← Eesti

2-03-531/45

2-03-531 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-03-531 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2010, Narva Kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Kor

§ 60

lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kohtukulud. Hageja esitas kohtukulude nimekirja, milles palub välja mõista kohtukulud – riigilõiv kokku 6511 krooni, kantseleikulud kokku 1708,10 krooni, postikulud 72,15 krooni, õigusabikulud 11 350 krooni ja tõlkimise kulud 1121,20 krooni; kokku kohtukulud 20 762,45 krooni. Enne 1.

46 p 1 ja p 2 kohaselt, kohtukulud on: riigilõiv; asja läbivaatamiskulud. Vastavalt enne 1.

§ 52

p-d 1-7 kohaselt, asja läbivaatamiskulud on: eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu; riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud; dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud; sundtoomise, aresti ja vahi all pidamise kulud; õigusabikulud; postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud; poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. Riigilõivu osas tuvastas kohus, et hageja poolt tasutud riigilõiv 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole põhjendatud, kuna kohus teadet ei avaldanud. Hageja kohtukulu – riigilõiv – on põhjendatud summas 6411 krooni. 3

(4)2-03-531 Kantseleikulusid ja dokumendi tõlkimise kulusid enne 1.

§ 52

kohtukuludeks ei lugenud ja seega puudub hagejal õigus nõuda kantseleikulude ja dokumendi tõlkimise kulude hüvitamist. Hageja taotlus kohtukulude hüvitamiseks 1708,10 krooni kantseleikulude osas ja 1121,20 krooni dokumentide tõlkimise kulude osas tuleb jätta rahuldamata. Postikulude 72,15 krooni osas tuleb hageja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldada. Hageja taotles 11 350 krooni õigusabikulude hüvitamist. Enne 1.

§ 61

lg 1 p 1 kohaselt, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 110 334,34 krooni, millest 5% moodustab 5516,70 krooni. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt 5516,70 krooni ulatuses. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks hageja kohtukulud – riigilõiv 6411 krooni, postikulud 72,15 krooni ja õigusabikulud 5516,70 krooni, kokku 11 999,85 krooni. Riigilõivu 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded, kantseleikulude 1708,10 krooni ja dokumendi tõlkimise kulude 1121,20 krooni osas tuleb hageja taotlus kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Hagi tagamine Viru Maakohtu 04. augusti 2010 kohtumäärusega seati kostjate kinnisasjale, korteriomandile asukohaga XXX Narva (kinnistusraamatu registri osa nr 2046409) käsutamise keelumärge hageja kasuks. Vastavalt TsMS § 386 lg 4, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja seega tuleb hagi tagamise abinõu jätta kehtima. Aarne Lõhmus Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.