) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. 01.10.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 29, mis on koostatud kohtupsühhiaatrilise eksperdi Ilona Kalugina poolt (tl 132) nähtub, et N M kannatab alkohoolse amnestilise sündroomi all ja tal esineb ka alkohoolne polüneuropaatia (jalgade nõrkus). N M vaimne seisund ei luba tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada ega teha tehinguid, sh pisitehinguid. Kuna N M on kergelt mõjutatav, pole ta suuteline oma õiguseid ise kaitsma. N M vajab jätkuvalt eestkostet, kuna tema vaimne seisund pole sel määral paranenud et eestkostja määramise alused oleksid täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkostet vajaks N M veel 3-5 aastaks, mille järel vajaks ta uuesti psüühilise seisundi hindamist. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul (
L L ja N M on kohtu poolt ära kuulatud 06.05.2010 (tl 92) ning L L on andnud oma kirjaliku nõusoleku (tl 6) N M eestkostjaks olemiseks ja eestkostetav on nõus eestkostja ametiaja pikendamisega. Kohus arvestades ka sellega et L L on N M ema, leiab et L L sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. N M esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi arvamuse kohaselt (tl 84-85) tuleb avaldus rahuldada, kuna toimiku materjalides olevad meditsiinilised dokumendid tõendavad eestkoste vajadust. Kuna L L on N M ema, siis leiab esindaja et
Esindaja leiab et eestkostja ametiaega on vaja pikendada 5 aastaks. Esindaja poolt viidatud kuni 30.06.2010 kehtinud
lg-s 1 ja 2 on sätestatud eestkostja aruandluskohustus kohaliku omavalitsuse ees ning sama paragrahvi lõikes 3 on öeldud, et nimetatud kohustused ei käi vanemate kohta. Kohus leiab et alates 01.07.2010 kehtima hakanud
regulatsioon on viidatud osas oluliselt erinev eelnevalt kehtinud
regulatsioonist ning ei anna võimalust vanemat eestkostjana varahoolduse aruandekohustusest vabastada. Eestkostja 3
), mille eesmärk on efektiivsemalt kaitsta eestkostetava varalisi õigusi ja huve. Eestkostja aruandluskohustus on küll sätestatud
§-s 183- 186 kus on otseselt reguleeritud eestkoste alaealise üle, kuid
tuleneb et nimetatuid sätteid kohaldatakse ka täisealise eestkostele, kui täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Kohu ei näe mõistlikku põhjust miks ei peaks vanem täisealise eestkostjana täitma aruandekohustust, tulenevalt selle eesmärgist. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
lg 3 kohaselt eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
Kohus leiab et eestkoste vajadus on tõendatud ning seega tuleb pikendada N M üle seatud eestkostet ja eestkostja L L ametiaega kuni 22.11.2015 aastani. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Hiljemalt 22.11.2013 kontrollib kohus kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada (
MS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (
MS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. TsMS § 194 lg-st 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.