← Eesti

2-08-55137/20

Obsah (7)§ 442§ 368§ 190§ 179§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr: 2-08-55137 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2010.a, Tallinn Tsiviila

§ 442lg-s 8 sätestatut.

Hageja esitas hagis kõik talle teadaolevad asjaolud kogumis korteriomandi müügilepingu heade kommete vastasuse tuvastamiseks, tuginedes eelkõige asjaolule, et kostja I kasutas KÜ juhatuse liikmena hageja suhtes ebaausalt ära oma poisitsiooni. Maakohus ei ole hinnanud sisuliselt hageja seisukohti, kas kostja I tegutses hageja korterit ostes vastavuses heade kommetega, s.o. ühiskonnas valitsevate moraalinormidega. Hageja leiab, et kohus tõlgendas

§ 368

lg-t 1 kitsendavalt, järeldades, et kostjate vaheline tehing ei saanud riivata ega ära kasutada hageja kogenematust, rasket olukorda ja tervislikku seisundit, kuna hageja ei olnud lepingu pooleks. Hageja arvates ei ole maakohtu otsus kooskõlas Riigikohtu praktikaga tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et tehingu formaaljuriidiline seadusele vastavus ei tähenda automaatselt, et selline tehing on igal juhul kooskõlas ka õigluse ja moraaliga. Maakohus on hinnanud tehingu vastavust seadusele, mida hagis ei ole vaidlustatud, kuid ei ole hinnanud sisuliselt tehingu vastavust headele kommetele kõigile, tehingu sõlmimisel olulistele asjaoludele kogumis, õigluse ja moraali aspektist hinnangut andes. Vastustaja I seisukoht

  1. Vastustaja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja II apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus leidis õigesti, et hagi rahuldada ei saa. Selleks, et hageja saaks kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute kehtivust vaidlustada või tühisuse tuvastamist nõuda, peab tal selleks olema õiguslik huvi. Antud juhul sellist huvi ei esine. Kohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on hagejal korteri üürnikuna õiguslik huvi esitada kostja I ja kostja II vahelise korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise hagi. Võlaõiguses kehtib põhimõte „müük ei murra üüri“, mille materiaalõiguslik väljendus on VÕS § 291 lg-s 1 ja mille kohaselt lähevad kinnisasja, sh ka korteriomandi võõrandamise korral üürileandja õigused ja kohustused kinnisasja, sh ka korteriomandi omandajale üle. Seega on korteriomandi üürnikul võimalik üürilepingust tulenevad õigused uue üürileandja suhtes maksma panna. Seda eeldusel, et hageja suhtes praegusel ajal korteriomandi üürileping kehtib. Hageja esitas apellatsioonkaebuses ise õigusliku väite, mille kohaselt tal ei ole täna enam eluruumi erastamise õigust. Sellise väitega nõustus Harju Maakohus kaevatavas otsuses ja sellega nõustub ka Tallinna Ringkonnakohus. Hageja ei ole käesoleva tsiviilasja raames esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja I ja kostja II vahel sõlmitud tehingute 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-08-55137 mittekehtivuse korral oleks hagejal võimalik vaidlusalune korteriomand omandada, või et hageja õiguslik positsioon oleks muul moel hageja jaoks soodsam. Sellest tulenevalt ei viita mitte miski sellele, et kostja I ja kostja II vahel sõlmitud lepingute kehtivus saaks mõjutada mingeid hageja õigusi. Kuivõrd nimetatud lepingud hageja õigusi ei puuduta, ei ole hagejal võimalik ka nende tühisuse tuvastamist hageda. Ringkonnakohus nõustub hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on hagejal põhiseadusest tulenev õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid kohtusse saab pöörduda vaid enda õiguste kaitseks. Hageja ei ole esile toonud, millist konkreetset hageja õigust kostja I ja kostja II vahel sõlmitud lepingud kahjustavad. Mingi kaitstava õiguse rikkumisele ei viita ka muud tsiviilasja raames esitatud asjaolud ega kogutud tõendid.
  1. Kuivõrd hagejal selle hagi esitamise eelduseks olev õiguslik huvi puudub, tuleb hagi jätta rahuldamata ja muud hagis ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ja asjaolud ei oma seejuures tähtsust ning ringkonnakohus muude hageja väidete osas seisukohta ei kujunda. Hagejalt riigilõivu osaline väljamõistmine
  2. Hageja esitas 25.08.2008.a Harju Maakohtusse hagi, mille raames vaidlustas kostja I ja kostja II vahel sõlmitud võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu kehtivust. Vaidlustatud lepingus oli müügihinnaks ning eseme väärtuseks märgitud 780 000 krooni. Seda summat tuleb pidada ka hagihinnaks maakohtus ning apellatsioonkaebuse hinnaks ringkonnakohtus. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõiguseaduse lisa 1 kohaselt kuulunuks selliselt summalt tasumisele riigilõiv summas 31750 krooni. 19.09.2008.a määrusega andis maakohus hagejale menetlusabi ning vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 50% ulatuses. Tasumisele kuuluv riigilõivu osa tuli maksta 500-krooniste igakuiste osamaksetena. Hageja tasus 500krooniseid osamakseid 27.10.2008.a, 25.11.2008.a, 22.12.2008.a, 28.01.2009.a, 03.03.2009.a, 25.03.2009.a, 27.04.2009.a, 26.05.2009.a, 26.06.2009.a, 28.07.2009.a, 28.08.2009.a, 24.09.2009.a ja 26.10.2009.a, so 13-l korral kokku 6 500 krooni suuruses summas. 24.09.2009.a esitas hageja kohtule täiendava menetlusabi taotluse, kus ta kirjeldas oma muutunud majanduslikku olukorda ning taotles ülejäänud osas enda riigilõivu tasumisest vabastamist. Selle taotluse rahuldas maakohus oma 14.10.2009.a määrusega. Apellatsioonkaebuse esitamisel hageja riigilõivu ei tasunud, vaid kinnitas, et tema majanduslik olukord ei ole viimase menetlusabi andmise ajaga võrreldes muutunud ning palus ennast menetlusabi jätkuvuse printsiibist tulenevalt vabastada apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Apellatsioonkaebuse hind oli 780 000 krooni ning sellelt oleks tulnud apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 65 000 krooni. Maakohus oma otsuses, millega jäeti hagi rahuldamata, menetlusabi korras määratud riigilõivu väljamõistmise küsimust ei käsitlenud, rikkudes sellega oluliselt

§-s 190 sätestatut. Ringkonnakohtul on võimalik see maakohtu rikkumine kõrvaldada.

§ 190

lg 4 kohaselt mõistetakse menetlusabi saanud hagejalt hagi ja kaebuse rahuldamata jätmise korral välja riigilõiv, mille maksmisest oli hageja menetlusabi korras vabastatud. Seega, reeglina tuleb igal kohtusse pöördujal tasuda riigilõiv. Seadusandja on sellest reeglist kehtestanud erandi, mille kohaselt võib väga erandlikel juhtudel, isiku raske majandusliku olukorra ja maksevõimetuse korral vabastada kohtusse pöörduja kas osaliselt või erandina ka täielikult riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 4 kohaselt tuleb aga isegi selliste erandlike asjaolude korral, mis tingisid kohtusse pöörduja riigilõivust vabastamise, hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral riigilõiv maksejõuetult hagejalt riigi tuludesse välja mõista. Hagejal oleks tulnud hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu kokku summas 96 750 krooni. Sellest summast on hageja tasunud kokku 6 500 krooni. Seega tuleks kohtul hagejalt riigi tuludesse välja mõista 90 250 krooni. 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-08-55137 Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetlusabi taotlustega ning lähtudes hageja kinnitusest, et tema majanduslik seisund ei ole vahepealsel ajal muutunud, leiab, et antud juhul tuleb hageja majanduslikku seisundit arvestades rakendada

§ 190

lg-s 7 sätestatud erandit, mis kuulub kohaldamisele väga erandlikel asjaoludel ning mille alusel saab kõrvale kalduda reeglist, mille kohaselt tuleb maksejõuetuse tõttu menetlusabi saanud hagejalt hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ikkagi välja mõista. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik

§ 190

lg 7 alusel vabastada hageja osaliselt riigilõivu tasumisest selliselt, et hagejal tuleb

§ 190lg 4 alusel tasumisele kuuluva 90 250 krooni asemel tasuda kokku 10 000 krooni.

Ringkonnakohus pikendab riigilõivu tasumise tähtaega ning määrab, et summa 10 000 krooni tuleb maksta hiljemalt 15.12.2010.a.

§ 179

lg-st 3 tulenevalt võib riigilõivu sellises summas väljamõistmist vaidlustada lisaks hagejale ka Eesti Vabariik. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata. Lähtudes

§ 162lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.