Obsah (7)

§ 218§ 187§ 277§ 232§ 442§ 652§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-91355 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 15.09.2005 sõlmitud müügilepingu järgi on kostjate ühisomandis korter asukohaga XXX XX-XX, XXXXXXXX. Seisuga 01.09.2005 oli korteril võlg hageja ees 26 753,40 krooni. Müügilepinguga võtsid kostjad kohustuse tasuda ka eelmise omaniku võlg. Kostjad tasusid peale korteri omandamist osaliselt võlgnevuse, kuid tasumata on jäänud 10 795,54 krooni. Peale korteri omandamist ei ole kostjad tasunud kommunaalteenuste eest esitatud arveid nõuetekohaselt. 2005 eest on võlgnevus 4174,90 krooni, 2006 eest 11 782,95 krooni, 2007 eest 399,39 krooni, 2009 võlg ajavahemik jaanuar kuni juuli on 605 krooni. 2008 tasusid kostjad 114,03 krooni rohkem. Hageja tasaarvestas enammakstu varasema võlgnevusega. Kokku moodustab kostjate võlgnevus 27 644,04 krooni. Hageja on arvestanud ka viiviseid summas 22 550,91 krooni. Hageja palus kostjatelt välja mõista hageja kasuks põhivõla ja viivised. Kostja vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Seisuga 01.09.2005 oli korteri nr XX võlg KÜ Rae 13 ees 26 753,40 krooni. Hageja ei ole nimetatud võlgnevust veenvalt tõendanud ning lisaks on selle nõude osas hagi esitatud aegumistähtaega ületades. Kostja palus kohaldada aegumist nii 15.09.2005 müügilepingust, 31.08.2005 arvest ning 2005 september kuni detsember arvetest tuleneva nõude osas. Kui kohus aegumist ei kohalda, siis palus kostja arvestada, et kostja on perioodil 2005 ja 2006 tasunud kokku 23 159,50 krooni. Kostja omandas korteri 19.09.2005 ja mingit võlgnevuse nõuet tema vastu mõistliku aja jooksul ei esitatud. Hageja ei ole hagis näidanud, millisel alusel ta nõuab arvete tasumist enne korteri omandamist. Sisuliselt on kostja 2006 arved tasunud juba enne 2006 ning tasutud summad tuleb arvestada 2006 arvete katteks, kuna vastasel korral on hageja kostja poolt tasutud summad alusetult omandanud. Poolte vahel puudub kokkulepe 0,07 % määras viivise arvestamiseks. Kostjale selliseid viivisearveid esitatud ei ole. Kuna põhiarved on tasutud, ei saa ka viivist nõuda. Samuti ei ole hageja tõendanud, kas põhiarved on tasutud või tasuti need viivitusega. Juhul, kui kohus leiab, et antud juhul on viivise arvestamine võimalik, vähendada kostja viiviseid, kuna viivise arvestus on ebamõistlikult suur. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja Maryna Pyllult ja Elmer Põllult solidaarselt KÜ Rae 13 kasuks põhivõlgnevuse summas 17 238,65 krooni ja viivise summas 16 391,53 krooni. Hageja meneluskulud jäid 2/3 ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 1/3 ulatuses tema enda kanda, kostjate menetluskulud jäid nende endi kanda. Asjas puudus vaidlus selles, et hageja korteriühistuna korraldab elamu aadressil XXX XX, XXXXXXXX, majandamist ja hooldamist. Asja materjalidele lisatud kinnistusregistri väljavõtte kohaselt on kostjad korteriomandi XXXXXXXX XXX XX-XX omanikena kinnistusraamatusse kantud 27.09.

1. Asjas puudus vaidlus, et hageja on kostjatelt õigustatud nõudma korteri kommunaalmakseid peale korteri omandamist kostjate poolt. Asja materjalidele lisatud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu järgi omandasid kostjad nimetatud korteriomandi OÜ Paldiski Kinnisvarahaldus käest. Lepingu p-s 2.1.7 kinnitas müüja, et müüja poolt on tasumata lepingu eseme kasutamisega seotud maksed (sh on võlg KÜ Rae 13 ees) kokku summas ligikaudu 50 000 krooni. 2 Korteriühistuseaduse § 7 lg 3 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega ei ole põhjendatud kostjate väited, et nad ei pea tasuma hagejale eelmise korteriomaniku ajal tekkinud võlgnevust. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt kostjatelt võlgnevuse tasumist, mis on tekkinud ajavahemikul 2003-
2. Kostjad on leidnud, et haginõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lõike 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis esitada arve. Arvestades hagi esitamise aega s.o. 29.12.2008 ja TsÜS §-des 146 ja 147 sätestatut on 2003 ja 2004 esitatud arvetest tulenev nõue kostjate vastu aegunud. 2005 arvetest tulenevad nõuded aegunud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt jättis eelmine korteriomanik tasumata ka 2005 kommunaalmaksed ning samuti ei tasunud kostjad 2005 makseid kohaselt. 03.10.2005 tasus Maryna Pyld 2793,35 krooni viitega kommunaalmaksed 2005 eest. Arvestades asjaolu, et korteri müügilepingu p-s 2.1.7 kajastus eelmise omaniku võlgnevus hageja ees ning kostja poolt tasutud summa kattub täpselt 2005 jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kommunaalmaksete summaga (II kd, tlk 16), siis on hageja õigesti arvestanud VÕS §-st 88 lg 6 juhindudes, et kostja poolt 03.10.2005 tasutud makse arvestatakse jaanuar-mai 2005 kommunaalmaksete tasumise katteks. 02.01.2007 tasus Maryna Pyld (II kd, tlk 23) selgitusega kommunaalmaksed 2005 eest. Kooskõlas eelpooltooduga hageja on õigesti nimetatud summa arvestanud enne korteriomandi omandamist tekkinud võlgnevuse katteks, kuid nagu viivisearvestusest nähtub ebaõigesti arvestanud selle summa 2003 ja
3. võlgnevuse katteks. Kuna kostja viitas maksekorralduses, et tasub kommunaalmaksed 2005 eest, siis on põhjendatud nimetatud summa arvata juuni, juuli ja augusti kommunaalmaksete tasumisena. Arvestades, et kostjad on tasunud 2005 eest maksetena veel 700 krooni (16.01.2007 makse), moodustab kostjate võlgnevus 2005 eest (august 390,04 krooni, september 667,40 krooni, oktoober 986,35 krooni, november 1266,20 krooni ja detsember 1254,95 krooni) 4564,94 krooni. Nimetatud summa osas on hageja põhinõue 2005 eest põhjendatud. 2006 jätsid kostjad peaaegu kõik kommunaalmaksete arved tasumata (I kd, tlk 387). Asja materjalidele lisatud maksekorraldusest nähtub, et 27.09.2005 on Maryna Pyld tasunud hagejale kommunaalteenuste tasu 6131 krooni selgitusega korteri kommunaalmaksed 2003 eest ja 2566,15 krooni selgitusega korteri kommunaalmaksed 2004 eest (I kd, tlk 375), 03.10.2005 on Maryna Pyld tasunud 2793,35 krooni selgitusega kommunaalmaksed 2005 eest ja 2566,15 krooni selgitusega kommunaalmaksed 2004 eest (I kd, tlk 376) 02.01.2007.a on Maryna Pyld tasunud 1901,21 krooni selgitusega kommunaalteenused 2005 eest ( I kd, tlk 211). Arvestades, et kostja tegi makse sooritamisel tahteavaldused, milliste võlgnevuste katteks ta maksed tasub, siis kostjate hilisemad väited maksete teistsuguse tasumise kohta ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud detailse ülevaate 2006, 2007, 2008 ja 2009 maksete tasumise kohta koos arvetega (I kd, tlk 387-433). Seega on ta veenvalt põhjendanud ja tõendanud, et 2006, 2007, 2008 ja kuni juuli 2009 maksete mittekohasest tasumisest on kostjatel võlg hageja ees kokku 12 673,60 krooni. Arvestades ka 2005 põhivõlgnevust summas 4564,95, kuulus hageja põhinõue rahuldamisele summas 17 238,65 krooni. 3 Võrreldes kostjate poolt esitatud maksekorralduste koopiaid ja hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestust nähtub, et kõiki kostjate maksekorraldusi on hageja võlgnevuse arvutamisel arvestanud. Kostjate väide selle kohta, et 31.10.2005 arve (II kd, tlk 78) on võltsitud, on samuti põhjendamatu. Võrreldes seda kostjatele esitatud arvega (I kd, tlk 384) nähtub, et summad kattuvad, vahe on vaid selles, et ühel arvel on kuni september 2005 olnud korteriomaniku nimi ja teisel kostjate nimi. Asjaolu, et raamatupidaja väljastas ka vana omaniku nimele samasuguse arve kostjatele, ei muuda esitatud arvet mitteehtsaks. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hageja arvestanud viiviseid õigesti määraga 0,07 %. Kuna hageja põhinõue 2004 arvetest on aegunud, siis TsÜS § 144 järgi 2004 arvetest tulenev viivisearvestus ei ole põhjendatud ja viivistenõue selles osas tuleb jätta rahuldamata. Viivisearvestus on põhjendamata ka osaliselt 2005 arvete osas, mis puudutab juuli, juuni ja augustikuu võlga, kuivõrd 02.01.2007 tasusid kostjad hagejale 1901,21 krooni. Ülejäänud viivistearvestuse osas on need põhjendatud ja tõendatud. Põhjendatud viivisenõue kokku moodustas 16 391,53 krooni. Kostjate taotlus viivist vähendada ei olnud põhjendatud, kuna kostjad on jätnud esitatud arved tasumata alates 2005 ja 2006 ja ka sellele järgnevatel aastatel, samuti ei ületa viivisenõue põhinõuet. Kuivõrd kostjatele kuulub korter ühisomandina, on hageja nõue kostjate vastu solidaarne. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Elmer Põld palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevus summas 17 238,65 krooni ja viivis 16 336,80 krooni, teha uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusnormi. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata

§ 277lg 4 sätestatu.

Kostja vaidlustas maakohtus kohtule esitatud arvete ehtsuse. Kõik väidetavalt 2005 - 2008 aastal koostatud arved on allkirjade ja ülesehituse poolest identsed. Kõigil arvetel on esitatud väide: „viimane laekumine 08.03.2009.a.”. Selline märkus sisaldub nii 2005, 2006, 2007 kui 2008 arvetel. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et arved on koostatud tagantjärele aastal 2009 ja ei kinnita mistahes kostja võlgnevust. Kostja palus kohtul jätta need asjas arvestamata või arvata need tõendite hulgast välja

§ 277lg 4 alusel.

Kostja on olnud järjekindlalt seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ega väljendanud selgelt, millist summat ja mille eest ta nõuab korteri notariaalse müügilepingu alusel. Notariaalse müügilepingu p.2.1.

1. ei määratle selgelt ja üheselt KÜ-le Rae 13 väidetava võla suurust ega kujunemise alust. Lepingu punkt teeb viite mitmele võlausaldajale peale KÜ Rae
2. Kostja on ka varasemalt menetluses esitanud seisukoha, et kuna kostja sai korteri omanikuks alles 19.09.2005, siis puudus õiguslik alus nõuda temalt 2005 jaanuari kuni mai kommunaalmaksete tasumist ja hageja on kostjate tasutud summa saanud alusetult. Seetõttu on nii kohus kui hageja ebaõigesti arvestanud Maryna Pyllu poolt tasutud summa 2005 aasta jaanuar-mai maksete katteks. Hageja ei ole tõendanud kostja võlgnevust 2005 jaanuar-mai kommunaalmaksete eest ja kohtu sellekohane järeldus ei tugine asjas uuritud tõenditel. Kohtuotsus on vastuolus

§ 232ja 436 lg 2 sätestatuga.

Samuti puudub kohtuotsuses viide, millisele õigusnormile tuginedes leidis kohus, et kostjal oli kohustus tasuda korteri kommunaalmakseid enne korteriomanikuks saamist. Sellist kohustust ei tulene seadusest ega ka ühestki kohtule esitatud tõendist. 4 Kohus on jätnud otsuses märkimata, millise perioodi eest ja milliste arvete tasumata jätmise eest on viivist arvestatud, rikkudes seega

§ 442lg 2 sätestatut.

Asja materjalide juurde võetud viivisearvetel on arvestused ebaselged ja ei ole jälgitavad, samuti ei nähtu viivisearvetest, kas viivist on arvestatud KÜS § 7 lg 4 sätestatud põhimõtet järgides s.o. maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise arvestuse osas ei ole hagi ega kohtuotsus selge, jälgitav ega põhjendatud. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, millised arved on tasumata või tasutud viivitusega. Viivisenõue peab olema seostatav põhinõudega, antud juhul ei ole võimalik puutumust nende nõuete vahel leida. Ka ei ole kohus piisavalt motiveerinud, miks ta viivisenõuet ei vähenda. Vastus apellatsioonkaebusele Kirjalikke vastuväiteid esitatud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.01.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodu motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt

§-st 654 lg 6 korrata.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud vaid müügilepingu p-le 2.1.7 nagu märgitakse kaebuses. Otsuses on antud hinnang kõigile asjas esitatud tõenditele, sealhulgas ka müügilepingu p-le 2.1.7, kus müüja avaldab kostjatele, et müüja poolt on tasumata lepinguesemega seotud masked summas ligikaudu 50 000 krooni (t.l.229). Põhjendatud ei ole kaebuses toodud väited, mille kohaselt Maryna Pyld tasus ebaõigesti alates 2005.a algusest lepinguesemega seotud makseid peale vaidlusaluse korteriomandi omanikuks saamist 15.09.2005. Asja materjalidele lisatud maksekorraldusest nähtub, et 27.09.2005 on Maryna Pyld tasunud hagejale kommunaalteenuste tasu 6131 krooni selgitusega korteri kommunaalmaksed 2003 eest ja 2566,15 krooni selgitusega korteri kommunaalmaksed 2004 eest (I kd, tlk 375), 03.10.2005 on Maryna Pyld tasunud 2793,35 krooni selgitusega kommunaalmaksed 2005 eest ja 2566,15 krooni selgitusega kommunaalmaksed 2004 eest (I kd, tlk 376). 02.01.2007.a on Maryna Pyld tasunud 1901,21 krooni selgitusega kommunaalteenused 2005 eest ( I kd, tlk 211). Kostja Maryna Pyld tegi makse sooritamisel tahteavaldused, milliste võlgnevuste katteks ta maksed tasub, siis kostja Elmer Põllu hilisem väide maksete tasumise kohta teistsuguse perioodi eest ei ole millegagi põhjendatud. Seda enam, et Maryna Pyld ei ole apellatsioonkaebust esitanud ning tema osas on kohtuotsus jõustunud. Elmer Põld ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis lükkaks ümber kostja Maryna Pyllu seisukoha selles osas. Täiesti asjasse puutumatu on kaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt ei olnud hagejal õigus eelpool nimetatud summasid Maryna Pyllult vastu võtta. Kaebuses leitakse ebaõigesti, et maakohus pole viidanud seadusele, mille alusel peaks kostjad tasuma korteriomandil lasuvat kommunaalmaksete võlga enne omanikuks saamist. Maakohus on põhjendatult tuginenud KÜS §-le 7 lg 3, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Maakohus on otsuse põhjendavas osas märkinud, millest tuleneb viiviste nõue. Hageja on esitanud maakohtule kostjatele esitatud arved ja koondarvestused viiviste kohta. Maakohus on 5 kõigile neile tõenditele kogumis hinnangu andnud ja põhjendatult viiviste nõude osaliselt rahuldanud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta

§ 171

lg 1 alusel kostja Elmer Põllu kanda.

174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Kaupo Paal 6