lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. EELNEV MENETLUS 22.06.2009 Harju Maakohtule esitatud hagis OÜ U taotles OÜ –lt T välja mõista põhivõlgnevuse summas 359 260 krooni. Kuigi riigilõivu oli tasutud nõutavast oluliselt vähem ja lahendamata oli hageja menetlusabi taotlus, võttis kohus hagi selles summas ekslikult menetlusse. Kostja juhtis sellele tähelepanu oma 28.09.2009 avalduses ning taotles, et kohus nõuaks hagejalt riigilõivu tasumist vastavalt hagihinnale. 29.09.2009 hageja esitas kohtule avalduse hagist osaliselt loobumiseks kostja poolt pärast hagi esitamist tasutud 156 000 krooni ulatuses. Hageja taotles mõista kostjalt välja menetluskulud nõude 156 000 krooni osas ning jätkata menetlust summas 203 260 krooni. 08.10.2009 kohus jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määras riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja. Sama määrusega kohus jättis vastu võtmata hageja osalise hagist loobumist. 04.11.2009 määrusega kohus hagi osaliselt läbi vaatamata, kuna hageja määratud tähtpäevaks täiendavat riigilõivu ei tasunud. Kohus jätkas menetlust nõudesummas 25 000 krooni, milline tsiviilasja hind vastas hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivule. 18.01.2010 hageja esitas nõude suurendamise avalduse ja tasus vastavalt riigilõivu. Nõude suurendamise avalduse kohaselt taotles hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 203 260 krooni. Pärast seda on kostja tasunud võlgnevusest 19 490 krooni. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt OÜ U müüs OÜ-le T 27.03.2009.a. ja 09.04.2009.a. kaupu (kurke). Hageja on kauba kostjale üle andnud, mille kohta pooled vormistasid vastavad dokumendid järgmiselt: 27.03.2009.a. arve-saatelehe nr 1/03, maksetähtajaga 30.04.2009, selle arve/saatelehe kohaselt võttis kostja hagejalt kurke koguses 15 000 kg ja väärtusega kokku 385 860 krooni (koos käibemaksuga). 09.04.2009.a. arve-saatelehe nr 2/04, maksetähtajaga 09.05.2009, mille kohaselt võttis kostja hagejalt kurke koguses 15 000 kg ja väärtusega kokku 389 400 krooni (koos käibemaksuga). Kostja tasus hagejale kokku 416 000 krooni järgmiselt: 09.04.2009.a. 20 000.- krooni 10.04.2009.a. 31 000.- krooni 16.04.2009.a. 70 000.- krooni 27.04.2009.a. 50 000.- krooni 05.05.2009.a. 45 000.- krooni 03.06.2009.a. 200 000.- krooni Arve-saatelehtede alusel tasumisel kinnitas kostja maksekorraldustes olevate selgitustega, et mõlemad arve-saatelehed on tema poolt aktsepteeritud. Hageja on seisukohal, et arvesaatelehtede osaline tasumine tõendab, et kostja tunnistas arveid ja seega kohustub tasuma kaupade eest täies ulatuses. Seisuga 16.06.2009.a. keeldub kostja võlgnevuse tasumisest ning ei too võlgnevuse tasumuse keeldumise põhjendusi. Seisuga 17.06.2009 on kostjal kauba eest tasumata kokku 359 260 krooni. Kostja poolt võttis kaubad vastu kostja seaduslik esindaja, seega ei saa olla vaidlust 2 kaupade kostjale mitteüleandmise osas. Kostja ei ole esitanud hagejale pretensioone saadud kaupade kvaliteetsuse, koguse või kaalu suhtes. Seega vastasid kaubad kokku lepitud tingimustele. Eeltoodust järeldub, et kostja rikkus omapoolseid kohustusi, kui ei tasunud hagejalt saadud kaupade eest nõuetekohaselt ja tähtaegselt ning viivitab arve-saatelehtede alusel tasumisele kuuluvate summade tasumisega. Pärast hagi esitamist on kostja hagejale tasunud kokku veel 175 490 krooni. Hageja lõplikuks nõudeks, mille väljamõistmist kostjalt hageja 14.05.2010 kohtuistungil taotles, on põhivõlg 183 770 krooni, seisuga 18.01.2010 sissenõutavaks muutunud viivised summas 8239,90 krooni ning alates 19.01.2010 viivised protsendina põhivõlast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. KOSTJA VASTUS Kostja hagile kirjalikult sisulisi vastuväiteid nõudele ei esitanud. 28.09.2009 kostja lepinguline esindaja S. B esitas taotluse hageja kohustamiseks tasuma riigilõivu nõutavas ulatuses. 20.11.2009 kostja esindaja S. B esitas taotluse hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaja ennistamiseks seoses kostja poolt hagejale tehtud kompromissettepanekuga, millele hageja ei ole vastanud. Kohus käsitles hageja avaldust tähtaja muutmise taotlusena ning pikendas vastuse esitamise tähtaega 4. detsembrini 2009. Määratud tähtajaks kostja vastust ei esitanud. Oma vastuväited esitas kostja seaduslik esindaja suuliselt alles 14.05.2010 kohtuistungil. Kostja esindaja seletas, et hageja nõudesumma ei ole õige. Kostja on hagejale tänaseks tasunud kõik summad, mida hagejal on õigus selle tehingu alusel saada. Pooled olid suuliselt kokku leppinud, hageja hakkab Ukrainast kurke tooma ja neid müüma kostja kaudu, kes müüs kaupa Rimi ketis. Kasumi pidid hageja ja kostja omavahel võrdselt jagama, samuti lepiti kokku, et pooleks jagatakse ka kahjum. Kostja väidetel ei ole hageja arvesse võtnud praakkaupa ja realisatsiooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on hagiavaldusele lisatud arve-saatelehtede alusel kauba kostjale üle andnud ning kostja on arved osaliselt tasunud. Kostja põhjendab osalist tasumata jätmist pooltevahelise väidetava suulise kokkuleppega, mille kohaselt pidid pooled jagama kauba realiseerimisest saadava kasumi, aga vastavalt kandma koos ka kahjud. Kostja väidetel on ta kõik kauba eest saadud ja hagejale tasumisele kuuluvad summad tasunud ning tal ei ole võlgnevust hageja ees. 3. Vaidlusaluste arve-saatelehtede alusel on kaup üle antud kostjale, arvetele on kauba eest maksjaks märgitud samuti kostja. Seega on poolte vahel kauba ostu-müügilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müüja müügilepingust tulenevaks põhikohustuseks kaup ostjale üle anda ja teha võimalikuks kauba omandiõiguse ostjale üleminek, ostja põhikohustuseks on tasuda saadud kauba eest raha. Arvete kohaselt oli kostjale üleantud kauba (kokku 30 000 kg kurke) hinnaks kokku 775 260 krooni. Sellest on kostja tasunud 591 490 krooni, sh 416 000 krooni enne hagi esitamist ning 175 490 krooni menetluse käigus. Arvetel näidatud maksetähtajad on möödunud. 3 4. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p –st 1 ja § 108 lg-st 1 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja raha maksmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viiviste, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Kohus leiab, et menetluskulude jaotust ei mõjuta pärast hagi esitamist võlgnevuse osaline tasumine ning hageja poolt nõude vastav vähendamine. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagihinnast 203 260 krooni. 11.
lg 5 kohaselt kohus lahendab otsuse resolutsiooniga poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. 19.03.2010 hageja esitas korduva taotluse hagi tagamiseks, taotledes arestida kostja valduses olevad kostjale kuuluvad sõidukid ning kanda käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks keelumärge Liiklusregistrisse. 23.03.2010 kohtumäärusega kohus jättis hagi tagamise taotluse käiguta ja kohustas hagejat tasuma hagi tagamise tagatist 10 575 krooni. Kostja taotlusel kohus pikendas tagatise tasumise päeva kuni 10.06.2010. Määratud ajaks hageja tagatist ei tasunud ning
Heli Käpp Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.