← Eesti

2-10-5654/9

Obsah (8)§ 322§ 407§ 444§ 367§ 1741§ 163§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26.november 2010. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12 Tsiviilas

) § 367 alusel kostjalt viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist seaduses sätestatud määras päevas põhinõudest alates 16.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus kätte toimetatud 10.augustil 2010 menetlusdokumendid on vastu võtnud kostja seadusliku esindaja perekonnaliige (tl.28) .Vastavalt

§ 322lg 1 ja 3 alusel loetakse sellisel viisil menetlusdokument saajale kättetoimetatuks. 2

(4)Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Osundatud sätte kohaselt loetakse hagile vastamata jätmise korral hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad.

§ 444

lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. N. OÜ nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lõikest 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavate dokumentaalsete tõenditena S. I. 03.09.2008 arve nr 2080904 M. E. -le (tl.15), millest nähtub, et arve on esitatud transportteenuste ja konteinerite rendi kohta summas 6619,80 krooni; tellija M. E. ja töövõtja OÜ S. I. töö vastuvõtu akti (tl.16); OÜ S. I. .11.2009 nõudekirja M. E. -le (tl.17) ja AS Eesti Post meili kirja väljastamise kohta H. L. K. (tl.20) ning viivise arvestuse (tl.13) 3

(4)Kuna kostja ei ole hagile vastanud, tuleb hagis esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Põhjendatud on ka viivise väljamõistmine

§ 367

alusel alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist perioodi 10.09.2008 – 15.06.2010 eest 991,25 krooni, võttes aluseks viivise määrana 8,50 % aastas. Enne 01.01.2009 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 2,50 % , millele lisandub 7% aastas ning enne 01.juulit 2009.a. 1 %, millele lisandub 7 % aastas. Viimatinimetatud intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 15.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. M. E. on olnud viivituses põhivõla –kokku 6619,80 krooni tasumisega ajavahemikul 15.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.11.2010.a. 163 päeva. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 237,39 krooni (6619,80 x 0,022% x 163=237,39). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6619,80 krooni põhivõlg, 1228,64 krooni viivisevõlg ja alates 27.11.2010.a. sissenõutavaks muutuv viivis arvutatuna põhinõudelt 0,022 % päevas. Menetluskulude jaotus

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§ 163

lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks M. E. poolt hüvitatavad N. OÜ menetluskulud. Hageja menetluskuluks on maksekorralduse kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni (tl.5) ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 650 krooni (maksekorraldus tl.19), seega riigilõiv, kokku 1400 krooni kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna täies ulatuses väljamõistmisele.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.