← Eesti

3-08-259/44

Obsah (4)§ 9§ 23§ 221§22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number

§ 9

lõigetega 1 ja 2, sest ettepaneku kohaselt saaks kaebaja erastada 750-800 m2 ning tagastamisele kuulub ülejäänud maa 34-st hektarist. Kuna Rusniku-2 elamuga piirnevaid vabu maid ei 2

(9)3-08-259 ole, siis tuleks jagada talukompleksi juurde kuuluv umbes 34 ha suurune maatükk kaebaja kui erastamise õigustatud subjekti ja maa tagastamise õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdsetes osades;
  1. c)piiride kulgemise ettepanekust ei teavitatud kaebajat, vaid üksnes tema esindajat halduskohtumenetluses. Kuna varasem kohtumenetlus oli ettepaneku tegemise ajaks lõppenud, siis oli lõppenud ka esindaja esindusõigus ning vastustaja pidi ettepaneku saatma kaebajale. Seega rikkus vastustaja hea halduse tava põhimõtteid;
  2. d)Rusniku-2 õuealaga ei külgne ühtki vaba maad, ühest küljest piirab õueala tagastamisele kuuluv maa. Kaebajal on

§ 9lg 2 kohaselt õigus erastada kuni 50 ha maad.

Vallavalitsuse ettepanek rikub kaebaja õigust erastada maad suuremas ulatuses. Kaebaja soovib maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepaneku õigusvastaseks tunnistamist sellega tekitatud kahju hüvitamiseks;

  1. e)kaebaja ei ole avaldanud soovi maa erastamisest loobuda. Kaebaja sai elamu omanikuks pärimise teel. Elamu asub tema vanavanemate õigusvastaselt võõrandatud maal, mille nõudeõiguse loovutas onupoeg kolmandale isikule. Ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks. Õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata teisele isikule kuuluva hoone juurde, kui teisiti kokku ei lepita. Kaebaja ei ole avaldanud soovi hoonestusõiguse seadmiseks temale kuuluva elamu juurde, vaid soovib erastada maad talle kuuluva elamu juurde. 6. Orissaare Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel:
  2. a)vastustaja esitas kaebajale 19.12.2005 kirjaga piiride kulgemise ettepaneku, millega jääb majade kompleksi väravaala kaebajale erastamisele kuuluva maa-ala sisse ning kolmas isik hakkab kasutama teist sissepääsu. Kaebaja esindajana allkirjastas vandeadvokaat Helina Luksepp 23.01.2006 kaebaja seisukoha antud ettepanekule, mille lõpus oli märge selle kohta, et vastused antud asjas tuleb saata lepingulisele esindajale. Vastustaja selgituste kohaselt kinnitab Maa-ameti arvamus vastustaja väiteid selle kohta, et Rusniku-2 elamu juurde erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on kooskõlas maakorraldusnõuete ja teiste kehtivate õigusaktidega. Kaebaja oli kaasatud menetlusse ja tal oli võimalus esitada oma seisukohti. Kaebaja teadis 22.03.2004 esitatud ettepanekust ning ka vastas sellele, milles nõustus piiridega õuealal, kuid soovis jätkuvalt erastada lisaks kuni 50 ha. Kaebaja poolt ettepanekule saadetud vastuses oli selgitus, milles paluti saata vastused tema lepingulisele esindajale. Seega ei olnud kaebaja esindaja volitused lõppenud halduskohtumenetluse lõppemisega. Vastustaja saatis 14.02.2006 kirja soovitud aadressile. Kaebaja ega tema esindaja ei informeerinud vastustajat sellest, et esindaja volitused on lõppenud;
  3. b)kaebaja oli informeeritud tema esindaja poolt 23.01.2006 saadetud kirjast, kus kirja lõpus paluti saata vastus esindajale. Vastus koos Maa-ameti seisukohaga saadeti esindaja aadressile. Kuna kaebaja ei vastanud ega vaidlustanud 18.04.2006 Rusniku-2 elamu juurde saadetud piiride kulgemise ettepanekut, siis ei saa antud juhul lähtuda kaebaja poolt viidatud

sätetest, vaid kohaldada tuleb

§ 23

lõiget 11, mille kohaselt esitatud ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamiseks tellimuse esitamata jätmisel kaotab isik maa erastamise õiguse ning ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus. 7. OÜ Random Kinnisvara palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis järgmist: a) kaebajal puudub kaebeõigus piiride kulgemise ettepaneku vaidlustamiseks, sest menetlustoiminguid ei saa vaidlustada eraldi lõplikust haldusaktist. Kaebuses ei ole toodud ühtegi viidet, miks on vaidlustatav toiming tehtud sellise olulise menetlusveaga, mis võib kaasa tuua sisuliselt õigusvastase haldusakti. Antud juhul on tegemist vastustaja varasema piiride kulgemise ettepaneku muutmisega kaebajale soodsas suunas. Samas ei ole kaebaja poolt vaidlustatud 19.12.2005 piiride kulgemise ettepanekut. Kuna 18.04.2006 muudeti kaebaja suhtes piiride kulgemise ettepanekut kaebajale soodsas suunas, jääb 3

(9)3-08-259 arusaamatuks, miks on kaebus esitatud, sest kaebajal puudub põhjendatud huvi talle soodsa toimingu vaidlustamiseks; b) 19.12.2005 piiride kulgemise ettepaneku sai kaebaja esindaja kätte 21.01.2006 ning tegi 23.01.2006 ettepaneku, millele vastustaja vastas 14.02.2006, millega sisuliselt täitis kõik kaebaja esindaja ettepanekud ja palved ning 18.04.2006 ettepaneku õigusvastasuse tuvastamine ei muuda midagi kaebaja jaoks, nimetatud kirjaga edastati kaebajale Maaameti vastus ning paluti tellida katastriüksuse moodustamiseks vajalikud tööd. Vaatamata eeltoodule kaebaja nõutud töid ei tellinud, samuti ei esitanud täiendavaid vastuväiteid piiride kulgemise ettepanekule. Seega on kaebaja kooskõlas

§ 23

lõikega 11 kaotanud maa erastamise õiguse; kaebajal puudub õigus nõuda 50 ha erastamist. Enn Kärner soovis 1 ha erastamist ning lähtuda tuleb sellest avaldusest. Olenemata sellest, milline avaldus võtta aluseks, ei ole antud juhul võimalik maad rohkem erastada, sest vabad piirnevad maad selleks puuduvad. 8. Tallinna Halduskohtu 24.07.2009 otsusega tühistati Orissaare Vallavalitsuse 07.04.2008 korraldus nr 68 ning jäeti rahuldamata taotlus tunnistada õigusvastaseks Orissaare Vallavalitsuse 18.04.2006 maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanek nr 5-2.1.2/23. Kaebajalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 4 000 kr ja Orissaare Vallavalitsuselt kaebaja kasuks summas 80 kr. Kohtuotsust põhjendati järgmiselt:

  1. a)erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, mille alusel on taotleja kohustatud tellima katastriüksuse moodustamise tööd. Seega toob erastatava maa piiride kulgemise ettepanek iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi ning on halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav;
  2. b)haldus- ega kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väiteid esindaja volituste lõppemisest pärast 23.01.2006 vastuse saatmist vallavalitsusele ning tõendeid selle kohta, et esindaja volituste lõppemisest on teatatud vastustajale. Seega lähtudes HMS § 28 lõikest 3 tuleb lugeda 18.04.2006 piiride kulgemise ettepanek kättetoimetatuks ka kaebajale;
  3. c)kohtul ei ole põhjust kahelda vallavalitsuse poolt kohtule esitatud tõendites ja väidetes, et esialgse avalduse Rusniku-2 elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks esitas elamu omanik Enn Kärner 12.12.1997. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seotud õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lõike 22 kohaselt ei saa kaebaja maa ostueesõigusega erastamisel tugineda 20.02.2001 esitatud avaldusele;
  4. d)antud juhul ei kuulu kohaldamisele

§ 221

lg 2, kuna esitatud tõendite kohaselt ei ole Rusniku-2 elamuga vabu piirnevaid maid

§ 9

lg 2 tähenduses.

§ 9

lgs 2 sisalduvat maa võimalikult võrdsetes osades jagamise nõuet on võimalik arvestada juhul, kui antud säte kuulub kohaldamisele. Tulenevalt eeltoodust ja asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik kinnistut moodustada kaebajale kuuluva elamu juurde suuremas ulatuses;

  1. e)asjaolu, et kaebajale ei ole meelepärane ettepanekus märgitud piiride kulgemine, ei tähenda maakorralduse põhimõtetest kõrvalekaldumist ja/või maakorraldusseaduses sätestatud nõuete rikkumist. Asjaolu, et vallavalitsus jõustunud piiride kulgemise ettepaneku alusel on teinud/teeb ettevalmistusi maa tagastamiseks, ei too endaga kaasa piiride kulgemise ettepaneku õigusvastasust. Kuna kaebaja ei ole halduskohtus vaidlustanud maa tagastamist, siis ei võta kohus seisukohta tagastamismenetluse õiguspärasuse osas. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks Orissaare Vallavalitsuse 18.04.2006 maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanek nr 5-2.1.2/23;
  2. f)07.04.2008 korralduse nr 68 andmise aluseks on

§ 23lg 11.

Asjaolust, et kaebaja pole tähtaegselt tellinud maa mõõdistamist ja sellest 10 päeva jooksul vastustajat teavitanud, ei piisa kaebaja elamu juurde kuuluva maa riigi omandisse 4

(9)3-08-259 jätmiseks

§ 23lg 11 alusel.

Vallavalitsusel tuli enne maa riigi omandisse jätmist tuvastada põhjused, mille tõttu ei ole tellitud töid katastriüksuse moodustamiseks, ning kaaluda, kas tegemist oli mõjuvate põhjustega või mitte. Vastustaja ei ole kooskõlas HMS § 40 lõikega 1 välja selgitanud, kas ja millistel põhjustel kaebaja ei ole tellinud katastriüksuse moodustamist. Seega ei ole kaebajat enne vaidlusaluse haldusakti vastuvõtmist ära kuulatud ning antud talle võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Korralduse andmisel on oluliselt rikutud menetlusnõudeid ning need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt eeltoodust kuulub Orissaare Vallavalitsuse 07.04.2008 korraldus nr 68 tühistamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. Lauri Kärner palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebuse motiivid:

  1. a)kohus on ilma tõenditele põhinemata teinud järelduse, nagu oleks kaebaja isa esitanud Orissaare Vallavalitsusele 12.12.1997 veel teise, omakäeliselt kirjutatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse, mis nagu oleks „ümber tehtud” 2000. aastal või „posti teel saadetud” 1997. aastal. Kaebaja vande all antud ütluste kohaselt esitas E. Kärner maa erastamise avalduse 28.06.2000, mille teksti ja kuupäeva dikteeris valla maanõunik Tiit Põld. Puuduvad igasugused muud andmed, et E. Kärner oleks eraldi või varem või ka posti teel saatnud avalduse maa erastamiseks. Erastamine saab toimuda üksnes kaebaja 20.02.2001 esitatud avalduse alusel. Isegi kui lugeda õigeks asjaolu, et E. Kärner esitas 12.12.1997 avalduse maa ca 1 ha erastamiseks, siis ei järginud vald ka selle asjaolusid, kuna erastas Rusniku-2 naabruses oleva ja kellegi poolt tagasi taotlemata vaba piirneva maa, mille suurus oli ca 1 ha, naabrile (Sassi talule), mitte aga ei poolitanud seda E. Kärnerile kuuluva elamu juurde erastamiseks;
  2. b)Orissaare Vallavalitsuse poolt 18.04.2006 tehtud piiride kulgemise ettepanek ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ § 13 p-ga 2. Esitatud ettepanekus oli ära määratud üksnes umbkaudne piir, määramata oli jäetud erastatava maa suurus. Lisatud skeemilt ei ole võimalik tuvastada ei erastatava maa piire ega suurust;
  3. c)kogu Rusniku talu ümbritseb kiviaed, mis võiks olla ka kahe kinnistu vaheliseks piiriks. Rusniku kinnisasja piirid ja kuju on ära määratud juba käesoleval ajal talu ümbritsevate ja maakatastrisse kantud kinnisasjade kuju ja piiridega. Vaba maa poolitamine sirgjoonega ei muudaks maad terviklikkuse ja otstarbekuse poolest vähemterviklikuks ega poleks ka otstarbekohatu. Kinnisasja piirid läheksid veel lihtsamaks ja oleksid samas ka selged. Ka vaidlustatav piiride kulgemise ettepanek moodustab Rusniku-2 kinnistu ribana, mille laius kaardiserverilt mõõdetuna on ca 18 m. Seega Rusniku2 muu erastatava maaga ühendav 8-meetrine ala pole oluliselt kitsam kui ettepanekus pakutav. Haldusorgan peab kaalutlusotsustuses arvestama kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, aga ka asjaosaliste põhjendatud huvisid. Ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kaalumisel ei ole Orissaare Vallavalitus arvestanud võrdsuse põhimõtet ega

sätestatud maa võimalikult võrdselt jagamise põhimõtet ning on nende põhimõtete ja kaebaja subjektiivse õiguse rikkumist põhjendanud maakorraldusseaduse formaalsete, tegelikkuses mitteesinevate (või väheesinevate) nõuetega; d) Riigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses nr 3-3-1-31-00, et

§ 23

lg 2 kohaselt alustatakse õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud ostueesõigusega erastamine, pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamist. Sellest tulenevalt saab maa ostueesõigusega erastamine toimuda enne maa tagastamist. Maa tagastamise saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. 5

(9)3-08-259 Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrustes haldusasjades nr 3-31-36-99 ja 3-3-1-45-99. Neid sätteid Orissaare Vallavalitsus aga ei järginud, sest maa tagastati õigustatud subjektile enne, kui oli otsustatud maa ostueesõigusega erastamine kaebajale. 10. Orissaare Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:
  1. a)kohtul ei ole põhjust kahelda kaebaja vande all antud seletuses selle kohta, et ta käis isaga 28.06.2000 vallavalitsuses seoses elamu juurde maa erastamisega, aga antud seletus ei välista asjaolu, et E. Kärner käis vallas ka varem ja esitas 12.12.1997 avalduse;
  2. b)kohus on õigesti tuvastanud, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele

§22

¹ lg 2, kuna esitatud tõendite kohaselt ei ole Rusniku-2 elamuga piirnevaid vabu maid

§ 9lg 2 tähenduses.

Kinnistu moodustatakse elamu juurde.

§ 9

lg 2 sisalduvat maa võimalikult võrdsetes osades jagamise nõuet on võimalik arvestada juhul, kui antud säte kuulub kohaldamisele. Kohus on leidnud, et vaidluses kogutud tõendite alusel ei ole võimalik kinnistut moodustada kaebajale kuuluva elamu juurde;

  1. c)kõik maareformi käigus moodustatavad katastriüksused peavad vastama maakorralduse nõuetele. Siinkohal tuleb vallavalitsusel igal konkreetsel juhul, hinnates kohalikke olusid, otsustada katastriüksuste moodustamisel maakorraldusnõuete olemuse üle. Teisisõnu ei ole maakorraldusnõuded meetriga mõõdetavad. Samas tuleb kõiki maakorraldusseaduse § 5 lõikes 2 loetletud maakorraldusnõudeid püüda rakendada nende kogumis;
  2. d)vastustaja on kohustatud piiride kulgemise ettepaneku koostamisel arvestama nii maa erastamise kui maa tagastamise õigustatud subjektide huve, kindlasti ka õigustatud soove võimaluseks hooneid hooldada ja remontida. Juhul kui osapooled lepivad ise teisiti kokku, siis tuleb kokkulepetega arvestada. Maa-amet oma kirjas rõhutas, et maakorralduse nõuded ei ole meetriga mõõdetavad, vaid neid tuleb vaadelda nende kogumis;
  3. e)kaebaja oli pidevalt menetlusse kaasatud ja informeeritud, talle anti võimalused vastuväidete esitamiseks ja ettepanekutega on arvestatud. Järgitud on HMS § 26 ja § 28 nõudeid. 11. OÜ Random Kinnisvara leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt:
  4. a)kaebaja väide, et tegelikult esitati maa ostueesõigusega erastamise avaldus alles juunis 2000, on üllatav ega leidnud kinnitust Tiit Põllu poolt antud ütlustega. Rohkem tõendeid kaebaja selle kohta ei esitanud. Varasemas haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses ei ole Lauri Kärner kunagi nimetatud asjaolule tuginenud. Lauri Kärneri tahteks oli 2000. a ostueesõigusega erastada vabade piirnevate maade arvelt üksnes 1 ha maad;
  5. b)kaevatav 18.04.2006 piiride kulgemise ettepanek on kooskõlas seadusega ning muutis algset 19.12.2005 piiride kulgemise ettepanekut apellandile soodsas suunas. Järelikult ei saa nimetatud piiride kulgemise ettepanek rikkuda apellandi õigusi;
  6. c)põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanek ei ole muu hulgas õiguspärane sisulistel põhjustel. Ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määrati kõige suurem võimalik maaüksus, mida oli võimalik moodustada. 12. OÜ Random Kinnisvara apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus rahuldati, jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ning mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud järgmistel põhjustel:
  7. a)halduskohus tühistas kaevatud korralduse menetlusnõuete väidetavalt olulise rikkumise tõttu. Apellant leiab, et kaebaja oli nõuetekohaselt kaasatud haldusmenetlusse ning talle oli antud reaalne ja sisuline võimalus olla ära kuulatud, esitada oma arvamusi ja 6

(9)3-08-259 vastuväiteid, mistõttu ei saanud 07.04.2008 korraldus olla üllatuslik. Kaebaja õiguste mittekasutamist ei saa käsitleda haldusorgani poolse menetlusnormide rikkumisena; b)

§ 23

ei saa tõlgendada selliselt, et haldusorgan peab tegema ebamõistlikke pingutusi põhjuste väljaselgitamiseks, kui isik jätab vaatamata korduvatele haldusorgani nõuetele katastriüksuse moodustamise tööd tellimata. Selline kohtu tõlgendus on ebamõistlik ning jätab kaitseta kolmandad isikud, kelle huvides see on kehtestatud. Haldusorgan on teinud korduvaid piiride kulgemise ettepanekuid (19.12.2005, 14.02.2006, 18.04.2006). Kaebaja vaatamata vastustaja pöördumistele ei tellinud katastriüksuse moodustamise töid ega ole toonud välja ühtegi põhjust, miks nimetatud töid ei ole tähtaegselt tellitud, mistõttu oli vastustaja õigustatud oma 07.04.2008 korraldusega jätma vaidlusaluse maa riigi omandisse;

  1. c)halduskohus on jätnud tähelepanuta HMS § 58. Kohus ei ole asja läbivaatamisel uurinud, kas objektiivsed takistused maa mõõdistamise tellimiseks on olnud olemas. Kohus saanuks anda hinnangu, kas väljatoodud põhjused on mõjuvad;
  2. d)kohus on jätnud arvestamata apellandi kui maa tagastamise õigustatud subjekti õiguste ja huvidega. Kaebaja poolne katastriüksuse moodustamise töö tellimata jätmine takistas maa tagastamist apellandile. 13. Lauri Kärner leiab, et Random Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
  3. a)kaebaja ei ole kunagi nõustunud 19.12.2005 kirjaga nr 5-2.1.2/17 tehtud piiride kulgemise ettepanekuga. Vastustaja lisas piiride muutmise kokkuleppele Maa-ameti kirja, milles maa erastamisest keeldumisel viidatakse maakorraldusseaduse § 5 lg 1 p-dele 5 ja 6. Ometi on Rusnikumaa maaüksus ise teiste kinnisasjade vahel ning tema kuju on kiildunud ning ribastunud, seega pole ideaalne. Selline maatükk on siiski jagatav;
  4. b)kaebajal ei olnud võimalust esitada arvamust või vastuväiteid 07.04.2008 korraldusele;
  5. c)07.04.2008, ootamata ära maa riigi omandisse jätmise korralduse vaidlustamistähtaja möödumist, võttis Orissaare Vallavalitsus vastu korralduse nr 69, millega tagastati OÜ-le Random Kinnisvara kogu Rusniku 17 talumaa. See korraldus edastati L. Kärnerile 05.08.2009 ning kaebaja vaidlustas selle eraldi menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Sõltumata sellest, millisest maa ostueesõigusega erastamise avaldusest vastustaja kaebaja elamu juurde erastamisele kuuluva maa piiride määramisel pidi lähtuma, sõltub kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine sellest, kas maakorralduse nõuded (maakorraldusseaduse § 5) takistasid suuremas ulatuses erastamisele kuuluva maa piiride määramist. Vaidlust pole menetlusosaliste vahel selle üle, et vaidlustatud piiride kulgemise ettepanekuga ei võimaldata erastada maad ka 1 ha ulatuses. 15. Vaidlustatud haldusaktiga võimaldati erastada maatükk, mille küljed olid umbes 20, 44, 22 ja 39 m pikkused ning mille kuju võimaldab seda pidada korrapäraseks. Maa erastamine suuremas ulatuses eeldaks, et maatüki edelapoolsest küljest (kogupikkusega ca 20
  6. m)tulnuks erastada umbes 5 m laiune riba, mis 10-15 m järel oleks saanud hakata laienema ja 40 m järel oleks ulatunud ca 20 m laiuseni, eeldusel, et maatükk oleks piiratud lõunaküljelt omandireformi läbinud kinnisasjaga ning põhjaküljelt kolmandale isikule kuuluvate hoonete ümber asuva kiviaiaga. 50 m vallavalitsuse poolt kavandatud edelapiirist oleks maatüki laius saanud suureneda oluliselt. Suuremas ulatuses maa erastamisel oleks erastamisele kuulunud ka kolmanda isiku hoonete juurde viiv tee. 16. Halduskohus märkis õigesti, et vastustajal on erastamisele kuuluva maa piiride kindlaksmääramisel maakorraldusseaduse §-st 5 tulenevalt lai otsustusruum. Kohtulik kontroll on selle üle piiratud HKMS § 19 lõikes 6 nimetatud asjaolude kontrollimisega. 7

(9)3-08-259 Vastustaja kaalutlusõigus ei tähenda siiski, et vastustaja saaks ostueesõigusega erastatava maa piirid määrata oluliselt väiksemas ulatuses kui maa ostueesõigusega erastamist taotlenud isik seda soovib, kui selleks pole maakorralduse nõuetest tulenevaid takistusi.
  1. Ringkonnakohtu arvates ei saa kolmanda isiku hoonete juurde viiva tee olemasolu takistada maa ostueesõigusega erastamist suuremas ulatuses. Kolmanda isiku hoonete ja talle tagastamisele kuuluva maa juurde on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle kaebajale erastamisele kuuluva maaüksuse tagatud ka asjaõiguslike kinnisomandi kitsendustega. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Samuti on võimalik koormata kaebaja kinnistu vastavasisulise reaalservituudiga kolmanda isiku kinnistu kasuks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses avaldanud seisukohta, et ta ei oleks nõus võimaldama naaberkrundi omanikule juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt läbi oma krundi, kuigi ta on kohtumenetluses leidnud, et kolmanda isiku hoonete juurde on võimalik luua juurdepääsutee ka põhjapoolt. Ringkonnakohus leiab, et asjaõiguslikke õiguskaitsevahendeid arvestades on kolmanda isiku maatükile võimalik tagada piisavalt tõhus juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Samuti ei ole asjas tuvastatud, et juurdepääsutee, mille erastamist vastustaja kaebajale võimalikuks ei pidanud, oleks teisele isikule kuuluv rajatis (tee).
  2. Umbes 5 m laiust riba ei saa selle pikkust ja ülejäänud kaebajale erastamiseks võimaldatud maatüki suurust ja piire arvestades pidada selliseks, mille loomist maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 6 keelaks. Lubamatu oleks sellise laiusega riba loomine juhul, kui see eraldaks kaebaja maatüki osad üksteisest selgelt ning selline riba oleks vaid kunstlik lüli kahe eraldi paikneva maatüki vahel. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Sellise maatüki erastamine ei oleks muutnud ka kolmandale isikule tagastamisele kuuluvat maatükki maakorralduslikult ebaotstarbekohaseks.
  3. Ringkonnakohus on eeltoodud põhjustel seisukohal, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja vallavalitsuse 18.04.2006 maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanek tunnistada õigusvastaseks.
  4. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et halduskohtu poolt tõenditele antud hinnangut E. Kärneri poolt 12.12.1997 maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise kohta ei saa pidada põhjendamatuks. Asjaolud, et vallavalitsus võis avalduse hilisemal esitamisel teha E. Kärnerile ettepaneku selleks, et maad oleks võimalik erastada, et maavalitsusele polnud seejärel nõuetekohaselt teatatud erastamisavalduse esitamisest ning kaebaja elamuga piirnev vaba maa erastati ilma E. Kärneri huve arvestamata, ei võimalda asuda vastupidisele seisukohale.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isiku apellatsioonkaebusega ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Ei saa välistada, et vallavalitsus oleks pidanud katastriüksuse moodustamise tööde tellimise 3-kuulise tähtaja ennistamist põhjendatuks seetõttu, et kaebaja ei saanud isiklikult teada piiride kulgemise ettepaneku kehtestamisest või ei saanud vaatamata ettepanekus selgelt väljendatud tähtajale ja selle tagajärgedele aru, et tal tuleb vaatamata suuliselt väljendatud mittenõustumisele piiride kulgemise ettepanekuga maa mõõdistamine tähtaegselt korraldada. Kohus ei saa pelgalt vastustaja esindaja väite alusel tõsikindlalt veenduda, et sama sisuga haldusakt maa riigi omandisse jätmise kohta oleks antud ka nende asjaolude teadmisel. Nende asjaolude väljaselgitamist vallavalitsuse poolt ei saa pidada ringkonnakohtu arvates ka ülemäära 8
(9)3-08-259 keerukaks, olukorras, kus kaebaja kontaktandmed olid vallavalitsusele teada. Maa tagastamise menetluse viivitus poleks muutunud õigusvastamiseks, kui vallavalitsus oleks enne maa riigi omandisse jätmist kaebaja katastriüksuse moodustamise tellimisega viivitamise põhjendused eelnevalt ära kuulanud. 22. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, milles kaebus jäeti rahuldamata, ning tunnistada vallavalitsuse 18.04.2006 maa ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanek õigusvastaseks. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad HKMS § 92 lõigete 1 ja 6 koosmõjus tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud – tasutud riigilõiv kahes kohtuastmes kokku 410 kr – tuleb osas, milles halduskohus neid vastustajalt välja ei mõistnud, Orissaare Vallavalitsuselt kaebaja kasuks välja mõista. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.