kinnitanud, et elumajas Kesktänav 18, Aseri, ei ole korteriühistut moodustatud (t. lk. 168). Seega vaidluse lahendamiseks tuleb kohaldada korteriomandiseaduse (KOS) § 13, mille
  2. lõike kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
  3. Hagiavalduse kohaselt hooldab elumaja hageja, kes arvestab osutatud teenuste eest vastavalt Aseri Valla poolt kehtestatud hinnakirjadele. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt elamu hooldamise, selleks valla poolt kehtestatud hooldustasu suuruse ega veevarustuse ja 4

(7)2-09-48056 heitvee ärajuhtimise eest kehtestatud abonementtasu suuruse üle. Hagiavalduse juurde lisatud teatiste ja arvete järgi ajavahemikus 01.07.2008.a kuni 30.04.2010.a arvestas hageja kostjale hooldustasu, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise abonementtasu ning keskkütte eest kokku 33 165.90 krooni, millest kostja on tasunud 14 826.98 krooni (t. lk. 9, 74-88, 137). Tasumata on 18 338.92 krooni. See aga ei tähenda, et hagejal on selles ulatuses tekkinud nõudeõigus kostja vastu. 22. Hageja poolt esitatud teatiste ja arvete kohaselt arvestati kostjale keskkütte eest kokku 27 267.10 krooni, sh oktoober 2008.a 1 811.30 krooni, november 2008.a 2 195.20 krooni, detsember 2008.a 2 657.60 krooni, jaanuar 2009.a 2 391.10 krooni, veebruar 2009.a 2 155.50 krooni, märts 2009.a 1 694.30 krooni, aprill 2009.a 1 207.30 krooni, oktoober 2009.a 1 244.40 krooni, november 2009.a 1 357.80 krooni, detsember 2009.a 2 074.05 krooni, jaanuar 2010.a 2 608.05 krooni, veebruar 2010.a 2 218.20 krooni, märts 2010.a 1 872.80 krooni ja aprill 2010.a 1 779.50 krooni. 23.

§ 230

sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse.

§ 230

lg 1 esimesest lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (

§ 231lg 1).

Pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Kuna kostja vaidleb nõudele vastu keskkütte osas, siis hagiavalduse rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostja kasutas hageja poolt osutatud teenuseid täies mahus. Hageja ei ole tõendanud, et projektdokumentatsiooni järgi elumajas on ettenähtud tsentraalne küttesüsteem.

§ 229

lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ehitusregistri tõendi kohaselt kostja eluruumi köetavaks pinnaks 0 m2 (t. lk. 160, 161). Kostja vastuväidete ja tema poolt esitatud fototõendite alusel elumaja Kesttänav 18, Aseri, on ehitatud ahjuküttega, mida kinnitab ka pildil olev köögipliit (t. lk. 35). 24.

§ 229

lg 2 esimese lause alusel tsiviilprotsessis tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Igor Arefjev’i ütluste kohaselt korteris Kesktänav 18-10, Aseri, 2008.a enne küttehooaja algust, võeti keskkütteradiaatorid maha ja ülejäänud torud ühendati vasktoruga otse (t. lk. 167). Lisaks kostja esitatud fototõenditega on tuvastatud, et tegelikult kostja korteris on keskkütteradiaatorid eemaldatud (t. lk. 135). Kohus ei nõustu hageja väitega, et Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2009.a otsusest tsiviilasjas nr 2-07-25474 tulenevalt tunnistaja ütlustega ei ole lubatud tõendada keskkütte mittekasutamise fakti. Kuna käesolevas vaidluses keskkütte mittekasutamise tõendamiseks on esitatud ka muud tõendid, siis ei ole välistatud tunnistaja ütluste tõendina kasutamine. OÜ Virgas 2010.a koostatud tasustamisele kuuluva korteri jääkpindala arvestuse kohaselt korteri Kesktänav 18-10, Aseri, jääkpindalaks on 10.7 m2 ehk 16.5% endisest köetavast pinnast (t. lk. 158, 159). Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud hageja esindaja väitega, et arvestusi ei saa aluseks võtta nende alles 2010.a koostamise tõttu. Arvestuse aluseks võetud normatiivaktid, algandmed ja arvestuse metoodika ei vaidlustatud. Seega puudub alus 5

(7)2-09-48056 kahelda teoreetilise köetava jääkpindala arvestamise metoodikas. Pealegi soojuse eest selle arvestuse alusel tasumist kostja ei ole nõudnud.
  1. Hageja väide, et alternatiivküttele üleminekul kostja ei ole lähtunud Aseri Vallavolikogu 26.01.2005.a määruse nr 47 lisast 1, ei ole hagi rahuldamise aluseks. Nimetatud määruse lisa 1 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ punkti 8.
  2. kohaselt võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu-müügilepingute lõpetamisega. Kostjaga ei olnud sõlmitud liitumis- ega soojuse ostu-müügilepinguid. Kostjaga ei olnud võimalik liitumislepingut sõlmida põhjusel, et kostja ei ole kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 4 sätestatud tarbijapaigaldise omanik ega valdaja. Määruse nr 47 lisa nr 1 p 4.
  3. teisest lausest tulenevalt ei tohtinud tarbijapaigaldise omanik või valdaja võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust lahti ühendada. Määruse sisust lähtudes reguleerib määrus tarbijapaigaldise eraldamise korda, kuid määrus ei laiene eluruumi küttesüsteemi keksküttesüsteemist eraldamisele. Ehitusregistri andmetel ei ole projektdokumentatsiooni elumaja keskküttesüsteemi kohta. Seega puudus kostjal vajadus määruse nr 47 lisa 1 punkti 8.2 alusel Aseri Vallavalitsusele võrgust eraldumiseks avalduse esitamiseks. Arvestades, et pärast keskkütteradiaatorite eemaldamist on võimalik korteris kasutada algusest peale elumajas ettenähtud ahjukütet, siis keskkütte kasutamisest loobumisega ei ole kostja midagi rikkunud.
  4. Kostja vastusest tulenevalt kostja on tasunud 20% keskküttest nagu seda näeb Aseri Vallavolikogu määruse nr 47 lisa 1 p 8.
  5. Kostjale arvestatud summast 33 165.90 kroonist moodustavad hoolduskulud ning veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise abonementtasu 5 898.80 krooni (33 165.90 – 27 267.10 krooni soojuse eest). 20% soojuse eest arvestatud summast moodustab 5 423.42 krooni (27 267.10 x 20%). Sellest tulenevalt oleks pidanud kostja tasuma hagejale ajavahemiku juuli 2008.a kuni aprill 2010.a eest 11 322.22 krooni (5 898.80 + 5 423.42). Kuna kostja tegelikult on tasunud hagejale 14 826.98 krooni (vt käesoleva otsuse punkt 21), siis puudub kostjal võlgnevus hageja ees.
  6. Eeltoodust tulenevalt vastused käesoleva otsuse punktis 19 toodud küsimustele on eitavad, st hageja ei ole saanud kostja korteri kütmiseks 100%-lt soojusenergiat tarnida. Kostja ei ole hageja arvelt midagi säästnud ega aluselt rikastunud. Ei ole kostja ka teenuse täies ulatuses kasutamata jätmisega hagejale kahju tekitanud. Hageja saaks hüpoteetiliselt nõuda küll kostjalt kahjuna käive vähenemise ja soojuse mittetootmisega säästetud energiakulude vahe. Kuna seda ei ole hageja tõendanud, siis tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulud
  7. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 29. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt. 6

(7)2-09-48056 Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.