Obsah (8)
§ 396§ 397§ 401§ 164§ 76§ 100§ 101§ 113KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 24.09.2010, Tallinn, Kentmanni Kohtum
§ 396
lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
§ 397
lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud.
§ 401
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 129 lg1 alusel on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhu, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
§ 164lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude 2
(4)täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule võlgniku nõusolekust sõltumata ning lg 2 järgi asub nõude loovutamisega üks võlausaldaja teise asemele.
- Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta sai SMS Kiirlaenult raha 2000 krooni, mis on kantud tema kontole 25.01.2008 ja mille kohta on esitanud hageja vastava maksekorraldusega nr
- Seega ei ole vaidluse all asjaolu, et laenuandja SKOÜ andis kostjale raha 2000 krooni. Esitatud maksekorraldusest nähtub, et viidatud rahasumma on kantud kostjale laenulepingu alusel. Kostja väitis, et J. K võttis lubamatult laenu kostja arvel, mille kohta on algatatud kriminaalasi. Kohus nõudis välja Põhja Politseiprefektuurist kostja väidete kohta tõendi saamiseks kriminaalasja nr 08230103608, kuid politsei andmetel oli asi saadetud kohtumenetlusse. Vastavalt Harju Maakohtu otsusele 30.03.2009 nr 1-08-15795 (kohtu poolt kogutud tõend) tunnistati küll J. K süüdi KarS § 213 lg 1 järgi (varalise kasu saamine arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise jm viisil), ent märgitud otsus on tühistatud 02.03.2010 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 1-08-15795 ning saadetud uueks arutamiseks maakohtule ning uue arutamise käigus on kohus 14.04.2010 tagastanud kriminaalasja J. K süüdistuses KarS §231 lg 1 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Esiteks ei nähtu viidatud kohtulahenditest, et selles kriminaalasjas oleks olnud kannatanuks üldse kostja BP, kelle suhtes oleks J. K toime pannud talle viidatud inkrimineeritava teo KarS § 213 lg 1 järgi või muu teo. Viidatud kriminaalasjas on kannatanuteks teised isikud. Teiseks ei ole jõustunud kohtulahendit selle kohta, et J. K oleks kasutanud lubamatult kostja kontol olevaid rahalisi vahendeid. Seega on kostja väited selle kohta, et J. K oleks kostja võimalike andmete (pangakaartide jms) alusel kasutanud kostja pangakontot ja võtnud lubamatult kostja nimel laenu, tõendamata. Seda, et kostja oleks üldse andnud oma võimalikud pangakaardid ja tehingu tegemiseks vajalikud tehnilised vahendid, sj telefon jne J. K kasutusse, ei ole kostja tõendanud. Isegi kui kostja võimaldanuks J. K kasutada kostjale kuuluvaid kontosid, tehnilisi vahendeid ning võimaldanud kasutada kostja kontol olevat raha ja lubanud teha tehinguid, ei ole kostja tõendanud, et märgitud laenutehing oleks J. K poolt üldse tehtud, sj seda, et J. K oleks kostja poolt antud volitusi, milleks oli luba paigutada raha kostja kontole ja kasutada seda spordiga seotud veebilehel) ületavalt lepingu sõlminud. Eeltoodu alusel on kostja väited, et kostja pole üldse hagejaga laenulepingut sõlminud ja et J. K i poolt on lepingu sõlminud kostja antud volituste piire ületades, tõendamata ja seega ei ole ka laenuleping TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Kostja ei ole seega hageja väiteid laenulepingu sõlmimisest kosta ning OÜ SK vahel ümber lükanud, seega on laenuleping e. krediidileping nende vahel
396 lg 1 ja 397 lg 1 ja § 401 järgi sõlmitud ja selle kinnituseks on laenatud rahasumma kostja pangakontole ülekandmise teel 25.01.2008 summas 2000 krooni laenulepingu järgi. Vaidlus ei ole selles, et laenuleping on sõlmitud tähtajaga 30 päeva, et laen tuli tagastada 24.02.
- Seega oli poolte vahel sõlmitud tähtajaline laenuleping ning kokkulepitud laenu tagastamise tähtaeg, intressi tasumise tähtaeg vastavalt 24.02.
- Laenulepingu p 8.2.3 järgi on tasu laenusumma 2000 krooni eest 30 –päevase laenu puhul 525 krooni. Kuna lepingu järgi on tegemist tasuga laenu eest, siis on see hinnatav intressina, mis on
§ 397
lg 1 ja § 401 järgi lubatav, sest majanduskutsetegevuses antud laenult tuleb tasuda intressi, mis ongi tasu raha kasutamise eest. 12. Vaidlus puudus selles, et laen koos intressidega kokku summas 2525 krooni on laenuandjale OÜ SK 24.02.2008 tagastamata ja on siiani tagastamata.
§ 76
lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ning kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine
§ 100järgi.
Kuna kostja on rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust: tasuda laen ja intressid
§ 396
lg 1 ja 397 lg 1 ja § 401 järgi kokkulepitud tähtajaks, siis on ta rikkunud kohustust
§ 100tähenduses. 3
(4)- Vaidlus puudus selles, et hagejale on üle läinud SKOÜ-lt laenulepingust tulenev nõue, sj nõue viiviste ja intresside osas. Lisaks on nõude loovutamise kohta hageja esitanud tema ja OÜ SK vahelise nõude loovutamise akti 19.03.
- Seega on
§ 164
lg 1, 2 järgi nõue loovutatud hagejale ja hageja näol on tegemist kostja ees uue võlausaldajaga, kellel on läinud üle endise võlausaldaja (SKOÜ) nõue kostja vastu. 14.
§ 101
lg 1 p 1, 6 alusel ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral võlgnikult kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on laenu ja intressi tagasimaksmise kohustuse jätnud täitmata, on ta viivituses ja selle tõttu on hagejal õigus nõuda ülalviidatud sätete alusel lepingus kokkulepitud laenu tagastamist 2000 krooni ning tähtajaks tasumisele kuuluvat intressi 525 krooni. 15. Vaidlus puudus selles, et lepingu p 11.1 alusel on kohustuse täitmisega viivitamise korral laenusaajal kohustus maksta viivist 0,85% päevas võlgnetavalt summalt. Hageja palub viivise välja mõista 2525-lt kroonilt alates 24.02.2008 553 päeva eest. Kostja ei ole vaidlustanud viivise perioodi. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist 553 päeva eest. Küll aga leiab kohus, et hagejal ei ole õigus nõuda viivist kogu 2525-lt kroonilt, kuna selles sisalduva 525 krooni näol on tegemist intressiga ning
§ 113
lg 6 alusel ei ole lubatud viivist nõuda intressiga tasumisega viivitamise, sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda viivist laenult 2000 krooni ning viivis on seega 553 päeva eest vastavalt 9401 krooni. Kuna hageja nõuab viivist üldse vaid osaliselt, so 2513,39 krooni, st on viivist vähendanud, mis on tema õigus, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista
§ 101lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel viivis vastavalt 2513,39 krooni. 16. Ts
MS § 367 võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise, mis pole veel hagi esitamise ajaks sissenõutav, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja palus põhivõlalt alates 31.08.2009 kuni selle täitmiseni välja mõista viivise vähendatud ulatuses so 0,18% päevas arve nr 14144 tasumisega viivitamise eest kuni selle tasumiseni. Esitatud arve sisaldab endas nii põhivõlga kui intressi tasumise kohustust, mis tähendab, et hageja soovib saada märgitud 2525 kroonilt viivist päevas 0,18% alates 31.08.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Eelpool märkis kohus, et intressilt ei või nõuda viivist
§ 113lg 6 järgi.
Seega on hageja nõue viivise edaspidiseks väljamõistmiseks osaliselt põhjendatud ning kostjalt tuleb viivis TsMS § 367 ning
§ 101
lg 1 p 6 alusel välja mõista hageja poolt vähendatud määras 0,18% päevas, kuid seda põhivõlalt, st 2000 kroonilt alates 31.08.2009 kuni selle 2000 krooni tasumiseni.
- Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõla ja intressi saamiseks tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 2000 krooni ning intress 525 krooni. Hageja viivisenõue on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb välja mõista viivis 2513,39 krooni ning alates 31.08.2009 tuleb kostjalt välja mõista viivis päevas 0,18% 2000lt kroonilt kuni selle täieliku tasumiseni. Menetluskulud
- TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindaks lihtmenetluse otsuses menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus välja mõista riigilõivu 1000 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel ja õigusabikulud 1500 krooni. Vabariigi Valitsuse määruse nr 04.09.2008 nr 137 § 1 lg 1 järgi on õigusabikulu piirmäär teiselt menetlusosaliselt väljamõistmiseks hagi hinna puhul kuni 10000 krooni vastavalt 5000 krooni. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista õigusabikulude katteks hagejale 1500 krooni. Tsiviilasja hind
- TsMS § 133 lg 1, 2 järgi on hagi hind põhinõude, so laenusumma järgi 2000 krooni. Kohtunik 4
(4)