← Eesti

3-09-2213/101

Obsah (4)§ 54§ 11§ 16§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2213

§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

3-09-2213 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harku Vallavalitsuse 28.07.2009 korraldusega nr 924 kuulutati välja avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Harku vallas, kinnitati pakkumiskutse dokumendid (PKD), moodustati pakkumiste hindamiseks komisjon ning tühistati vallavalitsuse 30.06.2009 korraldus nr 787 „Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Harku vallas“(I kd, lk 69). Pakkumiste hindamiseks moodustatud komisjoni 04.09.2009 protokollilise otsusega tunnistati Veolia Keskkonnateenused AS (edaspidi ka Veolia), OÜ Adelan Prügiveod (edaspidi ka Adelan) ja AS Ragn-Sells pakkumised vastavaks ning AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine edukaks. Otsus esitati kinnitamiseks Harku Vallavalitsusele (I kd, lk 13-14). Harku Vallavalitsuse 08.09.2009 korraldusega nr 1110 otsustati tunnistada edukaks Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine kui PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine (p 1), lugeda edukaks tunnistatud pakkumine vastuvõetuks 10 tööpäeva möödumisel (p 2), edastada korralduse koopia 3 tööpäeva jooksul kõikidele pakkujatele (p 3) ja sõlmida eduka pakkumise esitanud pakkujaga kirjalik leping 14 päeva möödumisel korralduse koopia kättetoimetamisest (p 4) (I kd, lk 14 pöördel). Harku Vallavalitsus andis 08.10.2009 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepinguga kolmeks aastaks (01.01.2010–31.12.2012) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse Harku valla haldusterritooriumil Veolia Keskkonnateenused AS-le (I kd, lk 82-84).
  2. OÜ Adelan Prügiveod palub kohtule esitatud kaebuses tuvastada Harku Vallavalitsuse 04.09.2009 protokollilise otsuse tühisus, tühistada vaidlustatud korraldus osas, millega tunnistati edukaks Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine ning tühistada korraldatud jäätmeveo leping täielikult või alternatiivselt tuvastada lepingu tühisus. Kaebust põhjendatakse järgmiselt. Kolmanda isiku pakkumine on põhjendamatult madala maksumusega ning seega vastuolus jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-ga
  3. PKD p-st 2.20 tulenevalt peab jäätmeveo teenustasu konteineripõhiselt ära katma jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu ja jäätmete tühjendus- ja veokulud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-44-09 märkinud, et JäätS § 66 lg-s 5 pole sätestatud ristsubsideerimise keeldu, vaid tegemist on „saastaja maksab“ põhimõttest lähtuva regulatsiooniga, kuid see ei tähenda, et konkursimenetluses ei tuleks jälgida ristsubsideerimise keelu aluseks olevat põhimõtet. Selline nõue tuleneb ka konkurentsiseaduse § 16 p-dest 1 ja 3, mis keelavad otseselt või kaudselt ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise. PKD-s kehtestatud ristsubsideerimise keeldu ei saa muuta vastustaja hilisemad kirjalikud selgitused pakkujatele. Veolia selgitused hinnakujunduse osas on paljasõnalised. Jättes kõrvale paberi ja kartongi kui kaubeldavad jäätmed, pole kompostitavad biolagunevad jäätmed kaubeldavad. Biolagunevate jäätmete müük mõnele talumajapidamisele loomasöödaks pole kooskõlas JäätS § 29 lg-ga
  4. Kolmanda isiku leping OÜ-ga BAO Ohtlikud Jäätmed ei tõenda, millises mahus teenitakse tulu konkreetse jäätmeliigi veost. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 17.03.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-779 märkinud, et selleks, et hindamiskomisjon saaks tunnistada vastavaks ja hinnata pakkumisi, mille puhul vedaja ostab teatud jäätmeliigi jäätmevaldajalt tagasi, s.t jäätmeliigi äraveo teenustasu suurus jäätmevaldaja jaoks on negatiivse väärtusega, peab PKD-s selline hindamissüsteem olema selgesõnaliselt ette nähtud. PKD tingimused sellist varianti ette ei näinud. Olukorras, kus PKD tingimused ei näe ette miinusmärgiga hinna pakkumise võimalust, ei saa konkursi korraldaja oma hilisemates selgitustes PKD tingimusi muuta ja näha ette võimaluse ka miinusmärgiga hinna pakkumiseks. Veolia pole esitanud tõendeid ega täpsemaid andmeid, kuidas ta kavatseb 90% suurjäätmetest taaskasutada. Isegi kui ta seda suudab, pole võimalik pakkuda suurjäätmete veoteenust hinnaga 2

(11)3-09-2213 0,01 kr/m3, sest enne jäätmete realiseerimist on vaja teostada mitmeid tegevusi (vedu objektilt sorteerimiskohta, sorteerimine, vedu realiseerimiskohta jne.), mis samuti on seotud kuludega. Lisaks tuleb ka sorteerimisel kõlbmatuks osutunud 10% transportida ladestuskohta AS Tallinna Prügila. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra“(edaspidi Kord) § 38, 41 ja 44 p 1 kohaselt õiguse andja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt PKD-s esitatud tingimustele ning pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi PKD-s esitatud tingimustest; vastasel juhul lükatakse pakkumine tagasi. Vastustaja pole nõutud määral kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust PKD-le ja selle aluseks olevatele õigusaktidele, mis on toonud kaasa ebaõige otsustuse tegemise. Peale selle on vaidlustatud korraldus motiveerimata. Tunnistaja Tõnu Tuppits kinnitas, et eksperdina ta vallale oma arvamust kirjalikult ei esitanud, vaid avaldas suuliselt. Arvutuste puudumine haldusaktis ei võimalda kontrollida haldusakti õiguspärasust. Kuna vaidlustatud korraldus on õigusvastane, on õigusvastane ka selle alusel sõlmitud jäätmeveoleping. Pakkumiste hindamiseks moodustatud komisjoni 04.09.2009 pakkumiste hindamise protokoll on tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel, sest on antud pädevust ületades. Pakkumiste hindamise protokolli on allkirjastanud konkursikomisjoni liikmed, keda pole volitatud tegema otsuseid vallavalitsuse eest ja nimel.
  1. Harku Vallavalitsus palub jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes kolmanda isiku esitatud seisukohtadega. Kolmas isik esitas koos pakkumisega ka põhjendused pakutud hindade kohta, kus näitas, kuidas ta kavatseb nende hindadega vedada suurjäätmeid ja biolagunevaid jäätmeid. Konkursikomisjon kontrollis esitatud andmete õigsust ning tegi biolagunevate jäätmete kohta kaks järelepärimist kolmandale isikule, millele sai rahuldavad vastused. Komisjoni nõustav keskkonnaekspert Tõnu Tuppits kinnitas, et Veolia poolt pakutud hinnad on mõistlikud ja nendega saab vedada. Pakkumise põhjendamatult madal hind seondub mitte vaidlustatud korraldusega, vaid komisjoni 04.09.2009 otsusega, millega tunnistati Veolia pakkumine vastavaks. Komisjoni 04.09.2009 otsus on haldusakt ning kaebaja pole seda õigeaegselt vaidlustanud. Seetõttu, isegi kui kohus tühistab korralduse, peab vallavalitsus pakkumiste hindamisel ikkagi lähtuma nendest pakkumistest, mis ta on vastavaks tunnistanud ning hindamise tulemus on jälle sama - edukaks tuleb tunnistada kolmanda isiku pakkumine, kuna see saab PKD kohaselt kõige rohkem punkte. Kaebus on pahatahtlik, kaebaja kasutab kohtumenetlusi ära selleks, et pikendada jäätmevedu Harku vallas kallima hinnaga.
  2. Kolmas isik AS Veolia Keskkonnateenused on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Korralduse tühistamine üksnes põhjusel, et selle motivatsioon pole õigusaktides sätestatud nõuetele vastav, on vastuolus kohtupraktika ja halduskohtumenetluse tulemuslikkuse põhimõttega. Kuna suurjäätmed, mis koosnevad eelkõige puidust, metallist ja plastist, on taaskasutatavad (neid on võimalik müüa), teenib kolmas isik 1 m3 suurjäätmete pealt keskmiselt 15,69 kr kasumit. Kuna neid ei ladestata ca 90 % ulatuses, ei kaasne selles osas ka prügilakulu ega keskkonnatasu. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed müüb kolmas isik OÜ-le BAO Ohtlikud Jäätmed 3
(11)3-09-2213 hinnaga 175 kr/t. Vallavalitsus andis enne pakkumise esitamise tähtaega selgituse, mille kohaselt on null- ja miinushindadega pakkumised lubatud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete puhul. Nimetatud seisukoht tehti teatavaks kõikidele pakkumise esitamisest huvitatud ettevõtjatele, seega pole ühtegi pakkujat pandud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr 3-08-779 on asjakohatu. Kolmas isik on esitanud piisavalt dokumente enda pakutud hindade põhjendatuse tõendamiseks (I kd, lk 118-119 ja 130). Et kolmanda isiku pakutud hindadega on võimalik Harku vallas jäätmevedu teostada, kinnitas ka tunnistaja T. T.. Kaebaja pole oma vastupidiseid väiteid tõendanud. Pakkumise põhjendamatult madal hind seondub pakkumise vastavaks tunnistamise või tagasilükkamisega, mitte aga edukaks tunnistamisega. Seega pidanuks kaebaja tähtaegselt vaidlustama komisjoni 04.09.2009 otsustuse kui haldusakti kolmanda isiku pakkumise vastavaks tunnistamise kohta. Analoogilises haldusasjas nr 3-08-779 on Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus jõustunud lahendites leidnud, et pakkumiste hindamise komisjoni otsus on haldusakt.
  1. Tallinna Halduskohtu 09.02.2010 otsusega jäeti OÜ Adelan Prügiveod kaebus rahuldamata ja mõisteti temalt 43 956 krooni menetluskulude katteks Veolia Keskkonnateenused AS kasuks. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Komisjoni 04.09.2009 protokolliline otsus pole haldusakt, vaid menetlustoiming, mida saab vaidlustada ainult koos lõpliku haldusaktiga. Korra § 40 kohaselt teeb kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile PKD-s esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta õiguse andja, seega vastustaja, mitte komisjon. Sama nähtub ka PKD punktidest 6.
  2. ja 6.
  3. Kolmanda isiku viidatud otsuses nr 3-3-1-25-02 märkis Riigikohus, et KOKS § 22 lg 2 ei välista kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimist lisaks linna- või vallavalitsusele ka valitsuse struktuuriüksustele ning linna või valla asutustele ja ametnikele. Ka otsuse nr 3-3-1-207 p-s 11 kordas Riigikohus, et HMS § 8 lg 2 lubab haldusorganisiseselt määrata isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kuid ainult haldusorgani volituse alusel. Kõnealune komisjon moodustati Harku Vallavalitsuse 28.07.2009 korralduse nr 924 punktiga 3 aga üksnes pakkumiste hindamiseks, pakkumiste vastavaks ja edukaks tunnistamise ülesandeid vallavalitsus komisjonile ei delegeerinud (I kd, lk 69). Kuigi komisjon tunnistas protokolli punktiga 1.1 vastavaks AS Ragn-Sells, Veolia Keskkonnateenused AS ja OÜ Adelan Prügiveod pakkumised ning punktiga 2.
  4. edukaks kolmanda isiku pakkumine, esitati punktiga 2.
  5. komisjoni otsus kinnitamiseks vallavalitsusele. Kuna komisjoni protokollilises otsuses sisalduvad ettepanekud polnud vallavalitsuse jaoks siduvad, pidi vallavalitsus ettepanekutega nõustumise korral nendele legitiimsuse andmiseks ettepanekud oma korraldusega seadustama. Seda ongi vastustaja vaidlustatud korraldusega teinud. Kolmanda isiku viide haldusasjale nr 3-08-779 pole praeguses vaidluses asjakohane, sest nimetatud haldusasi pole analoogiline käsitletava haldusasjaga, lisaks ei nähtu Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustest viidatud haldusasjas, kes komisjoni moodustas ja millised olid selle komisjoni volitused. Vaidlustatud korralduses on vastustaja kirja pannud üksnes selle, et tunnistab kolmanda isiku pakkumise edukaks, jättes märkimata, milliste äriühingute pakkumised ta vastavaks tunnistab. Kuna aga korralduse preambulas on viide, et korraldus antakse 04.09.2009 pakkumiste vastavaks tunnistamise ja hindamise protokolli alusel, tuleb asuda seisukohale, et vallavalitsus on korraldusega vaikimisi kinnitanud komisjoni ettepaneku tunnistada vastavaks AS Ragn-Sells, Veolia Keskkonnateenused AS ja OÜ Adelan Prügiveod pakkumised. Kuna kaebaja on korralduse nr 1110 tühistamiseks 07.10.2009 kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud nii kolmanda isiku edukaks kui ka vastavaks tunnistamise, on vastavaks tunnistamine vaidlustatud õigeaegselt. 4
(11)3-09-2213 Kaebaja väidab, et kolmanda isiku pakkumises esitatud jäätmeveoteenuse tasud - suurjäätmetel 0,01 kr/m3 ning kompostitavatel biolagunevatel jäätmetel -0,05 kr 140- ja 240-liitrise jäätmemahuti korral - ei kata jäätmeveokulusid, kuid pole oma väiteid millegagi tõendanud. Kaebaja väide, et kolmas isik kavatseb müüa biolagunevad jäätmed talunikele loomasöödaks, on paljasõnaline. Kolmas isik on selgitanud, et müüb biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed OÜ-le BAO Ohtlikud Jäätmed ning on selle tõendamiseks esitanud osaühinguga sõlmitud lepingu (I kd, lk 130-139). Kaebaja pole ümber lükanud kolmanda isiku selgitust, et 90% suurjäätmetest on võimalik materjalidena maha müüa ja sellega katta kõik suurjäätmete kogumisel, realiseerimisel ja 10% jäätmete prügilas ladestamise kulud. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud T. T., kes aastatel 2005-2008 vastutas jäätmeveo korraldamise eest Tallinna linnas ning nõustas vastustajat konkursi läbiviimisel, kinnitas, et kolmanda isiku pakutud hindadega on võimalik Harku valla elanikke teenindada (I kd, lk 39-40). Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et miinushindadega pakkumist võib vastavaks tunnistada ainult siis, kui PKD-s on selline hindamissüsteem selgesõnaliselt ette nähtud. PKD ei keela jäätmevedajal jäätmevaldajalt jäätmeid osta. Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-08-779 polnud konkursi korraldaja niisuguse võimalusega arvestanud ja lükkas sel põhjusel kõik pakkumised tagasi. Käsitletaval juhul aga andis vallavalitsus enne pakkumise esitamise tähtaega 01.09.2009 selgituse, mille kohaselt on null- ja miinushindadega pakkumised lubatud biolagunevate köögija sööklajäätmete puhul ning see selgitus tehti teatavaks kõikidele pakkujatele (I kd, lk 129). Vaidlustatud korraldus on sisuliselt õiguspärane ja selle tühistamine üksnes korralduses kaalutluste puudumise tõttu pole põhjendatud, sest samasisuline haldusakt tuleks uuesti välja anda. Kuna kolmanda isiku pakkumine on õiguspäraselt edukaks tunnistatud, ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi Harku Vallavalitsuse ja Veolia Keskkonnateenused AS vahel 08.10.2009 sõlmitud korraldatud jäätmeveo leping. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Apellatsioonkaebuses palub OÜ Adelan Prügiveod kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt. Kohus on ebaõigesti leidnud, et miinushindadega pakkumiste esitamine on lubatav ka siis, kui PKD-s ei ole sellist hindamissüsteemi sõnaselgelt ette nähtud. Harku vallas on jäätmeveo teenustasu piirmäärad kehtestatud Harku Vallavolikogu 24.05.2007 määrusega nr 10 ning arvestades, et määruses on kehtestatud konteineri ühe korra tühjendustasu piirmäär, mis sisaldab kõiki sellega kaasnevate teenuste hindu, saab järeldada, et ühe jäätmeliigi konteineri ühe korra tühjendamisega seotud kulud peavad olema kaetud sama jäätmeliigi konteineri ühe korra tühjendamisega. Arvestades PKD p-e 1.3, 2.16, 2.19, on eelviidatud määrus PKD osa. PKD p 2.20 näeb samuti ette, et jäätmeveo teenustasu peab konteineri põhiselt ära katma jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu ja jäätmete tühjendus- ja veokulud. Sama nähtub PKD-le lisatud lepingu projekti p-st 6.1. Seega on PKD-ga sisuliselt keelatud ristsubsideerimine erinevate jäätmeliikide lõikes. Ristsubsideerimine ei ole kooskõlas ka konkurentsiseaduse § 16 p-dega 1 ja 3 ja „saastaja maksab“ printsiibiga. „Saastaja maksab“ printsiibi näol ei ole tegemist üksnes keskkonnakaitselise põhimõttega vaid majandusteadusest pärineva printsiibiga, mille tuumaks on ressursside õige hinna saamiseks saastamisega seotud kulude „hõlmamine“ ehk nende 5
(11)3-09-2213 integreerimine toodete ja teenuste lõpphinda nii, et tegelikuks vastutajaks jääks saastaja. „Saastaja maksab“ printsiipi rikutakse ka siis, kui otseselt ei minda vastuollu ristsubsideerimise keeluga, ent kui ühe jäätmeveo kulud ehk jäätmekahju ei ole enam läbinähtav selle jäätmeliigi tekitajale. Seega tuleneb nii JäätS-st kui ka konkurentsiseadusest nõue, et konkursimenetluses tuleb järgida nn konteineripõhist teenustasu arvestust, millisel juhul peavad iga jäätmeliigi veo teenuse hinnas kajastuma sellega seotud kulutused, sõltumata sellest, kas vedaja teenib need kulutused hiljem tasa. Ainult sellisel juhul on teenuse tegelik hind läbipaistev ning iga selle konkreetse jäätmeliigi tekitaja tajub otseselt tema poolt tekitatud jäätmekahju. See aga välistab täielikult null- ja miinushindadega pakkumised. Kohus on liiga palju kaalu andnud vastustaja poolt antud selgitusele miinushindade lubatavuse kohta. Kuna miinushindade kasutamise keeld tuleneb ristsubsideerimise keelust, mis omakorda sisaldus PKD-s, ei saanud vastustaja anda PKD-ga vastuolus olevaid selgitusi. Kuna selgitused ei ole käsitletavad haldusaktina, ei saanud kaebaja neid vaidlustada enne kui koos korraldusega nr 1110. Lisaks tuleb märkida, et vastustaja lubas null- ja miinushindu ainult biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete puhul, kolmanda isiku pakkumine sisaldab aga miinushindu kõigile biojäätmetele ning ka suurjäätmete puhul pakutud hind 0,01 kr/m3 on sisuliselt nullhind. Eeltoodust tulenevalt on Veolia pakkumine ilmselgelt vastuolus PKD-ga, sest nende hindadega ei kaeta ära samade jäätmete käitlemisega seotud kulusid. Kuna seda ei eita ka vastustaja ja kolmas isik, pole vaja pöörata tähelepanu Veolia põhjendustele biolagunevate jäätmete ja suurjäätmete taaskasutuse kohta ega esitada Veolia arvestusi ümber lükkavaid tõendeid. Jäätmete taaskasutus aitab kokku hoida mitmeid kulusid ja teenida ka lisatulu, kuid see ei tohi anda alust „saastaja maksab“ põhimõtte rikkumisele ega moonutada konkreetse jäätmeliigi käitlemise hinda. Vastasel juhul poleks konkursil loodud kõigile isikutele võrdseid tingimusi. Veolia selgitused hinnakujunduse kohta on paljasõnalised. Veolia pole siiani põhjendanud, kuidas ta kavatseb suurjäätmetest ca 90% taaskasutada. Tallinna Prügila minimaalne suurjäätmete vastuvõtutasu on 37,31 kr/m3 ja vähemalt 10% suurjäätmetest tuleks Veolial selle hinnaga ladestada. Lisaks kaasnevad kulud ka 90% jäätmete veoks ja sorteerimiseks. Vastustaja on jätnud kontrollimata, kas Veolia pakutud hinnad katavad ära JäätS § 66 lg 5 nimetatud kulud ning kohtumenetluses ei ole täiendavate tõendite esitamine enam võimalik. Kui kolmanda isiku hinnapakkumised toetuvad paljasõnalistele ja faktiliselt kontrollimata väidetele, ei pea kaebaja koguma vastupidist kinnitavaid tõendeid. Samuti on vastustaja jätnud kontrollimata Veolia väite, et biolagunevad jäätmed antakse käitlemiseks üle OÜ-le BAO. Kohtule esitatud Veolia ja OÜ BAO lepingus esineb ebakõlasid, mis seavad lepingu kahtluse alla. Olulisem on aga see, et on jäetud kontrollimata, kas lepingu alusel teenust üldse osutatakse. OÜ BAO biojäätmete alane tegevus ei nähtu veebilehelt, mis reklaamib üksnes ohtlike jäätmete käitlemist. Puuduvad tõendid, et Veolia oleks OÜ-le BAO biojäätmeid müünud ja selle eest tasu saanud. Kuna käesolevaks hetkeks on pakkumiste jõusoleku tähtaeg möödunud, pole õige vastustaja ja Veolia seisukoht, et kaebuse rahuldamise korral tuleb Veolia pakkumine uuesti edukaks tunnistada ja kaebaja ei saavuta oma eesmärki. Vastustaja peab kaebuse rahuldamise korral korraldama uue konkursi. Kohus on rikkunud menetlusnorme, jättes otsuses analüüsimata kaebaja väited ja õiguslikud põhjendused selle kohta, et nii PKD-st tuleneva ristsubsideerimise keelu kui ka „saastaja maksab“ printsiibi kohaselt ei olnud null- ja miinushindadega pakkumine lubatav, samuti väited, 6
(11)3-09-2213 miks jäätmete realiseerimisest saadav tulu ei õigusta null- ja miinushindadega pakkumiste tegemist.
  1. Veolia Keskkonnateenused AS vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Null- ja miinushindade lubamine antud pakkumises tulenes vastustaja selgitusest, mis oli kõigile pakkujatele edastatud ning seetõttu PKD-ga võrdväärse toimega. Kaebaja viited erinevatele Riigikohtu lahenditele ja Harku Vallavolikogu 10.05.2007 määrusele nr 10 jäävad ebaselgeks, sest ühestki viidatud lahendist või õigusaktist ei tulene keeldu esitada konkursil miinushinnaga pakkumine. Veolia möönab, et PKD punktist 2.20 tuleneb ristsubsideerimise keeld, kuid Veolia ei kavatsegi ristsubsideerimist kasutada. Veolia katab biolagunevate jäätmete kogumise ja veoga seotud kulud nende jäätmete võõrandamisest saadava tulu arvelt. Ristsubsideerimise ja miinushinnaga pakkumise samastamine pole võimalik. Kohut eksitav on Adelani väide, et vastustaja lubas miinushinnaga pakkumist vaid biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete osas, selgitus puudutas kõiki biolagunevaid jäätmeid. Veolia on kogu aeg vaielnud vastu kaebaja väitele, et Veolia poolt biolagunevate ja suurjäätmete kogumiseks ja veoks pakutud hinnad ei kata ära samade jäätmete käitlemisega seotud kulusid. Veolia on esitanud seoses suurjäätmete hinnaga vastustajale selgituse, millele lisatud hinnakalkulatsioonis on võetud arvesse ka 10% prügilasse veetavate jäätmete käitlemise kulu. Biolagunevate jäätmetega seoses kinnitab Veolia, et müüb biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed OÜ-le BAO Ohtlikud jäätmed (registrikood 1145689) 175 kr/t ja muud biolagunevad jäätmed 200 kr/t. OÜ-l BAO Ohtlikud jäätmed on jäätmeluba ning kui kaebaja väidab, et firma ei ole võimeline käitlema biojäätmeid, oleks ta pidanud seda tõendama. Veolia väiteid kinnitas muuhulgas ka vastustaja poolt pakkumiste hindamise juurde kutsutud ekspert T. T., kelle kohus tunnistajana üle kuulas. Kaebaja ei ole vaidlustanud 04.09.2009 haldusakti Veolia vastavaks tunnistamise kohta, mistõttu pole kaebajal võimalik vaidlustada ka Veolia edukaks tunnistanud otsust põhjendusega, et Veolia pakkumine ei vasta PKD tingimustele. Kuna komisjon moodustati pakkumiste hindamiseks, hindamine hõlmab nii pakkumiste vastavaks tunnistamist, tagasi lükkamist kui ka pakkumise edukaks tunnistamist, oli komisjoni pädevusse antud otsuse tegemine pakkumise vastavuse kohta. Komisjoni otsuse näol on tegemist haldusakti sisutunnustele vastava otsustusega. Apellatsioonkaebuse väide menetlusnormide rikkumisest kohtu poolt on alusetu.
  2. Harku Vallavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ja nõustutakse Veolia vastuses toodud põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonimenetluses tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas kaebaja on õigeaegselt vaidlustanud Veolia pakkumise konkursi tingimustele vastavaks tunnistamise otsuse. Seejärel saab võtta seisukoha, kas Veolia pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamine oli vaatamata miinushinna pakkumisele biolagunevate jäätmete kogumise teenustasuna ja 0,01 kroonise hinna pakkumisele 1 m3 suurjäätmete teenustasuna õiguspärane.
  4. Erinevalt halduskohtust on ringkonnakohus seisukohal, et komisjoni 04.09.2009 otsus pakkumiste vastavaks tunnistamise kohta on haldusakt, mis oleks tulnud tühistamiskaebusega 7
(11)3-09-2213 vaidlustada. Halduskohus on õigesti viidanud Riigikohtu praktikale selles küsimuses, kuid alusetult asunud seisukohale, et käesoleval juhul polnud komisjonil volitusi pakkumiste vastavaks tunnistamiseks. JäätS § 67 lg 1 näeb ette, et konkursi jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus, mis tähendab, et haldusülesannet on volitatud täitma vald või linn kui avalik-õiguslik juriidiline isik. Sellisel juhul peab kohaliku omavalitsuse üksuse sisepädevuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 2 kohaselt kindlaks määrama volikogu. Harku Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 68 „Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Harku vallas“ on Harku valla territooriumil korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise korraldamine konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras delegeeritud vallavalitsusele. Vallavalitsuse 28.07.2009 korraldusega nr 924 (I kd, lk 69) anti volitused konkursil esitatud pakkumiste hindamiseks vallavalitsuse poolt antud puhuks sama korraldusega moodustatud komisjonile. Pakkumiste hindamine hõlmab Korrast nähtuvalt nii pakkumiste vastavaks tunnistamist kui ka eduka pakkumise väljaselgitamist (vt Korra
  1. peatükk). Asjaolu, et komisjon esitas protokollilise otsuse vallavalitsusele kinnitamiseks (otsuse p 2.3), on seletatav sellega, et PKD p 9.2 nägi ette, et pakkumise edukaks tunnistamine toimub vallavalitsuse korraldusega. Kuna korralduse andmise õigus on üksnes vallavalitsusel kui kollegiaalorganil, oli pakkumise edukaks tunnistamise küsimuse lõplik lahendamine jäetud Harku Vallavalitsuse kui kollegiaalorgani otsustada, muude pakkumiste hindamise ja võrdlemisega seotud küsimuste lahendamiseks oli pädev haldusakte andma komisjon. Eelnevast tuleneb, et komisjoni otsus Veolia pakkumise vastavaks tunnistamise kohta on kehtiv haldusakt, mille tühisuse tuvastamiseks esitatud väited (pädevuse puudumine) ei ole põhjendatud.
  2. Kaebaja esitas komisjoni otsuse vaidlustamiseks kaebuse täienduses üksnes tühisuse tuvastamise nõude, samas keskendub vallavalitsuse korralduse vaidlustamiseks esitatud tühistamiskaebus ainuüksi Veolia pakkumise PKD-s sätestatud tingimustele mittevastavuse põhjendamisele.

§ 11

lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus kaebuse saamisel, kas kaebuses on esitatud kõik selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta. Selles sättes kohtule pandud selgitamiskohustus on eelmises otsuse punktis käsitletud eksimuse tõttu kohtul täitmata jäänud. Ilmne on, et Veolia pakkumise vastavaks tunnistamise otsust vaidlustamata ei ole kaebajal eesmärgi saavutamine võimalik. Korra § 40 ja PKD p 6.2 näevad ette pakkumise vastavuse kohta kirjaliku otsuse tegemise, tegemist on eelhaldusaktiga, millega määratakse siduvalt kindlaks konkursi tingimustele vastavad pakkumised, mille hulgast seejärel valitakse edukas pakkuja. Kuna vaidlus ei puuduta sisulisi eksimusi eduka pakkumise kindlaks tegemisel, oleks kohus pidanud kaebajale tegema ettepaneku komisjoni 04.09.2009 otsuse tühistamise nõude esitamiseks. 12. Kuigi tegemist on menetlusnormi rikkumisega, ei pruugi see vääramatult kaasa tuua kohtuotsuse tühistamist.

§-st 45 saab teha järelduse, et muude kui konkreetselt antud sättes loetletud menetlusnormi rikkumiste tõttu võib kohtuotsuse tühistada üksnes siis, kui olulist menetlusnormi rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusnormi rikkumine on oluline eelkõige siis, kui ta tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Arvestades seda, et menetlusosalised on saanud väited Veolia vastavuse kohta PKDle kohtumenetluses esitada ja kohus neid väiteid kontrollida, leiab ringkonnakohus, et puuduvad takistused hindamaks, kas võimalik kaebus 04.09.2009 komisjoni otsuse tühistamiseks oleks edukas. Kui puudub kahtlus, et selline kaebus ei ole põhjendatud, pole menetlusnormi rikkumine viinud ebaõige otsuse tegemisele ning apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastasel korral tuleb kohtuotsus tühistada ja saata asi kohtule uueks arutamiseks. 8

(11)3-09-2213
  1. Menetlusosalised on ühel meelel, et PKD p 2.20 keelab pakkumiste esitamisel ristsubsideerimise. Seega peab erinevate jäätmeliikide ja erineva suurusega konteinerite jäätmeveo teenustasu katma jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu ja jäätmete kogumiskulud. Kaebaja on vaidlustanud Veolia pakkumise vastavaks tunnistamise suurjäätmete teenustasu ja biolagunevate jäätmete teenustasu osas. Veolia pakkus suurjäätmete teenustasuks 0,01 kr/m3 ning biolagunevate jäätmete osas miinus 0,05 krooni konteineri kohta. Adelan pakkus vastavalt 45,71 kr/m3 ja olenevalt konteineri suurusest 8,88 krooni või 11,83 krooni konteineri kohta. Ragn-Sells pakkus vastavalt 46 kr/m3 ja olenevalt konteineri suurusest 9 või 13 krooni konteineri kohta.
  2. Mis puudutab miinushindadega pakkumisi, siis seadusest tulenevalt selline pakkumine keelatud ei ole. Selline pakkumine pole vastuolus ristsubsideerimise keeluga ega „saastaja maksab“ põhimõttega, kui miinushinnaga pakkumine on põhjendatud sellega, et jäätmeid saab müüa või anda taaskasutusse selliselt, et nende kogumise kulud on kaetud. Riigikohus märkis otsuses nr 3-3-1-44-09, „et linnas on raske määrata täpselt kindlaks iga jäätmetekitaja jäätmekogust, mis tähendab seda, et praktikas peavad jäätmetekitajad paratamatult osa kulusid jagama. Samuti on ka Euroopa Kohus leidnud, et "saastaja maksab" põhimõttega ei ole alati vastuolus see, kui osad jäätmetekitajad peavad kandma teiste jäätmetekitajate kulusid, kuid jäätmetekitaja kanda ei tohi jätta ilmselgelt ebaproportsionaalset suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitasid (vt analoogia korras Euroopa Kohtu
  3. juuli
  4. a otsus asjas C-254/08 Futura Immobiliare srl Hotel Futura jt vs. Comune di Casoria).“ (p 20).
  5. Lisaks andis konkursi korraldaja 01.09.2009 selgituse (I kd, lk 50), mille kohaselt miinushindadega pakkumine on lubatav biolagunevate jäätmete osas, kuid pakkumisele tuleb lisada põhjendus hinna kujunemise kohta. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on asjakohane viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 14.04.2010 otsusele nr 3-3-1-99-09, mille p-s 20 kohus märkis, et pakkumismenetluses PKD kohta selgituste andmise korral muutuvad antud selgitused siduvaks nii konkursi läbiviijale kui konkursil osalejatele ning PKD vaidlusi põhjustanud punkti tuleb kohaldada selgituses tõlgendatud viisil. Samas lahendis märkis Riigikohus, et juhul, kui pakkuja ei nõustunud PKD kohta antud selgitustega, oleks tal tulnud PKD vaidlustada, vastasel korral on tegemist kehtiva haldusaktiga (p 21). Kaebaja väide, et selgitus oli vastuolus PKD p-s 2.20 sätestatud ristsubsideerimise keeluga, ei pea paika, nagu käesoleva otsuse eelmises punktis põhjendatud. Samuti ei ole õige väide, et miinushindu lubati üksnes köögi- ja sööklajäätmete puhul. Selgituses on lubatud miinushinnad biolagunevatele jäätmetele nende liiki kitsendamata.
  6. Veolia põhjendas biolagunevate jäätmete miinushinda sellega (I kd, lk 39), biolagunevad jäätmed realiseeritakse maksumusega 175 kr/t, jäätmete kogumisel on arvestatud kuluna üksnes töötaja palk, auto ja transpordikulu kaetakse olmejäätmete tühjendustasuga, kuna multisektsioonilise autoga kogudes ei pea auto tegema lisaringi. Lisaks on komisjon enne otsustamist kuulanud ära kaasatud eksperdi T. Tuppitsa arvamuse, kes leidis, et Veolia põhjendus on veenev. Kaebaja leiab, et vallavalitsus ei ole piisavalt kontrollinud teenuse hinna kujunemist, samuti esitas Veolia lepingu BAO Ohtlikud jäätmed OÜ-ga alles kohtumenetluses ning leping on liiga üldsõnaline, et olla usaldusväärne. Samuti väitis kaebaja, et lepingus sisalduv p 2.3, mis näeb ette nõuded jäätmete kvaliteedile (ei tohi sisaldada enam kui 1% jäätmemassist sobimatuid jäätmeid) ning kvaliteedinõuete rikkumise tagajärjena jäätmete vastuvõtmisest keeldumise ja kulude hüvitamise nõude, annab alust arvata, et leping on pigem kahjulik kuna käsitletud jäätmed sisaldavad alati enam kui 1% sobimatuid aineid. 9
(11)3-09-2213
  1. Ringkonnakohus leiab, et lepingu usaldusväärsust ei vähenda asjaolu, et seda ei esitatud koos pakkumisega vallavalitsusele. Pakkumisele tuli PKD kohta antud selgituse kohaselt lisada üksnes põhjendus, mitte selle õigsust kinnitavad tõendid. Vallavalitsus ei nõudnud lepingu esitamist enne, kui puhkes vaidlus. Lepingus on saavutatud kokkulepe olulistes tingimustes, täiendavalt kokku leppimisele kuulub üksnes tarneaadress ja jäätmete kogused. Lepingu usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et BAO ohtlikud jäätmed OÜ-l on jäätmeluba 50 t köögi- ja sööklajäätmete käitlemiseks (mis on kaebaja arvates ka Harku valla eeldatav söökla- ja köögijäätmete kogus) ning põhimõtteliselt on eelnimetatud jäätmed kasutatavad ohtlike jäätmetega saastunud pinnase töötlemiseks. Sellele ei ole vastu vaielnud ka apellant. Mis puudutab jäätmete kvaliteeti, siis näevad Harku Vallavolikogu 24.04.2008 määrusega nr 10 kehtestatud Harku valla jäätmehoolduseeskirja § 10 lg 3 laused 3 ja 4 ette, et eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberikotti või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
  2. Suurjäätmete osas on Veolia põhjendanud teenuse hinda sellega, et opereerib hetkel 10 jäätmejaama ning neist saadud kogemuste pinnalt on ca 90% suurjäätmetest võimalik anda taaskasutusse, sellest tekkivad tulud (65,69 krooni käibemaksuta) katavad ära nii kogumiskulu (50 kr) kui ka muud kulud ja kasumi (15,69). Veolia hinnangul koosnevad taaskasutusse suunatavad suurjäätmed 10% ulatuses metallist, 75% ulatuses puidust ja 5% ulatuses plastist. Kaebaja leiab, et Veolia põhjendus ei ole veenev ning sellest ei nähtu, kust ta leiab raha, et prügilale üle anda 10% suurjäätmetest vastuvõtutasuga 37,31 kr/m
  4. Kaebaja kinnitas Veolia väidet, et näiteks kaebaja ise on kogutud suurjäätmetest Veolia jäätmejaamale üle andnud 1000 tonni ja üksnes 30 tonni viinud prügilasse. Seega on eluliselt usutav, et suurjäätmetest eraldatava müügiks mineva materjali hinnast peaks olema võimalik katta ka taaskasutamiseks kõlbmatu osaga seotud kulud. Kohtule ei ole esitatud selliseid veenvaid tõendeid või andmeid, millest saaks järeldada, et Veolia on pakkunud ilmselgelt ebareaalset hinda või kavatseb kasutada ristsubsideerimist määral, mis oleks ebaproportsionaalselt koormav asjasse mittepuutuvatele jäätmetekitajatele.
  5. Kaebaja on leidnud, et ta ei peagi oma väiteid Veolia pakkumise mittevastavuse kohta tõendama, sest vallavalitsus ja kolmas isik pole samuti oma väiteid tõendanud. Ringkonnakohus juhib siiski kaebaja tähelepanu

§ 16

lg 2 esimesele lausele, mille kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna vallavalitsus võttis Veolia pakkumist vastavaks tunnistades õigeks Veolia põhjendused, oli kaebajal lähtekoht oma väidete esitamiseks ja tõendite kogumiseks olemas. Kaebaja võinuks näiteks esitada asjatundja koostatud majandusliku analüüsi Veolia esitatud põhjenduste paikapidamatuse kohta, kui muid tõendeid hankida ei õnnestunud. Vallavalitsuselt on nii rahalises kui ajalises mõttes ülemäärane nõuda iga pakkumise vastavuse kontrollimiseks põhjaliku majandusliku analüüsi läbiviimist. Lisaks võib vallavalitsusel olla raskendatud pakkujatelt andmete saamine, et tegelik konteineripõhine teenustasu iga pakkuja jaoks välja arvutada, sest enamik andmeid on pakkujate endi hinnangul nende ärisaladus ning nad ei soovi andmeid avaldada isegi mitte konkursi korraldajale. Ärisaladuse konkurendile teatavaks saamise oht on seda suurem, mida enam ettevõte neid andmeid levitab. Kuna pakkumine sisaldab endas prognoosi ning selle igakülgne kontrollimine on raskendatud eelpool viidatud asjaolude tõttu, tuleb pidada piisavaks seda, kui pakkuja põhjendused pakutud teenustasu hinna kujunemise osas on eluliselt usutavad. 21. Nagu käesoleva otsuse punktis 14 tsiteeritud Riigikohtu seisukohast selgub, ei ole oluline tagada, et iga jäätmetekitaja kannaks kõik enda poolt tekitatud kulud, oluline on, et teiste 10

(11)3-09-2213 jäätmetekitajate kanda ei jääks ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitasid. Seega juhul, kui Veolia põhjendus biolagunevate jäätmete müümisest ja kasutamisest ohtlike jäätmetega saastunud pinnase töötlemiseks oleks ebausutav ning Veolia kavatseks kogu eelnimetatud jäätmete kogumise ja ladestamisega seotud kulud jätta teiste jäätmetekitajate kanda, oleks see teiste jäätmetekitajate suhtes ilmselt ebaproportsionaalselt koormav ning lubamatu. Sama kehtib suurjäätmete osas. Käesoleval juhul on aga usutav, et Veolia saab müüa biolagunevaid jäätmeid ja osa suurjäätmetest ning on võimeline pakkuma teenust pakkumises esitatud hinnaga.
  1. Eelnevast tulenevalt ei kuuluks kaebus rahuldamisele ka juhul, kui kaebaja oleks vaidlustanud vastavaks tunnistamise otsuse. Seega pole menetlusnormi rikkumine viinud asja ebaõigele otsustamisele ning halduskohtu otsuse tühistamiseks pole alust. Ehkki kaebus jääb rahuldamata, ei pea ringkonnakohus õigeks tühistada esialgse õiguskaitse määrust juba enne otsuse jõustumist, sest kaebaja õiguskaitse vajadus ei ole kadunud.
  2. Apellant taotles vastustajalt 61 200 krooni menetluskulu väljamõistmist. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellandil kanda menetluskulud. Kolmas isik taotles apellatsioonimenetluses 45 144 krooni hüvitamist.

§ 92

lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Seega tuleb Veolia menetluskulud hüvitada kaebajal. Ringkonnakohus leiab, et arvestades halduskohtu poolt juba Veolia kasuks välja mõistetud 43 956 krooni, on apellatsioonimenetluses nõutud õigusabi tasu, arvestades käesoleva asja mahtu ja kaalu, ülemäära suur. Apellatsioonimenetluses toimus ainult üks kohtuistung ja lahendati esialgse õiguskaitse taotlus, kaebaja pool mingeid uusi väiteid või tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooniastme põhjendatud kulud on 15 000 krooni, mis tuleb Adelan Prügiveod OÜ-lt välja mõista. Kohtunikud Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.