lõikes 4 sätestatust vähem materiaalselt abi laste ülalpidamiseks ja alates 2010 jaanuarist ei ole kostja üldse osutanud abi laste ülalpidamisel. Hageja esitas tõendina enda pangakonto väljavõtte perioodi 01.07.2009 kuni 30.03.2010 kohta. 29.06.2010 esitas hageja elatusraha suuruse vähendamise nõude, mille kohaselt soovib kostjalt hageja kasuks välja mõista elatusraha tütre ülalpidamiseks 3418 (2825 + 593, 25) krooni ja poja ülalpidamiseks 2632 ( 2175 + 456,75) krooni Hageja keskmine igakuine töötasu on 7350 krooni (neto). Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt, leiab, et hageja on esitanud laste kulud põhjendamatult suured . Laste mõistlikud ülalpidamiskulud mahuvad elatusraha miinimummäära piiridesse. Kostja on tasunud hagejale kokku 42255 krooni (alates juuni 2009 kuni detsembrini 2009.a. 16155 krooni ja 09.06.2010 tasus pangast võetud laenu abil 26100 krooni). Samuti on kostja kandnud lastele tehtavaid kulutusi alates septembrist 2009 kuni maini 2010 summas 10661 krooni ning maksnud tütre telefoni eest alates 2009 juunist kuni 2010 maini kokku 2975,95 krooni. Kostja on nõus maksma elatusraha mõlema lapse ülalpidamiseks miinimummääras, s.o. 2175 krooni lapse kohta alates kohtuotsuse tegemise päevast. Kostja keskmine igakuine töötasu on 7500 krooni (neto). Maakohtu põhjendused Perekonnaseaduse (
) § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhus tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupa alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupa alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Sünnitunnistusega xxx on tõendatud, et A S ema on O S ja isa DS. Sünnitunnistusega xxx on tõendatud, et K S ema on O S ja isa DS. Hageja palub vastavalt arvestatud laste ülalpidamiskulude järgi kostjalt välja mõista hageja kasuks poja ülalpidamiseks igakuine elatis miinimummääras, lisades sellel 21 % tulumaksu osa ja tütre ülalpidamiseks elatusraha 2825 krooni lisades sellele 21 % tulumaksu osa, alates 01.06.2009 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt on nõus maksma elatusraha laste ülalpidamiseks miinimummääras ja alates kohtuotsuse tegemise päevast. Kostja märgib, et ta on tasunud alates 01.06.2009 kuni maini 2010.a. 42255 krooni elatusraha laste ülalpidamiseks, lisaks on kandnud kulutusi laste ülalpidamisel summas 10661 krooni ning maksnud tütre mobiili arved. Kohtuistungil kostja avaldas, et ta on nõus maksma laste ülalpidamiseks kahe lapse peale kokku igakuiselt 5000 krooni (ilma tulumaksu osata), kuna rohkemaks puuduvad tal võimalused. Kohus leiab, et kuna antud hagi vaidluseks ei ole lapse elukoha kindlaksmääramine ning kuna lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel, siis on kostja kohustatud maksma laste ülalpidamiseks elatist. Mõlema vanema töötasud on ligilähedaselt 7500 krooni. Äriregistri 2 andmetel kostja tegeleb ka ettevõtlusega, olles ise äriühingu juhatuse liige, milline asjaolu võimaldab tal teenida täiendavat tasu. Kohus leiab, et elatusraha nõue poja K S ülalpidamiseks on esitatud miinimummääras, millele hageja palub lisada tulumaksu osa, siis hagi selles osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul hageja taotletav 14. aastase tütre A S ülalpidamisraha summas 2825 (+21% tulumaksu osa 593,25 krooni) krooni ei ületa olulisel määral elatusraha miinimummäära, võttes arvesse, et poolte teismelise eas tütar tegeleb aktiivselt ujumisspordiga ning tema vajadused on suuremad kui 5.- aastase poja vajadused. Kohus asub seisukohale, et tütre ülalpidamiseks on põhjendatud igakuine elatusraha summas 2400 krooni, lisades sellel 21% tulumaksu osa. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et
1 kehtestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupa alammäärast või selle ligilähedane summa teismelise eas aktiivse lapse puhul ei ole ülemäära suur ja arvestab laste huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista poja K S ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2632 (2175 + 21% tulumaksu osa 456,75 krooni) krooni alates 31.03.2010, s.o. hagi esitamisest kuni poja täisealiseks saamiseni ja tütre A S ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2904 krooni (2400 + 21% tulumaksu osa 504 krooni) alates 31.03.2010 , s.o. hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse elatusraha väljamõistmiseks laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt, kuna kostja on tõendanud, et ta ei ole pahatahtlikult kõrvale hoidnud laste ülalpidamiskohustuse täitmisest ja on andnud ka enne elatushagi esitamist lastele ülalpidamist, kuigi vähemal määral, kui kehtiv miinimummäär ette näeb . Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.