KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- mail 2010.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-2069 Tsiviilasi SK hagi AP vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. Tsiviilasja hind 32.670.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SK(i.k. XXX, elukoht XXX); Kostja: AP (i.kXXX, elukoht XX) Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2010.a. Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista AP elatusraha tütre BP, sünd XXX.a., ülalpidamiseks SK kasuks perioodi 01.05.2009.a. – 31.08.2009.a. eest kokku 4837.- (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) krooni ja alates 01.09.2009.a. 3000.- (kolm tuhat) krooni kuus kuni XXX.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
- Poolte kooselust sündis XXX.a. tütar BP.
- Lapse elukohaks on lapse ema elukoht, kuid laps veedab kuus kokku 8 päeva oma isa juures ja on sel ajal tema täielikul ülalpidamisel. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
- 14.01.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt elatusraha 3630.- krooni kuus alates 01.04.2009.a. 05.02.2009.a. avalduses täpsustas hageja oma nõuet ja palub kostjalt elatise välja mõista alates
- maist 2009.a. ning perioodi 01.05.2009.a. – 31.08.2009.a. eest 2175.- krooni kuus ja alates 01.09.2009.a. 3630.- krooni arvestades asjaoluga, et ta peab saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu.
- Hageja väidetel ei panusta kostja lapse ülalpidamisse proportsionaalselt temaga, vaid maksab üksnes lapse lasteaiamaksu. 5.. Lapse ülalpidamiseks kulub hagejal väidetavalt 6100.- krooni kuus , millest eluasemekulud moodustavad 2200.- krooni, söögiraha on 1500.- krooni, transpordikulu on 800.- krooni, kulutused tervishoiule 100.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulu on 50.- krooni, lasteaia kohatasu on 348.- krooni + toiduraha 26.- krooni päevas, balletiringi tasu Eesti Tantsu Agentuuris on 400.- krooni ja Nõmme Noortemaja miniskulptuuri ring maksab 250.- krooni kuus.
- Hageja hagiavalduses väidetu kohaselt on tema palga suuruseks 3200.- krooni kuus, kuid lapse ülalpidamiskulud palub ta jagada tema ja kostja vahel võrdselt.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, tõendi Sotsiaalkindlustusametist hagejale makstava peretoetuse kohta, oma 2008.a tuludeklaratsiooni, maksekorraldused, mis tõendavad 640.- krooni tasumist kuus Eesti Tantsuagentuurile, lasteaiamaksu tasumist, eluruumi kasutamise eest üüri ja teenuste eest tasumist, Eesti Energiale elektri eest tasumist, ostutšekid, mis tõendavad küttepuude ostmist ja kauplustest kaupade ostmist ning eluruumi üürilepingu. Kostja vastuväited ja põhjendused Lk 2
(4)- Kostja võttis õigeks, et alates
- maist 2009.a. ta lapse ülalpidamiseks hagejale raha andnud ei ole ning, et ta maksis lapse eest vaid lasteaiamaksu, .mis tema sõnul ulatus 1000.- kroonini kuus.
- Lapse ülalpidamiskulusid kostja ei vaidlustanud, vaid nõustus hagejaga, et need võivad ulatuda 6100.- kroonini kuus.
- Kostja oli aga seisukohal, et ta ei ole suuteline rohkem maksma elatist lapse ülalpidamiseks kui 2175.- krooni kuus, sest tema palk rohkem elatist maksta ei võimalda. Kohtuistungil kinnitas kostja, et tema palga suuruseks käesoleval ajal on 13.055.- krooni.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja tõendi talle sõiduki Volkswagen Transporter kuulumise kohta, väljavõtte kinnistusregistrist talle kahe kinnisasja kuulumise kohta, väljavõtte ehitusregistrist, palgatõendi koos käskkirjaga palgaastme kinnitamisest, oma tuludeklaratsiooni, oma pangakonto väljavõtted perioodi 01.04.2009.a.-23.02.2010.a. kohta, ostutšekid lapsele mänguasjade, kummikute ja riiete ostmise kohta, arve kostjale üüri ja teenuste eest tasumise kohta ning poolte vahel sõlmitud kokkuleppe lapsega suhtlemise korraldamise kohta. Kohtuotsuse põhjendused
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Kõigepealt võtab kohus seisukoha nõude põhjendatuse osas. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmise nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud, sest kostja võttis õigeks, et ta ei ole alates 01.05.2009.a. hagejale lapse ülalpidamiseks elatusraha andnud, väljaarvatud see, et ta maksis ära lapse lasteaiamaksu.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 6100.- krooni kuus, millest eluasemekulud moodustavad 2200.- krooni, söögiraha on 1500.- krooni, transpordikulu on 800.- krooni, kulutused tervishoiule 100.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulu on 50.- krooni, lasteaia kohatasu on 348.- krooni + toiduraha 26.- krooni päevas, balletiringi tasu Eesti Tantsagentuuris on 400.- krooni ja Nõmme Noortemaja miniskulptuuri ring maksab 250.krooni kuus. Kostja lapse ülalpidamiskulu suurust vaidlustanud ei ole. Lk 3
(4)Juhindudes TsMS § 231 lg 4 sätestatust loeb kohus hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulud kostja poolt omaksvõetuks, sest kostja neid vaidlustanud ei ole.
- Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanema vahel jaotada. Kohtu käsutuses olev hageja tuludeklaratsioon tõendab, et tema tuluks 2008.a. oli 38.400.krooni, mis teeb kuus 3200.- krooni. Kostja varalist olukorda tõendavad tema palgatõend ja tema poolt kohtuistungil väidetu, et tema palk on käesoleval ajal 13.055.- krooni, samuti väljavõtted registritest kostjale kuuluvate kinnisasjade ja sõiduki kohta. Tulenevalt asjaolust, et hageja soovis, et lapse ülalpidamiskulud jagatakse poolte vahel võrdselt, vaatamata sellele, et tema palk on kostja omast väiksem, samuti sellega, et hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, kuid ka sellega, et poolte tütar on poolte kokkuleppel igas kuus 8 päeva isa juures ja sel ajal peab teda üleval täielikult kostja, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 3000.- krooni kuus. Kuna hageja on esitanud nõude välja mõista elatis ka tagasiulatuvalt, millise õiguse sätestab PkS § 70 lg 2 juhuks kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused, tuleb kostjalt elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt. Kuivõrd hageja palub elatise välja mõista kostjalt alates 01.05.2009.a. -31.08.2009.a. summas 2175.krooni kuus, kuid kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et nende kuude eest on kostja maksnud lapse lasteaiamaksu kokku summas 1688.- krooni, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele perioodi 01.05.2009.a. – 31.08.2009.a. eest kokku summas 4837.- krooni (6525-1688) ja alates 01.09.2009.a. 3000.- krooni kuus. .
- Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. . 17.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 3630.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 32.670.- krooni. Kohtunik: Lk 4
(4)