KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2009.a. Tallinn Haldusasja number 3-06-1405 Haldusasi AS Enimex kaebused Lennuamet

) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebuse esitaja leiab, et Lennuameti peadirektori 11.07.2006.a. otsused nr 2 ja nr 3 on õigusvastased, sest need ei ole kooskõlas kaalutlusõigusega ja valitud on ebaproportsionaalne meede, vaidlustatud haldusaktid on motiveerimata ning nende andmisel on rikutud menetlusnorme. Lennuameti peadirektori 11.07.2006.a. otsus nr 2 (edaspidi Otsus nr 2). 16. Kaebuse esitaja hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus on Otsusega nr 2 kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitaja leiab, et otsuses toodud alustel ja põhjustel hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamine on põhjendamata ning selle otsuse tegemisel ei ole Lennuameti peadirektor järginud haldusmenetluse põhimõtteid. 16.1. Otsus nr 2 on motiveerimata.

§ 56

lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Otsuses nr 2 on märgitud otsuse alustena asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole rahuldavalt ja õigeaegselt kõrvaldanud Lennuameti 31.10.2005.a. ettekirjutuses nr 1-119/05/50 esitatud puudusi, LennS § 7 lõike 2 alusel Eestis kohaldatavad JAR-OPS 1 jao M sätted, LennS § 7 lõike 3 alusel Eestis rakendatavad Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingu sätted ning audit nr EEX-191005-O. Otsuses nr 2 on viidatud Euroopa ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-OPS) ja Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingutele. Nimetatud õigusaktid ei ole Eestis otsekohaldatavad, neid ei ole avaldatud ametlikes teatajates ning seega ei saa neid antud juhul PS §-st 3 tulenevalt kohaldada. Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õigusriigi printsiibist lähtuvalt tuleb kõik õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme, normiadressaatidele teatavaks teha nende avaldamisega ametlikus teadaandes. LennS § 7 lg 2 kohaselt kohaldatakse Eestis

1. aasta Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe (RT II 2000, 2, 13) alusel välja antud ühtseid lennundusnõudeid ( Joint Aviation Requirements – JAR). Ühtsete lennundusnõuete tõlked avaldatakse ametlikus teatajas „Lennuameti Teataja“. Nimetatud väljaandes ühtsete lennundusnõuete avaldamist ei saa lugeda ametlikuks avaldamiseks. Nimetatud nõuded on aluseks olnud Lennuameti peadirektori 11.07.2006.a. otsustele nr 2 ja
2. Samamoodi tuleb jätta kohaldamata Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingud, millele on üksnes blanketse normiga viidatud LennS § 7 lõikes 3, mille kohaselt rakendatakse Eestis Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoiminguid. Menetlustoiminguid ei ole avaldatud ei Eestis ega Euroopa Liidus ametlikus teatajas. Nimetatud menetlustoimingud on aluseks olnud Otsusele nr
3. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Nii Euroopa ühtsete lennundusnõuete kui ka Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingutega piiratakse aga lennuettevõtja ettevõtlusvabadust ning seadusega kehtestatud aluse ja korra puudumise tõttu tuleb nimetatud aktid jätta kohaldamata. Kaebuse esitaja taotleb vastavalt PS § 15 lõike 1 lausele 2 Euroopa ühtsete lennundusnõuete ja Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingute põhiseaduse vastaseks tunnistamist. 4 16.
4. Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamisel on Lennuametile antud kaalutlusõigus. Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamise otsus on kaalutlusvigadega.

§ 64

lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Antud juhul on Otsuses nr 2 kaalutlustena märgitud vaid, et kaebuse esitaja ei ole rahuldavalt ja õigeaegselt kõrvaldanud Lennuameti 31.10.2005.a. ettekirjutuses nr 1-1-19/05/50 esitatud puudusi nr 12, 15, 16, 17, 18, mis liigituvad otsuse kohaselt

1. taseme puudusteks ning seetõttu ei vasta kaebuse esitaja poolt käitatavate õhusõidukite hoolduskorraldus LennS § 7 lõike 2 alusel Eestis kohaldatava JAR-OPS 1 jao M sätetele, mis on Lennuameti peadirektori hinnangul Eestis käitatavate lennuohutusnormide oluline rikkumine. Seejuures on aga vastustaja jätnud märkimata kaalutlused, miks ta peab kaebuse esitaja poolt 31.10.2005.a. ettekirjutuse nr 1-1-19/05/50 esitatud puuduste kõrvaldamist mitterahuldavaks ja mitteõigeaegseks. Kaebuse esitaja on andnud ammendavad vastused, mis nähtub ka kaebusele lisatud vastavatest dokumentidest. Kaebuse esitaja on esitanud parandusmeetmete kava ning oma tegevusega püüdnud neid kõrvaldada. Ettekirjutuse täitmise käigus kirjavahetusest ei selgunud, et Lennuametile oleks jäänud mõnes küsimuses vastamata või et Lennuamet ei pidanud vastuseid piisavaks. Samuti on jätnud vastustaja põhjendamata, miks Lennuameti peadirektor käsitleb otsuses nimetatud puudusi
2. taseme puudustena ning miks sellised
3. taseme puudusi käsitleb Lennuameti peadirektor lennuohutusnormide olulise rikkumisena. 16.
4. Samuti ei ole Lennuameti peadirektor arvestanud kaebuse esitaja usaldusega, et väljastatud hooldussüsteemide heakskiitmise kinnitus jääb kehtima kuni selle kehtivusaja lõppemiseni.

§ 67

lõike 1 kohaselt isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale

§ 64

lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakti ei tunnistataks kehtetuks. Avalikku huvi hooldussüsteemide heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamise vastu ei esine, sest lennuohutuse suhtes ei ole pretensioone esitatud ning kaebuse esitaja on lennuohutuse nõudeid ise järginud. Haldusaktiga koormatud isiku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks antud juhul puudub.

§ 67

lõike 2 kohaselt haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Seega oleks Lennuameti peadirektor pidanud arvestama kaebuse esitaja usaldust ning

§ 67

lõikest 2 tulenevalt ei oleks tohtinud tunnistada kehtetuks kaebuse esitaja hooldussüsteemide heakskiitmise kinnitust. 16.

1. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et antud juhul on tegemist Ida-Euroopas toodetud õhusõidukeid käitava ja hooldava lennuettevõtjaga. Euroopa Liiduga liitumise järgselt on tekkinud olukord, kus Ida-Euroopas toodetud õhusõidukeid ja nende hooldamise süsteeme ei ole võimalik sertifitseerida ega ka tunnustada EASA (European Air Safety Organization) poolt. Arvestades EASA ja EEATA (East European Air Transport Association) harmoniseerimiskõnelusi selleks, et ühitada nimetatud lennukitüüpide dokumentatsioon EASA vormidega ning jõuda Ida-Euroopa käitajate lennukite ja hooldamise sertifitseerimise ja tunnustamiseni EASA poolt. Nimetatud asjaolud olid ja on teada ka Lennuametile. 16.
2. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjades nr 3-3-1-49-02 ja 3-3-1-52-02 rõhutanud, et diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Riigikohus on samas haldusasjas rõhutanud, et kui õiguslik regulatsioon ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsuse tegemisel, siis on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena. 5 Antud juhul ei ole õiguslikud ega faktilised asjaolud muutunud võrreldes hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse väljaandmise ajaga, kuid vaatamata sellele on Lennuameti peadirektor tunnistanud nimetatud kinnituse kehtetuks. Seega on Lennuameti peadirektor Otsusega nr 2 kaebuse esitaja hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamisel kuritarvitanud kaalutlusõigust. 16.
3. Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamisel on rikutud menetlusnorme.

§ 40

lõike 1 kohaselt peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Eriti oluline on puudutatud isiku ärakuulamine kaalutlusotsuste tegemisel, sest haldusorgan ei tohi käituda suvaliselt ja meelevaldselt. Antud juhul ei ole aga hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamisel kaebuse esitaja arvamust ära kuulatud ega kaebuse esitajale antud võimalust vastuväidete esitamiseks. 16.

1. Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamisel on ka ebaõigesti märgitud, et kaebuse esitajale on hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus välja antud 06.01.2005.a. Tegelikult on vastav kinnitus välja antud 24.04.
2. a. 16.
3. Samuti tuleb arvestada, et antud haldusaktis on tuginetud muuhulgas auditi nr EX-191005-O ettekandes 03.07.2006 antud soovitusele. Nimetatud soovitusest, selle koostamise põhjusest, selle adressaadist, koostamise käigust ei olnud kaebuse esitaja teadlik kuni hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamiseni.
4. Avalduses kaebuse esitaja nõuete täpsustamiseks (II kd lk 107-113) leidis kaebuse esitaja täiendavalt järgmist: 17.
5. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kaebuse esitaja poolt käitatavate õhusõidukite hoolduskorraldus ei vasta Euroopa Komisjoni määruses nr 2042/2003 sätestatule, mis on oluline lennuohutusnormide rikkumine ja seab ohtu lennuohutuse. Kaebuse esitaja poolt käitatavate lennukite hoolduskorraldus vastab EÜ Komisjoni määruse nr 2042/2003 I lisa (Osa M) sätestatud hoolduskorralduse nõuetele. 17.
6. Kuna hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse aluseks on JAR-OPS 1 jagu M, mitte EÜ määrus nr 2042/2003, siis on nimetatud EÜ määrusele nr 2042/2003 toetuv järeldus juba ainuüksi seetõttu eksitav ja väär. 17.
7. Vastustaja on vastuses ebaõigesti märkinud kaalutlusena asjaolu, et Euroopa Komisjoni määruse nr 2042/2003
8. osa järgi on kaebuse esitaja sertifitseeritud hooldusorganisatsioonina, mis omab A klassi pädevust, kuid ei oma B- ja C-klassi pädevust. Sellega seonduvalt on vastustaja eksitavalt ja ebaõigesti märkinud, et kaebuse esitajale on 10.12.2004.a. väljastatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat nr EE.145.0106, mille kohaselt kaebuse esitaja on
9. osa nõuetele vastav hooldusorganisatsioon nimetatud sertifikaadi lisas loetletud hooldustegevuses ja vastavate hooldustõendite väljaandmises. Nimetatud sertifikaadist nähtuvad kaebuse esitajale antud pädevused ei oma tähendust hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse andmise ja selle kehtetuks tunnistamise juures. Tegemist on erinevatest kategooriatest lähtuvate sertifikaadi ja tunnistusega. Kuid isegi juhul, kui lähtuda nimetatud pädevustest, ei ole Lennuamet suutnud põhjendada, miks peab kaebuse esitajal olema õhusõidukite hooldamiseks B- ja C-klassi pädevus, kui lennukite vajalikul tasemel hoolduseks piisab ka üksnes A-klassi pädevusest, kusjuures seni pidas Lennuamet üksnes Aklassi pädevusega hoolduse olemasolu piisavaks. 17.
10. Puudused nr 15 ja 16 ei ole käsitletavad esimese astme puudustena, mille puhul on vajalik koheselt võtta tarvitusele meetmed hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks 6 tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed. 17.
11. Kaalutlusena on jäetud arvestamata asjaolu, et AN-72 tüüpi õhusõidukite puhul on tegemist Ida-Euroopas toodetud õhusõidukitega, mille sertifitseerimiseks Euroopa Liidu nõuetele vastavalt on antud üleminekuaeg. Nimetatud kaalutlusi kinnitavad kaebuse esitajale alles 20.02.2007.a. inglise keeles ja 23.02.2007.a. eesti keelde tõlgituna kättesaadavaks muutunud Euroopa Lennundusohutusameti hinnangud nr 01/2007 ja nr 02/2007, millega on tehtud ettepanek muuta Euroopa Komisjoni määrusi nr 1702/2003 ja nr 2042/
12. Hinnangutest nähtub, et kehtestatud on üleminekuperiood kuni
13. märts 2007.a. endises Nõukogude Liidus välja töötatud ja nüüd Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud teatud õhusõidukite jätkuvaks kasutamiseks. Hinnangu 01/2007 punktis 8 on rõhutatud, et sellised õhusõidukid on paljudel juhtudel liikmesriigi vastutusel, kuid seejuures peavad liikmesriigid kaalutlusõiguse teostamisel arvestama üldiselt tunnustatud seisukohtadega, mis igati soosivad positiivsete lahenduste leidmist võimaldamaks Ida-Euroopas toodetud õhusõidukite jätkuvat kasutamist. Seejuures on oluline, et hinnangutes on rõhutatud, et juhul kui üleminekumeetmete kehtivust ei pikendada, kaasnevad sellega negatiivsed majanduslikud, sotsiaalsed ja rahvusvahelised mõjud, mis on kaugelt suuremad kui mõned potentsiaalsed ohutuse- ja keskkonnakaitsealased kasud. Kaebuse esitaja toetab hinnangutes esitatud seisukohta ning peab vajalikuks märkida, et üksnes formaalne lennuohutuse tagamise kaalutlus ilma sisulisi asjaolusid esitamata ei saa kaaluda üle ettevõtlusvabaduse tegelikku piiramist. 17.
14. Kaebuse esitaja lennuettevõtjana tunnistab lennundusohutuse olulisust ning vajadust vältida otsest ohtu inimeste elule ja tervisele. Samuti möönab kaebuse esitaja, et lennuohutuse tagamiseks esineb suur avalik huvi – kaalul võib olla õhusõiduki enda ja teiste õhusõidukite pilootide ja reisijate elu ja tervis. Kuid antud juhul toodud asjaolude juures ei saa vastustaja märgitud põhjendus avalikust huvist üle kaaluda lennuettevõtja usaldust hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtima jäämisesse.
15. Kaebuse täienduses (II kd lk 177-183) leidis kaebuse esitaja täiendavalt järgmist: 18.
16. Lennundusvaldkonnas tuleb eristada õhusõiduki käitamist ja selle hooldamist. Ka Euroopa Komisjoni määruse nr 2042/2003 (edaspidi EÜ määrus nr 2042/2003) I lisa M räägib lennuettevõtja tegevusest lennukite hooldamisel, st meetmetest, mida tuleb võtta selleks, et tagada lennukõlblikkuse jätkumine. Sama määruse lisa II
17. osa reguleerib nõudeid, millele organisatsioon peab vastama, et saada õhusõidukite ja komponentide hooldusorganisatsiooni sertifikaat või et seda pikendataks. Lennuettevõtja peab tagama, et lennuettevõtja oleks hooldussertifikaati omav või et hooldaja omaks nimetatud sertifikaati. Kaebajal oli lennuettevõtja sertifikaat, mis andis õiguse lennukite käitamisele ja ta omas hooldustööde sertifikaati, mis andis õiguse teostada lennukitele tehnilist hooldust. 18.
18. Vaidlustatud otsuse põhjendamisel vastustaja poolt viitamine EÜ määrusele nr 2042/2003 ei ole asjakohane, sest hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kui ka selle kehtetuks tunnistamise otsuse õiguslikuks aluseks saab olla JAR-OPS 1 jagu M, mitte EÜ määrus nr 2042/
19. Viimases vastavat mõistet „hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus” ei kasutata. Vastustaja ei ole otsuse vastuvõtmisel arvestanud ka sellega, et kuigi otsus on vastu võetud JAR OPS 1 alaosa M alusel, kaotas JAR OPS 1 alaosa M Euroopa Liidus kehtivuse
20. septembril 2005.a., s.o määruse 2042/2003 Osa M jõustumisel. Seega on õigusliku alusena kasutatud mittekehtivat normi. 18.
21. Kuna kaebuse esitaja soovis, et tema tegevuses ei tekiks seoses kohaldatava õiguse muutumisega takistusi ega tõrkeid, esitas ta juba 26.08.2005.a., s.o kuu aega enne EÜ määruse nr 2042/2003 Osa M jõustumist Lennuametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks 7 jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu –CAMMOE. Käsiraamatus on kirjeldatud kõik käitaja tegevused tehnilise hoolduse, remondi, samuti kaebuse esitaja kui operaatori järelevalvesüsteemi osas, samuti ka regulatsioon hooldus- ja remonttööde, mida kaebuse esitaja Osa 145 järgi ei olnud suuteline täitma, teiste remondi- ja hooldusettevõtjatega jagamise osas. Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat pidi asendama vastustaja poolt JAR OPS 1 alaosa M alusel väljaantud dokumenti, mis kaotas kehtivuse 28.09.2005.a. Kuigi kaebuse esitaja oli teinud endast tulenevalt kõik vältimaks võimalikke kahjulikke järelmeid erinevate õiguste kohaldamisel, tekitas vastustaja oma käitumisega ebaselge ja lennuettevõtjale kahjuliku olukorra, kus tunnistas õigusvastaselt JAR OPS 1 alusel hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks ning jättis tegemata toimingud ja väljastamata haldusaktid, mis EÜ määruse 2042/2003 kohaselt kuuluvad vastustaja pädevusse. 18.
22. Vastustaja on kinnitanud, et hooldusnõuded nii JAR OPS 1 kui ka EÜ määruse 2042/2003 alusel on sisuliselt ühed ja samad ning seepärast ei oleks vastustajal sisuliselt olnud alust jätta kaebuse esitajat ilma hooldussüsteemi puudutavast kinnitusest või sertifikaadist. Kaebajal on kehtiv sertifikaat hooldustöödeks. Kaebuse esitaja võib siiani teha hooldustöid hooldussertifikaadis märgitud ulatuses. Kui vastustaja leidis, et kaebaja hooldussertifikaadi pädevusest ei piisa, tagamaks vastavust normatiivaktidele, oleks ta pidanud nõudma, et kaebajal tuleb sõlmida leping hooldusorganisatsiooniga, kellel on täispädevus, ülejäänud hoolduse oleks saanud tellida mujalt. 18.
23. Vastustaja ei ole märkinud kaalutlusi, miks ta peab kaebuse esitaja poolt 31.10.2005.a. ettekirjutuses nr 1-1-19/05/50 esitatud puuduste kõrvaldamist mitterahuldavaks ja mitteõigeaegseks. Kontrolli käigus tuvastati 18 puudust, millest 13 kõrvaldati ainuüksi konsultatsioonide ja kirjavahetuse käigus. Tegemist oli puht tehniliste puudustega, mis vastustaja enda sõnul kuuluvad teise tasemesse, st ei ole sedavõrd olulised puudused. Ülejäänud küsimuste osas juhtis kaebuse esitaja tähelepanu, et need ei kuulu kaebuse esitaja kui õhusõiduki käitaja pädevusse, sest puudutavad õhusõiduki valmistajat, kuid vaatamata sellele esitas kaebuse esitaja vastustajale kogu vajaliku dokumentatsiooni ja andmed. Puuduse nr 12, mis puudutas AN 72-100 hooldamist selle õhusõiduki tüübile ettenähtud reglemendi alusel, kõrvaldamiseks esitas kaebuse esitaja Antonovi nimelise konstruktorbüroo ametliku vastuse. Puuduse nr 15, mis puudutas komponentide hoolduse pädevust, ja puuduse nr 16, mis puudutas hoolduse tegemist Osa 145 hooldusorganisatsiooni poolt, on kaebuse esitaja kinnitus selle kohta, et senini on lahtised küsimused ekvivalendi tunnustamisest või mittetunnustamisest (toote pass või muu dokument) nagu ka küsimus sellest, mis on ekvivalendiks, ning need kuuluvad EASA ja Lennuameti pädevuses. Kaebuse esitaja ei ole vastust nendele saanud ei EASA-lt ega vastustajalt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et EASA vorm 1 ekvivalendiks võib olla konstruktorbüroo PROGRESS Release to Service pärast mootori remondi teostamist, mille alusel kaebuse esitaja kui Osa 145 järgi sertifitseeritud organisatsioon annab välja EASA vorm
24. Puudused nr 17 ja 18 puudutasid AN-72-100 tüübisertifikaate. Puuduse nr 17 osas on kaebuse esitaja märkinud, et sellele vastamine kuulub Antonovi nimelise konstruktorbüroo kompetentsi. Antonovi nimeline konstruktorbüroo saab vastata, milliseid töid milliste dokumentide alusel ning mis viisil ja mahus tehakse. Kunagi kooskõlastas kaebuse esitaja vastustajaga need mittevajalikud komponentide vahetused ja sai ühe või teise komponendi ja seadme, ilma milleta ei oleks võimalik teostada rahvusvahelisi lende, paigaldamiseks ICAO nõuete kohase kui ka Euroopa Liidu kooskõlastuse. Iga-aastastel ülevaatustel vastustaja tehnilise osakonna esindajatele edastati kogu informatsioon, sealhulgas ka tootja ülevaatuse aktid, ning vastustaja ei ole varasemalt võimalikke puudusi märganud. Puuduse nr 18 osas on vastustajale esitatud dokumendid õhusõiduki tootjalt, millest nähtub, et õhusõidukid on ka dokumentatsiooni alusel reisijate veoks ning et ka õhusõiduki registreerimisel Eesti tsiviilõhusõidukite registris esitas vastustaja müüja maa registrist 8 kustutamise dokumendid kui ka ekspordisertifikaadi, mille alusel vastustaja andis registreerimisdokumendid ja lennuekspluatatsiooni käsiraamatu kinnituse 40 reisija veoks. 18.
25. Õhusõidukite konstrueerimise ja ehitamise põhitõed on samad kogu maailmas. ICAO Lisa 8 nõuded unifitseerivad õhusõidukite nõuded. Kui õhusõidukile antakse lennukõlblikkuse sertifikaat ICAO Lisa 8 alusel, siis selline õhusõiduk vastab ohutu ekspluateerimise rahvusvahelistele nõuetele vedude osas, mida kajastab ka lennukõlblikkuse sertifikaat. Kaebuse esitajal on lennukõlblikkuse sertifikaat senini muutmata kujul AN-72-100 tüüpi õhusõidukil ES-NOB, millega võib teostada reisijate ja kauba vedu. 18.
26. Vastustaja jättis arvestamata ka EÜ määrusest nr 1592/2002 tuleneva volituse teha erandeid nn vanaisa põhimõtte alusel. Nimetatud säte Annab nimelt kohalikule Lennuametitele täieliku volituse kohaldada õhusõidukite, mis olid Eestis registreeritud ja kasutati enne kui ka pärast Euroopa Liiduga liitumist, suhtes nn vanaisa õiguse põhimõtet ja kooskõlas EÜ 1592/2002 määruse punktiga 10 p 5 mitte kohaldada mingeid diskrimineerivaid meetmeid operaatorite suhtes ja lükata edasi nimetatud sertifitseerimise või tunnustamise küsimuse läbivaatamine kuni
27. märtsini
28. a. Lennuameti peadirektori 11.07.2006.a. otsus nr 3 (edaspidi Otsus nr 3)
29. Otsusega nr 3 on ajutiselt peatatud kaebuse esitajale 24.04.2003.a. viieks aastaks välja antud lennuettevõtja sertifikaat. LennS § 39 kohaselt peab tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel ettevõtja omama lennutegevusluba (license) ja lennuettevõtja sertifikaati (air operator certificate). LennS § 42 lõike 3 järgi on lennuettevõtja sertifikaat Lennuameti poolt väljaantud dokument, mis kinnitab, et lennuettevõtjal on sellise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, rajatised, seadmed ja varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal. LennS § 42 lõike 2 alusel on lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise tingimused ja kord kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri 19.11.2002.a. määrusega nr
30. Lennuettevõtja sertifikaadi võib Lennuamet ajutiselt peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni, kui lennuettevõtja ei vasta LennS § 42 lõikes 3 nimetatud nõuetele või on rikutud lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvaid käitamistingimusi. 19.1.

§ 56

lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Otsuses nr 3 on märgitud alustena Otsus nr 2, LennS § 7 lg 2, § 42 lg 2 ja § 43 punkt 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.11.2002.a. määruse nr 6 § 8 lg 1 punktid 1 ja 2 ning JAR-OPS 1 jagu C p 1.180(a) ja 1.175 (f,o). Nimetatud asjaoludest ei selgu haldusakti andmise aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud. 19.

1. Otsuses nr 3 ei ole märgitud kaalutlusi. Otsuses on üksnes märgitud kaalutlusena, et arvesse on võetud samal päeval Otsusega nr 2 AS-le Enimex 06.01.2005.a. välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamist. Nimetatud otsus ei saa aga olla kuidagi kaalutluseks, sest hoopis lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse lõppemisel, peatamisel või tühistamisel lõpeb automaatselt ka kinnituse kehtivus (vt kinnituse tingimused punkt 6). 19.
2. Lennuameti peadirektor on jätnud ka arvestamata asjaolu, et kaebuse esitaja on alates aprillist 2006.a. teinud kooskõlastatult Lennuametiga ettevalmistusi õhusõidukite rentimiseks Suurbritannia Ühendatud Kuningriikidest. Lennuametile on teada, et õhusõiduki rentimine ilma vastava kehtiva lennuettevõtja sertifikaadita ei ole võimalik, Lennuamet on andnud nõusoleku ühe nimetatud õhusõiduki kandmiseks Eesti tsiviilõhusõidukite registrisse, kuid vaatamata sellele peatas lennuettevõtja sertifikaadi. 9 19.
3. Lennuameti peadirektor ei ole arvestanud kaebuse esitaja usaldusega, et väljastatud lennuettevõtja sertifikaat jääb kehtima kuni selle kehtivusaja lõppemiseni. 19.
4. Kaebuse esitajal ei olnud ühtegi alust eeldada lennuettevõtja sertifikaadi peatamist ka 31.10.2005.a. Lennuameti lennundustehnika osakonna juhataja kt Margus Keermani poolt kaebuse esitajale tehtud ettekirjutuse nr 1-1-19/05/50 järgi. Nimetatud ettekirjutuses toodud puudustele andis kaebaja vastused ning ettekirjutuse täitmise käigus kirjavahetusest ei selgunud, et Lennuametile oleks jäänud mõnes küsimuses vastamata või et Lennuamet ei pidanud vastuseid piisavaks. 19.
5. Õiguslikud ega faktilised asjaolud ei ole muutunud võrreldes lennuettevõtja sertifikaadi välja andmise ajaga, kuid vaatamata sellele on Lennuameti peadirektor peatanud lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse. Seega on Lennuameti peadirektor Otsusega nr 3 kaebuse esitaja lennuettevõtja sertifikaadi ajutisel peatamisel kuritarvitanud kaalutlusõigust. 19.
6. Vaidlustatud haldusakti andmisel on rikutud menetlusnorme, jättes ära kuulamata haldusakti adressaadi. Lennuettevõtja sertifikaadi ajutisel peatamisel ei ole ära kuulatud kaebuse esitaja arvamust

§ 40lõike 1 kohaselt ega kaebuse esitajale antud võimalust vastuväidete esitamiseks.

1. Avalduses kaebuse esitaja nõuete täpsustamiseks (II kd lk107-113) leidis kaebuse esitaja täiendavalt järgmist: 20.
2. Haldusakt selles toodud põhjendusega ei ole selle adressaadile, kaebuse esitajale arusaadav. 20.
3. Otsuses nr 3 ei ole märgitud kaalutlusi. Kaalutlusena, millega on jäetud arvestamata sarnaselt hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamisel ka lennuettevõtja sertifikaadi ajutisel peatamisel, on asjaolu, et tegemist on Ida-Euroopas toodetud õhusõidukitega, mille sertifitseerimiseks Euroopa Liidu nõuetele vastavalt on antud üleminekuaeg. 20.
4. Ebaõige on Lennuameti väide, et oli muutunud faktiline asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole talle Lennuameti poolt teatavaks tehtud puudusi Lennuameti poolt ettenähtud ajaperioodi jooksul kõrvaldanud ja kaebuse esitajale välja antud hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus on kehtetuks tunnistatud. Nimetatud ebaõigest seisukohast tuleneb ka väär järeldus, et toodud põhjusel ei vasta kaebuse esitaja eelnimetatud õigusaktides ja rahvusvahelistes normides sätestatud nõuetele. Lennuameti peadirektori 27.10.2006.a. otsus nr 16 (edaspidi Otsus nr 16)
5. 27.10.2006.a. teatas Lennuameti peadirektor oma kirjaga, et Lennuameti peadirektori otsusega nr 27 taastas Lennuamet kaebuse esitaja lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 koos käitamistingimuste muudatustega, millega lisati lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse õhusõiduk BAe ATP, riikliku registreerimistunnusega ES-NBA ja sellel lubatud lennutegevuse liikideks reisijate vedu, kaubavedu ja vältimatu meditsiiniline kiirabi. Kuid sama otsusega eemaldas Lennuameti peadirektor kaebuse esitaja lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustest õhusõidukite tüübid AN-72-100 ja AN-72-100D. 27.10.2006.a. Lennuameti poolt kaebuse esitajale saadetud kirjast nr 3-3-2/06/3291 ei selgu kaebuse esitaja jaoks faktiline ja õiguslik põhjendus lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise kohta. Kirjas on küll toodud üldsõnaline viide Euroopa Komisjoni määrusele 2042/2003, kuid sellest ei selgu õiguslik alus. Samuti ei ole nimetatud kirjas toodud haldusakti andmise faktilisi aluseid. 10 21.
6. Lennuamet võib LennS § 43 kohaselt muuta lennuettevõtja sertifikaadis toodud käitamistingimusi, kui lennuettevõtja ei vasta LennS § 42 lõikes 3 nimetatud nõuetele või on rikutud lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvaid käitamistingimusi. Otsusega nr 16 on muudetud kaebuse esitaja lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimusi, eemaldades lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimustest õhusõidukite tüübid AN-72-100 ja AN-72-100D nimetatud õhusõidukitüüpide hoolduskorralduse mittevastavuse tõttu Euroopa Komisjoni määruse nr 2042/2003 I lisale (Osa M). Käitamistingimustest AN-72-100 ja AN-72-100D eemaldamine kirjas toodud alustel ja põhjustel on põhjendamata ning otsuse tegemisel ei ole Lennuameti peadirektor järginud LennS § 43 nõudeid ning haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Seega on Otsus nr 16 õigusvastane. 21.
7. Kuivõrd lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise otsustamine on kaalutlusotsus, siis peab

§ 56

lõikest 3 tulenevalt haldusakti põhjenduses olema märgitud ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel on lähtunud. Otsuses nr 16 ei ole kaalutlusi märgitud. 21.

1. Kaebuse esitaja lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimusi on muudetud kaebuse esitaja kahjuks, kusjuures nii õiguslikud kui ka faktilised asjaolud ei ole võrreldes lennuettevõtja sertifikaadi väljastamise ajaga muutunud. Seega on Otsusega nr 16 kaebuse esitaja lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmisel Lennuameti peadirektor kuritarvitanud kaalutlusõigust. 21.
2. Tuleb arvestada kaebuse esitaja usaldusega, et väljastatud lennuettevõtja sertifikaat koos käitamistingimustega jääb kehtima kuni selle kehtivusaja lõppemiseni.

§ 67

lõike 1 kohaselt isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale

§ 64

lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Avalikku huvi lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise vastu ei esine, sest lennuohutuse suhtes ei ole pretensioone esitatud ning kaebuse esitaja on lennuohutuse nõudeid ise järginud. Haldusaktiga koormatud isiku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta antud juhul puudub. 21.5.

§ 67

lõike 2 kohaselt haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja on oma äriplaani koostanud, arvestades ja usaldades kuni vaidlustatud haldusaktiga muutmiseni kehtinud lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimusi. Käitamistingimustest selliselt õhusõidukite AN-72-100 ja AN-72-100D eemaldamisega piiratakse kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ja tekitatakse majanduslikku kahju. Seega oleks Lennuamet pidanud arvestama kaebuse esitaja usaldust ning

§ 67

lõikest 2 tulenevalt ei oleks tohtinud muuta kaebuse esitaja lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimusi. 21.6. Otsuse nr 16 andmisel on rikutud menetlusnorme. Kaevatava haldusakti andmisel ei ole

§ 40

lõike 1 kohaselt kaebuse esitaja arvamust ära kuulatud ega kaebuse esitajale antud võimalust vastuväidete esitamiseks. 21.

1. Menetlusnorme on rikutud ka haldusakti kätteandmisel. Kaebuse esitajale teatati haldusaktist üksnes kirja teel 27.10.2006.a. Kirja teel otsuse sisu edastamist ei saa pidada viisiks, mis võimaldab isikul anda igakülgse hinnangu haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. 11 VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2. Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja leiab, et Otsus nr 2 ja Otsus nr 3 ning on õiguspärased. Otsus nr 16
3. Lennuamet on esitanud käesolevas haldusasjas vastused kaebustele Otsuse nr 2 ja Otsuse nr 3 ja Otsuse nr 16 peale 24.11.2006.a. (II kd lk 6-21); 14.05.2007.a. (II kd lk 123-126); 09.11.2007.a. (II kd lk 187-191). 07.10.2008.a. (III kd lk 106); 14.10.2008.a. (III kd lk 108115); 26.02.2009.a. (III kd lk 131-135). 07.10.2008.a. vastuses parandas vastustaja varasemates vastustes esinenud ebatäpsuse. Lennuamet märgib, et on oma vastuses kirjutanud, et hooldusorganisatsiooni sertifikaadi klassid ja pädevused on kirjeldatud Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 I lisa (M osa) IV liite p 4-6 (edaspidi: EÜ määrus nr 2042/2003). Nimetatud liites on ära toodud küll hooldusorganisatsiooni klasside ja pädevuste süsteem, kuid hooldusorganisatsiooni all nimetatud liites on mõeldud EÜ määruse nr 2042/2003 I lisa (M osa) F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni. Kuna AS Enimex on EÜ määruse II lisa Osa 145 kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, siis sellise hooldusorganisatsiooni sertifikaadi klasside ja pädevuste süsteem on kirjeldatud sama määruse II lisa Osa 145 II liites. Sisuliselt on klasside ja pädevuste sisukirjeldus mõlema hooldusorganisatsiooni (st. nii I lisa (M osa) F alajao kui ka II lisa Osa 145 nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni) puhul ühesugune. Tuginedes eeltoodule, palub Lennuamet arvestada oma vastustes järgmist täpsustust: AS Enimex on EÜ määruse 2042/2003 II lisa Osa 145 kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon ning sellise hooldusorganisatsiooni klasside ja pädevuste selgitused on toodud EÜ määruse nr 2042/2003 II lisa Osa 145 II liites. AS Enimex omab EÜ määruse 2042/2003 II lisas Osas 145 II liites kirjeldatud A klassi pädevust. Otsus nr 2
4. Vastustaja leiab, et väär on AS-i Enimex seisukoht, mille kohaselt Otsus nr 2 on motiveerimata. Otsusest nr 2 nähtub üheselt, et AS-le Enimex 06.01.2005.a. välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus nr 1-02/2003 tunnistati kehtetuks seetõttu, et lennuettevõtja AS Enimex ei ole rahuldavalt ja õigeaegselt kõrvaldanud Lennuameti 31.10.2005.a. ettekirjutuses nr 1-1-19/05/50 esitatud puudusi nr 12, 15, 16, 17, 18, mistõttu ei vasta AS-i Enimex poolt käitatavate õhusõidukite hoolduskorraldus LennS § 7 lg 2 alusel Eestis kohaldatava JAR-OPS 1 jao M sätetele ning on seetõttu Eestis kehtivate lennuohutusnormide oluline rikkumine. Lennuamet on seisukohal, et eelnimetatud põhjendus oli Otsuse nr 2 tegemisel piisavaks motivatsiooniks, et tagada Otsuse nr 2 õiguspärasus ning põhjalikum motivatsioon Otsuses nr 2 ei olnud vajalik, sest Otsus nr 2 on selles toodu põhjal üheselt mõistetav. 24.
5. JAR-OPS 1.005 sätestab, et käitaja tohib käitada õhusõidukit ärilises lennutranspordis üksnes kooskõlas JAR-OPS 1 sätestatud nõuetega. JAR-OPS 1.175 (o) sätestab, et lennuettevõtja peab tagama, et kõikidele õhusõidukitele, mida käitatakse tema lennuettevõtja sertifikaadi alusel teostatakse hooldust vastavalt JAR-OPS 1 M osas sätestatud hooldusnõuetele. Arvestades, et AS-i Enimex auditeerimisel JAR-OPS 1 M osa nõuete täitmise osas, tuvastati 18 JAR-OPS 1 M osa nõuete rikkumist, millistest 5 puudust (12,15,16,17 ja 18) olid kõrvaldamata veel ka Otsuse nr 2 andmise ajal, on ilmne, et lennuettevõtja AS Enimx ei suutnud täita JAR-OPS 1.175 (o) sätestatud nõuet tagada lennuettevõtja sertifikaadi alusel käitatavate lennukite hooldus vastavalt JAR-OPS 1 M jaos sätestatule. 24.
6. Väär on AS-i Enimex seisukoht, mille kohaselt on Otsus nr 2 kaalutlusvigadega.

§ 3

lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning 12 proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

§ 4

lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

§ 64

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust. Kuna lennuettevõtjale antav Hoolduskorralduse heakskiitmise kinnitus on dokument, mis näitab, et lennuettevõtja hoolduskorraldus on kooskõlas JAR-OPS 1 M jaos sätestatuga ja lennuettevõtja on võimeline tagama hoolduskorralduse kooskõlas JAR-OPS 1 M jaoga, siis eelpool mainitud puuduste tuvastamine ja nende kõrvaldamata jätmine tingis Lennuameti Otsuse nr 2 andmise. 24.3. JAR-OPS 1 jagu M p 1.875 (

1. a)kohaselt tohib käitaja lennukit käitada ainult siis, kui sellele teeb hooldust ja väljastab hooldustõendeid niisugune hooldusettevõtja/organisatsioon, kes on sertifitseeritud/tunnustatud vastavalt JAR-145 nõuetele. Alates 01.12.2006.a. on JAROPS 1 sisse viidud 12. muudatus, mille kohaselt JAR-OPS 1 M jagu teeb hooldusnõuete osas viite Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 Osale 145 ja Osale M. Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 I lisa M.A. 201 p h alapunkti 2 kohaselt vastutab äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest selle käitaja, kes peab olema sertifitseeritud kooskõlas nimetatud määruse II lisa 145. osaga või sõlmima lepingu nimetatud määruse II lisa 145. osa nõuete kohast sertifikaati omava ettevõttega. 24.4. Õhusõiduk on jätkuvalt lennukõlblik, kui ta vastab Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat. AS-le Enimex on Lennuameti poolt 10.12.2004.a. väljastatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat nr EE.145.0106, mille kohaselt on AS Enimex 145. osa nõuetele vastav hooldusorganisatsioon nimetatud sertifikaadi lisas loetletud hooldustegevuses ja vastavate hooldustõendite väljaandmises. Organisatsioon täpsustab tööd, mida sertifikaat hõlmab, oma hooldusorganisatsiooni käsiraamatus. Sertifikaadi lisast nähtuvalt omab AS Enimex A1 ja A2 klassi pädevust, mis on jagatud „baashoolduseks” ja „liinihoolduseks”. 24.5. Hooldusorganisatsiooni klasside pädevused ja selgitused on toodud Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 II lisa Osa 145 II liites punktides 4-6 ning on järgmised: punkti 4 kohaselt tähendab A-klassi pädevus, et 145. osa nõuetele vastav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib õhusõidukeid ja kõiki komponente (k.a. mootoreid ja abijõuseadmeid) hooldada ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud; punkti 5 kohaselt tähendab B-klassi pädevus, et 145. osa nõuetele vastav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib paigaldamata mootorit/abijõuseadet ning mootori/abijõuseadme komponente hooldada ainult siis, kui need komponendid on mootorile/abijõuseadmele paigaldatud; punkti 6 kohaselt tähendab C-klassi pädevus, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib hooldada paigaldamata komponente (välja arvatud mootoreid ja abijõuseadmeid), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile/abijõuseadmele. 24.6. Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 II lisa p 145.A.80 kohaselt tohib organisatsioon hooldada üksnes õhusõidukeid või komponente, milleks ta on sertifitseeritud ja üksnes siis kui tal on selleks vajalikud tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, tehnilised normdokumendid ning lennundustehnilised töötajad. Hooldusorganisatsiooni käsiraamat on Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 p II lisa 145.A.70 kohaselt dokument või dokumentide kogu, milles on määratletud tööd, mida selle hooldusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab. Sama määruse II lisa Osa 145 II liite p 3 kohaselt moodustavad hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd liikmesriigi poolt antud sertifikaadiklasside ja-pädevuste piires tegevusloa täpsed piirid. Seepärast on oluline, et sertifikaadiklassid ja pädevused ning organisatsiooni poolt tehtavad tööd oleksid omavahel 13 kooskõlas. 24.7. Ülaltoodust saab üheselt järeldada, et AS Enimex, kes on küll 145. osa järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon omades A klassi pädevust, kuid omamata Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 sertifikaadi 145. osa järgi võimalikku täit pädevust (kõiki ülalkirjeldatud klassipädevusi) ei suuda tagada käitatavate lennukite täielikku nõuetekohast hooldust. Ühtlasi ei eksisteeri Lennuametile teadaolevalt ka ühtegi teist Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 II lisa 145. osa II liite kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, mis omaks kõiki eespool kirjeldatud klassipädevusi ja mis võiks teostada AS-i Enimex poolt käitatavate lennukite täielikku hooldust. Viimatinimetatud asjaolule ei ole vastu vaielnud ka AS Enimex, tunnistades oma 28.04.2006.a. kirjas nr 201/22 ja ka kohtule esitatud kaebuses, et käesoleval ajal ei eksisteeri ühtegi nõuetele vastavat hooldusorganisatsiooni, mis võiks teostada AS-i Enimex poolt käitatavate lennukite tehnilist hooldust vastavalt JAR-OPS 1 jagu M p 1.875 (
2. a)nõuetele. 24.8. AS-i Enimex inspekteerimisel 19.10.2005.a. tuvastati olukord, kus lennuettevõtja poolt käitatavate lennukite mootori hooldust oli teinud Firma Progress, mis ei oma nii JAR-145 alusel välja antud hooldusorganisatsiooni sertifikaat kui ka EÜ määruse 2042/2003 Osa 145 kohast hooldusorganisatsiooni sertifikaati. Samuti tuvastati inspekteerimisel, et lennukitel AN-72-100 kasutatakse komponente, millel puudub komponendi hooldustõend EASA vormil 1. EASA vorm 1 ekvivalendiks ei saa olla konstruktorbüroo PROGRESS Release to Service, mille alusel AS Enimex kui Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 Osa 145 järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon andis välja komponendi hooldustõendi EASA vorm 1. Eeltoodu alusel on ilmne, et AS Enimex, olles JAR-OPS 1.175 kohaselt käitajana kohustatud tagama lennuettevõtja sertifikaadi alusel käitatavate lennukite hoolduse vastavalt JAR-OPS 1 M osa nõuetele, ei suuda seda garanteerida. 24.9. Otsuse nr 2 andmise tingis faktiline asjaolu, et AS Enimex ei kõrvaldanud Otsuses nr 2 nimetatud puudusi rahuldavalt ja õigeaegselt ning sellest tulenevalt puudus vajadus esitada ka täiendavaid kaalutlusi. Ebaõige on AS-i Enimex väide, mille kohaselt ei ole Lennuamet põhjendanud, miks ta peab kaebuse esitaja poolt 31.10.2005.a. ettekirjutuses nr 1-1-19/05/50 esitatud puuduste kõrvaldamist mitterahuldavaks. AS-i Enimex ja Lennuameti vahelisest kirjavahetusest nähtub üheselt, et Lennuamet on järjepidevalt AS-le Enimex teinud meeldetuletusi (vt Lennuameti 31.10.2005.a. nr 1-1-19/05/50 ettekirjutust ja 06.01.2006.a. nr 3-4-1/05/5123, 15.03.2006.a. nr 3-3-2/06/964 ja 23.05.2006.a. nr 3-3-2/06/1682 kirjasid), et ettekirjutuses tuvastatud puudused on kõrvaldamata ning esitanud põhjendused ja selgitused, miks ei loeta AS-i Enimex poolt puuduste kõrvaldamist rahuldavaks. AS-i Enimex on teavitatud ka asjaolust, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse peatada AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaat. 24.10. Väär on AS-i Enimex väide, mille kohaselt ei ole Lennuamet arvestanud kaebuse esitaja usaldusega, et väljastatud hooldussüsteemide heakskiitmise kinnitus jääb kehtima kuni kehtivusaja lõppemiseni.

§ 67

lg 1 ja lg 2 kohaselt on Lennuametil õigus AS-le Enimex välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus kehtetuks tunnistada. Eelnimetatud haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud ka haldusaktis endas ja vastavates õigusaktides. Täiendavalt rõhutab Lennuamet asjaolu, et

§ 64

lg 2 kohaselt oli Lennuametil lennuohutuse tagamiseks ka seadusest tulenev kohustus haldusakt kehtetuks tunnistada. 24.

1. Samuti ei saa Lennuamet nõustuda AS-i Enimex kaebuses esitatud väitega, mille kohaselt avalikku huvi hooldussüsteemide heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamise vastu ei esine. Arvestades Lennuameti poolt eespool väljatoodut on ilmne, et käesoleval juhul 14 esineb just nimelt kaalukas avalik huvi lennuohutuse tagamise suhtes, kuna AS Enimex poolt ei ole täidetud olulisi lennuohutusnorme. Nimetatud avalik huvi kaalub üles konkreetse lennuettevõtja huvi jätkata oma majandustegevust lennuohutusnorme oluliselt rikkudes ja samuti kaalub see üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima. Märkimist vajab asjaolu, et AS-i Enimex suhtes on lennuohutuse tagamise osas pretensioone esitatud ka varem, mis omakorda näitab, et AS-il Enimex esineb raskusi lennuohutuse tagamisega ning lennuettevõtja ei suhtu piisava tõsidusega ohutu lennuliikluse tagamisse. Vastavalt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna 08.10.2003.a. kirjale nr 4-1-3/02/104, on AS-le Enimex kuuluvate õhusõidukitega alates 23.09.1998.a. kuni 10.02.2003.a. toimunud 6 lennuõnnetust (milles hukkus ja sai raskeid kehavigastusi mitmeid inimesi) ja alates 26.1996 kuni 20.12.2002.a. 14 lennuintsidenti, kusjuures valdava enamuse lennuõnnetuste ja - intsidentide põhjuseks oli kas piloodi eksimus või õhusõiduki tehniline rike. 24.
2. AS-i Enimex väide, mille kohaselt peavad EASA (European Air Safety Organisation) ja EATA (East European Air Transport Association) harmoniseerimiskõnelusi, ei muuda faktilist asjaolu, et AS Enimex ei ole kõrvaldanud Otsuses nr 2 nimetatud puudusi ja AS-i Enimex poolt käitatavate lennukite hoolduskorraldus ei vasta Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 I lisa (Osa M) sätestatud hoolduskorralduse nõuetele. 24.
3. Ebaõige on AS-i Enimex väide, mille kohaselt ei ole faktilised asjaolud võrreldes hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse väljaandmisest möödunud aja jooksul muutunud. Muutunud on faktiline asjaolu, et Lennuameti 31.10.2005.a. ettekirjutusega nr 1-1-19/05/50 tuvastati puudused, mida AS Enimex ei ole talle ettenähtud ajaperioodi jooksul kõrvaldanud ning mis on lennuohutusnormide oluline rikkumine. 24.
4. Ebaõige on AS-i Enimex väide, mille kohaselt on Otsuse nr 2 andmisel rikutud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole ära kuulatud AS-i Enimex arvamust.

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul puudus Otsuse nr 2 andmisel igasugune vajadus lisaandmete saamiseks, sest see ei oleks mõjutanud asja otsustamist ega Otsuse nr 2 sisu, kuna Otsuse nr 2 tegemiseks piisas täielikult teadmisest, et AS Enimex poolt ei ole kõrvaldatud Otsuses nr 2 nimetatud puudusi ja seetõttu ei vasta AS-i Enimex poolt käitatavate lennukite hoolduskorraldus JAR-OPS 1 sätestatud nõuetele. Eeltoodud põhjustel ei oma tähtsust ka asjaolu, et väidetavalt ei olnud AS Enimex teadlik EASA poolt läbi viidud auditi nr EX-191005-O tulemusena tehtud soovitustest, sest EASA poolt antud soovitused vaid kinnitavad täiendavalt Lennuameti eelnimetatud seisukohtade õigust ja vajadust lennuohutuse tagamiseks vastu võtta Otsus nr 2. 24.15. Täiendavalt rõhutab Lennuamet asjaolu, et

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui väidetavad eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Otsus nr 3 25. Väär on AS-i Enimex seisukoht, mille kohaselt on Otsus nr 3 motiveerimata. Otsusest nr 3 nähtub selgelt, et AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaat nr 1-02/2003 on ajutiselt peatatud kuni Otsuses nr 2 nimetatud puuduste kõrvaldamiseni seetõttu, et puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu on tunnistatud kehtetuks AS-le Enimex välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus nr 1-02/2003, mistõttu ei vasta AS Enimex LennS § 42 lg 3 ning majandus-ja kommunikatsiooniministri 19.11.2002.a. määruse nr 6 „Lennuettevõtjate 15 sertifitseerimise tingimused ja kord” § 8 lg 1 p 1 ja p 2 ning JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 (

1. a)ja 1.175 (f,
2. o)nimetatud nõuetele. Seega nähtuvad Otsusest nr 3 nii Otsuse nr 3 andmise faktiline (AS-le Enimex välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamine) kui ka õiguslik (LennS § 7 lg 2, § 42 lg 2, § 43 p1, määruse nr 6 § 8 lg 1 p1 ja p 2, JAR-OPS 1 jagu C p 1.175 (f,
3. o)ja p 1.180 (a)2) alus. Lennuamet on seisukohal, et eelnimetatud põhjendus on piisavaks motivatsiooniks, et tagada Otsuse nr 3 õiguspärasus ning põhjalikum motivatsioon Otsuses nr 3 ei ole vajalik, sest Otsus nr 3 on selles toodu põhjal üheselt mõistetav. Ühtlasi ei olnud põhjalikum motivatsioon Otsuses nr 3 vajalik ka seetõttu, et kehtivate õigusaktide ja rahvusvaheliste nõuete kohaselt ning pidades silmas eelkõige lennuohutuse tagamise eesmärki, oli Lennuametil sisuliselt võimalik käesoleval juhul teha vaid ühesugune otsus – peatada ajutiselt AS Enimex lennuettevõtja sertifikaat nr 1-02/2003 kuni puuduste kõrvaldamiseni. 25.1. Väär on AS-i Enimex seisukoht, mille kohaselt on Otsus nr 3 kaalutlusvigadega. Otsusega nr 2 on tunnistatud kehtetuks AS-le Enimex välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus nr 1-02/2003, mistõttu ei vasta AS Enimex LennS § 42 lg 3, määruse nr 6 § 8 lg 1 p 1 ja p 2 ning JAR-OPS 1 jagu C p 1.175 (
4. o)ja p 1.180 (a)

§ 67

lg 1 ja lg 2 kohaselt õigus AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaat kuni puuduste kõrvaldamiseni peatada. Eelnimetatud haldusakti kehtivuse peatamise võimalus on ette nähtud ka haldusaktis endas ja vastavates õigusaktides ning AS Enimex ei ole täitnud ka haldusaktiga seotud kohustust, mille kohaselt peab lennuettevõtja vastama JAR-OPS 1 nõuetele, kusjuures AS Enimex on olnud eelnimetatud puudustest teadlik pikema perioodi jooksul.

§ 64

lg 2 kohaselt on Lennuametil lennuohutuse tagamiseks ka seadusest tulenev kohustus haldusakti kehtivus peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni. 25.

1. Ebaõige on AS-i Enimex väide, mille kohaselt ei olnud AS-il Enimex ühtegi alust eeldada lennuettevõtja sertifikaadi peatamist ka 31.10.2005.a. Lennuameti ettekirjutuse järgi. AS Enimex on Otsuses nr 2 nimetatud puudustest olnud kogu aeg teadlik ja nimetatud puuduste olemasolu on Lennuamet AS-le Enimex meelde tuletanud oma 15.03.2006.a. kirjaga nr 3-3-2/06/964, rõhutades nimetatud kirjas sõnaselgelt, et puuduste mittekõrvaldamine mõjutab AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi kehtivust. Nimetatud puuduste jätkuvale esinemisele ei ole vastu vaielnud ka AS Enimex ise, tunnistades seda nii oma
2. aprilli kirjas nr 201/2-2 kui ka kaebuses. 25.
3. Ebaõige on AS-i Enimex väide, mille kohaselt ei ole faktilised asjaolud muutunud võrreldes lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise ajaga. Muutunud on faktiline asjaolu, et AS Enimex ei ole talle Lennuameti poolt teatavaks tehtud puudusi Lennuameti poolt etteantud ajaperioodi jooksul kõrvaldanud ja AS-ile Enimex välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus on kehtetuks tunnistatud, mistõttu ei vasta AS Enimex eelnimetatud õigusaktides ja rahvusvahelistes normides sätestatud nõuetele, mis omakorda seab ohtu lennuohutuse. 25.
4. Ebaõige on AS-i Enimex väide, mille kohaselt on Otsuse nr 3 andmisel rikutud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole ära kuulatud AS-i Enimex arvamust. Käesoleval juhul puudus Otsuse nr 3 andmisel igasugune vajadus lisaandmete saamiseks, sest see ei oleks mõjutanud asja otsustamist ega Otsuse nr 3 sisu, kuna Otsuse nr 3 tegemiseks piisas täielikult teadmisest, et AS Enimex poolt ei ole kõrvaldatud Otsuses nr 2 nimetatud puudusi, AS-le Enimex välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus on kehtetuks tunnistatud ja seetõttu ei vasta AS Enimex LennS § 42 lg 3 , määruse nr 6 § 8 lg 1 p 1 ja p 2 ning JAR-OPS 1 jagu C p 1.175 (o) ja p 1.180 (a)

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui väidetavad eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 25.

1. Väär on AS-i Enimex seisukoht, mille kohaselt on Euroopa Ühinenud Lennuametite „Ühtsed lennundusnõuded” (Joint Aviation Requirements-JAR) ja menetlustoimingud vastuolus põhiseadusega ning neid ei ole avaldatud ametlikes teatajates. LennS 7 lg 2 sätestab, et Eestis kohaldatakse
2. aasta Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe alusel välja antud „Ühtseid lennundusnõudeid”. JAR-ide kohaldamine Eestis otsustati 1990.a. Küprose ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe jõustumisega Eestis alates
3. juunist ja nende rakendamine Eestis nähti ette ka Teede-ja sideministri 21.12.2001.a. määrusega nr 124, eesmärgiga kohaldada Eesti Vabariigis kõiki nimetatud lennundusnõuetest 17 tulenevaid nõudeid. Lennundusseaduse § 7 lg 2 sätestab, et „Ühtsete lennundusnõuete” tõlked avaldatakse ametlikus teatajas „ Lennuameti Teataja”. Lennuameti põhimääruse § 14 p 13 kohaselt on „Lennuameti Teataja” ameti ametkondlik väljaanne, milles avaldatakse lennundusstandardeid, nende rakendusdokumente ja lennundusteateid. Lennuamet on seisukohal, et kuna „Lennuameti Teatajat” saab paberkandjal soetada Lennuametist ning eksemplarid on avalikult saadaval ka elektrooniliselt Lennuameti koduleheküljel, võib seda käsitleda dokumendi ametliku avaldamisena, kuivõrd selle eesmärk on teha dokument kättesaadavaks kõigile huvilistele. LennS § 7 lg 3 sätestab, et Eestis rakendatakse Euroopa Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities-JAA) menetlustoiminguid. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 sätestab, et rahvusvahelise õiguse normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Ka Riigikohus on 26.06.2006.a. kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-5406 asunud seisukohale, et „Ühtsed lennundusnõuded” on lennundusseaduse § 7 lg 2 alusel Eestis kohustuslikud. Arvestades asjaolu, et AS Enimex on tegutsenud lennuettevõtjana alates
4. aastast peavad ja ilmselt ka on teada nii „Ühtsete lennundusnõuete” kui ka Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingute kohaldamine Eestis, nende sisu ja asjaolu, et vajadusel on nimetatud normatiivaktid kättesaadavad Lennuametis.
5. AS-i Enimex kaebusega Otsuse nr 2 ja Otsuse nr 3 tühistamiseks ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. AS-i Enimex kaebusest ilmneb, et kaebuse eesmärgiks on kohustada Lennuametit välja andma uus Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus ning seeläbi taastada lennuettevõtja sertifikaadi kehtivus. Isegi juhul kui Lennuameti Otsus nr 2 tühistatakse ja Lennuamet peab tegema uue otsuse, siis ei ole AS-l Enimex võimalik soovitud eesmärki saavutada. Arvestades Eesti Vabariigi seadusi ja õigusakte ning rahvusvahelisi norme ei ole käesoleval hetkel AS-le Enimex enam võimalik väljastada Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitust. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse taastamiseks tuleb taotleda Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 Osa M alajao G kohast jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaati. Lennukite AN-72-100/AN-72-100D jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine Osa M kohaselt ei ole võimalik nende mittetäielike konstruktsiooniandmete ja täieliku Osa 145 kohase hoolduse, eeskätt komponendi hoolduse puudumise tõttu. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna õhusõiduki BAe- ATP hoolduse korraldamiseks on AS-le Enimex välja antud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat nr EE.MG.0006 ning lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 kehtivus on taastatud Otsusega nr
6. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb juhul kui kaebuse/hagiga ei ole võimalik kaebuse/hagi eesmärki saavutada, jätta kaebus/hagi menetlusse võtmata ja/või lõpetada menetlus. Nimetatud põhimõte sisaldub ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus § 371 lg 2 p-s 2 (haldusmenetluse seadustiku § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest). Seega kuulub Lennuameti arvates menetlus käesolevas asjas lõpetamisele, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Otsus nr 16 27.
7. Väär on AS-i Enimex seisukoht, mille kohaselt on Otsus nr 16 kaalutlusvigadega. JAROPS 1 jao C alajao 1.180 lõike (a) alalõike

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui väidetavad eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. KOHTU PÕHJENDUSED

1. AS-le Enimex väljastatud lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 õiguslikuks aluseks märgitud Euroopa Ühendatud Lennundusasutuste (JAA) ühtsed lennundusnõuded JAR-OPS 1 kohaldub ärilise lennutranspordi lennukitele. Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 I lisa M.A. 201 punkti h alapunkti 2 kohaselt vastutab äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest selle käitaja, kes peab olema sertifitseeritud kooskõlas nimetatud määruse II lisa
2. osaga või sõlmima lepingu nimetatud määruse II lisa
3. osa nõuete kohast sertifikaati omava ettevõttega. 28.
4. AS-le Enimex on 10.12.2004.a. välja antud sertifikaat nr EE.145.0106, milles Lennuamet tõendab, et AS Enimex on vastavalt Komisjoni kehtivale määrusele (EÜ) nr 2042/2003 osa-145 nõuetele vastav hooldusorganisatsioon sertifikaadi lisas loetletud hooldustegevuseks ja vastavate hooldustõendite väljaandmiseks sertifikaadis märgitud tingimustel. Sertifikaadi tingimuste punktide 1 ja 2 kohaselt Osa-145 sertifikaadiga lubatud tööde loetelu on piiritletud heakskiidetud hooldusorganisatsiooni käisraamatu tegevusulatust käsitlevas peatükis ja Osa-145 sertifikaadiga lubatud tööd peavad olema teostatud vastavalt heakskiidetud hooldusorganisatsiooni käsiraamatule. Sertifikaadi lisast nähtuvalt omab AS Enimex A1 ja A2 klassi pädevust, mis on jagatud „baashoolduseks” ja „liinihoolduseks” (I kd lk 153-154). II lisa Osa 145 kohaselt sertifitseeritud 28.
5. EÜ määruse nr 2042/2003 hooldusorganisatsiooni sertifikaadi klasside ja pädevuste süsteem on kirjeldatud sama määruse II lisa Osa 145 II liites: punkti 4 kohaselt tähendab A-klassi pädevus, et II lisa Osa 20 145 kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib õhusõidukeid ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja/või abijõuseadmeid) hooldada ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud; B-klassi pädevus tähendab, et II lisa
6. osa nõuetele vastav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori/abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud; C-klassi sertifikaat tähendab, et
7. osa A jao nõuetele vastav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib hooldada paigaldamata komponente (välja arvatud mootoreid ja abijõuseadmeid), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile/abijõuseadmele. Vastavalt määruse nr 2042/2003/EÜ II lisa Osa 145 II p-le 3 moodustavad hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd liikmesriigi poolt antud sertifikaadiklasside ja –pädevuste piires tegevusloa täpsed piirid. Hooldusorganisatsiooni käsiraamat on Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 p II lisa 145.A.70 kohaselt dokument või dokumendid, milles on määratletud tööd, mida selle hooldusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab, ning samuti see, kuidas organisatsioon kavatseb käesolevat osa täita. Eeltoodust nähtub, et käsiraamatus määratletud tööd peavad jääma sertifikaadipädevuste piiresse, st kaebaja kui hooldusorganisatsiooni käsiraamatust ei saa tuleneda antud juhul laiemat pädevust kui A-klassi pädevus. Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 II lisa p 145.A.80 kohaselt tohib organisatsioon hooldada üksnes õhusõidukeid või komponente, milleks ta on sertifitseeritud ja üksnes siis kui tal on selleks vajalikud tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, tehnilised normdokumendid ning lennundustehnilised töötajad. Seega, kuna AS Enimex omab A klassi pädevust, siis peaks kaebuse esitaja A-klassi pädevuse raamidest väljuva hoolduse tegemiseks tellima tööd mõnelt teiselt (EÜ) määruse nr 2042/2003 II lisa
8. osa nõuete kohast sertifikaati omavalt hooldusorganisatsioonilt.
9. 31.10.2005.a. on lennuamet teinud AS-le Enimex ettekirjutuse nr 1-1-19/05/50 ( I kd lk 35-43), milles kohustati lennuettevõtjat AS-i Enimex kõrvaldama Lennuameti poolt 19.10.2005.a. inspekteerimisel avastatud puudused 1-14 ja 17-18 28.11.2005.a. ja puudused 15 ja 16 19.01.2006.a.

§ 61

kohaselt kehtib haldusakt alates adressaadile teatavakstegemisest kuni kehtetuks tunnistamiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuste täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega võib haldusakti kehtivus ära langeda vaid mõne eeltoodud tingimuse esinemisel. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil (II kd lk 160-164), et AS Enimex ei ole Lennuameti 31.10.2005.a. ettekirjutust vaidlustanud. Seega on Lennuameti 31.10.2005.a. ettekirjutus nr 1-1-19/05/50 kehtiv.

§ 60lg 2 kohaselt on kehtiv haldusakt kohustuslik igaühele, seega ka adressaadile.

Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Kui haldusakt kehtib, kehtivad ka haldusaktis märgitud kohustused sõltumata sellest, kas haldusakt on õiguspärane või õigusvastane. Väited ettekirjutuse õigusvastasuse kohta on seega käesolevas haldusasjas asjakohatud. Ettekirjutuses on puudused nr 12, 15, 16, 17, 18 liigitatud 2. taseme puudusteks ja ka see asjaolu ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustatav. 30. Seega oli Lennuameti 31.10.2005.a. kehtiv ettekirjutus nr 1-1-19/05/50 kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik. Otsusega nr 2 tunnistati kehtetuks AS-le Enimex 06.01.2005.a. välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus nr 1-02/2003 põhjusel, et AS Enimex ei ole kõrvaldanud 31.10.2005.a. ettekirjutuses nr 1-1-19/05/50 esitatud puudusi nr 12, 15, 16, 17, 18, mis liigituvad 2. taseme puudusteks ning seetõttu ei vasta AS-i Enimex poolt käitatavate õhusõidukite hoolduskorraldus LennS § 7 lg 2 alusel Eestis kohaldatava JAR-OPS 1 jao M (JAR-OPS subpart M) sätetele, mis on Lennuameti hinnangul Eestis kehtivate lennuohutusnormide oluline rikkumine (I kd lk 78). 21 30.1. Kaebuse esitaja on ekslikult kaebuses asunud seisukohale, et Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamisel on ebaõigesti märgitud, et kaebuse esitajale on Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus välja antud 06.01.2005.a., sest tegelikult on vastav kinnitus välja antud 24.04.2003.a. Kaebuse esitajale on 24.04.2003.a. välja antud hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus õhusõidukite AN 72 hooldamiseks. Otsusega nr 2 tunnistati kehtetuks AS-le Enimex 06.01.2005.a. välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus õhusõidukite AN-72-100 hooldamiseks. 30.2. Lennuameti 31.10.2005.a. ettekirjutuse nr 1-1-19/05/50 kohaselt olid puudused 12, 15, 16, 17, 18 järgmised: Puudus 12- AS Enimex lennukeid AN-72-100 hooldatakse tehnilise reglemendi alusel, mis on mõeldud lennukile AN-72; Puudus 15 - lennukitel AN-72-100 kasutatakse komponente, millel puudub komponendi hooldustõend EASA vormil 1; Puudus 16 – lennukitele ES-NOG 16.10.2005.a. paigaldatud mootor D-36 S/N 708036381A001 on 21.09.2005.a. läbinud kapitaalremondi firmas Progress. Mootoril puudub EASA vorm 1 või selle ekvivalent. Firma Progress ei oma Osa -145 kohast hooldusorganisatsiooni sertifikaati. Puudus 17 - puudub kinnitatud tehniline dokumentatsioon, mille alusel operaatori käitada olevatest AN-72 tüüpi lennukitest on saanud AN-72-100; Puudus 18 – puudub AN-72-100 kohta kinnitatud tehniline dokumentatsioon, mis lubab selle ohusõidukitüübiga vedada 40 reisijat. 30.3. Vastuseks ettekirjutusele teavitas AS Enimex 28.11.2005.a. kirjaga Lennuametit sellest, et 11.11.2005.a. toimus AS-i Enimex esindajate kohtumine Lennuameti lennundustehnika osakonna töötajatega, mille käigus arutati ja kooskõlastati meetmed ettekirjutuse punktide 110, 13 ja 14 osas (I kd lk 44-45). AS Enimex esitas 19.01.2006.a. kirjaga vastuse puuduste 15 ja 16 kohta, mille kohaselt on esitatud EASA Vorm 1, mille on välja andnud AS Enimex (I kd lk 48-69). AS-i Enimex 23.01.2006 kirjaga vastati Lennuameti 06.01.2006.a. kirjale nr 34-1/05/5123 puuduste nr 12, 17 ja 18 kohta. Puuduse 12 kohta on märgitud, et vastavalt punktile 5 seoses lennukõlblikkuse pikendamisega iga konkreetse lennuki kohta ANTK poolt tehtud otsustele „teostada edaspidi õhusõidukite käitamist ja hooldamist täies mahus kooskõlas olemasoleva kehtiva tehnilise dokumentatsiooni nõuetega ja ECAA poolt kehtestatud nõuetega (hooldusprogrammidega)“; puuduse 17 kohta on märgitud, et aluseks lennuki AN-72 üleviimisel lennukitüübiks AN-72-100 on alates 1997.aastast Lennuameti poolt väljastatud registreerimis- ja lennukõlblikkuse tunnistused; Lennuameti seisukoht lennukitüübi AN-72-100 ja järgmistele lennukitüüpidele etapiviisilise üleviimise kohta on kinnistatud kirjas nr 2-2-3-1/03/3065; puuduse 18 kohta on märgitud, et vastus on antud AS-i Enimex kirjaga nr 154/2-2 29.12.2005 (I kd lk 70). 30.4. Lennuameti 06.01.2006.a. kirjaga nr 3-4-1-/05/5123 teatati AS-ile Enimex, et Lennuamet ei loe AS-i Enimex poolt rahuldavalt kõrvaldatuks 31.10.2005.a. ettekirjutuses esitatud puudusi 12, 17 ja 18 ning paluti esitada nimetatud puudustele ammendavad vastused või puuduste kõrvaldamise üksikasjalik plaan hiljemalt 23.01.2006.a. Samuti on kirjas märgitud, et ettekirjutuses märgitud puuduste 15 ja 16 mittekõrvaldamine õigeaegselt (tähtaeg lõpeb 19.01.2005) mõjutab AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi kehtivust. Lennuamet ei aktsepteeri enam olukorda, kus JAR-OPS 1 lennuettevõtja poolt ärilises lennutranspordis käitatavad õhusõidukid ei ole täielikult hooldatud JAR-OPS 1.875(

1. a)nõuete kohaselt (I kd lk 46-47; II kd lk 22). 30.5. Lennuameti 15.03.2006.a. kirjaga nr 3-3-2/06/964 (I kd lk 73, II kd lk 23) teatas Lennuamet AS-le Enimex, et Lennuamet ei loe endiselt lennuettevõtja AS Enimex poolt rahuldavalt kõrvaldatuks 31.10.2005.a. ettekirjutuses nr 1-1-19/05/50 esitatud puudusi nr 12, 15 ja 16, 17, 18. Kirjas on puuduste kohta märgitud järgmist: Puudus 12- Lennuamet ei ole rahul AS-i Enimex vastuse ja viidetega, sest nendest ei ole üheselt arusaadav, et lennukitüübile AN-72-100 on kohaldatav AN-72 dokumentatsioon. Kirjas 28.11.2005.a. nr 22 144/2-2 on mainitud, et AS Enimex on esitanud selle kohta päringu selgituse saamiseks, kuid oma vastuses saadud selgitust ära ei ole toodud. Kirjas 23.01.2006.a. nr 170/2-2 jääb selgusetuks, mis dokumendi punktile nr 5 on vihjatud. Puudused 15 ja 16 – kirjaga 19.01.2006 nr 015/2-2 esitatud vormid ei ole EASA vorm 1 ekvivalendid, sest need välja andnud hooldusorganisatsioonid ei ole sertifitseeritud Euroopa Komisjoni määruse 2042/2003 Osa-145 ega JAR-145 kohaselt. AS Enimex hooldusorganisatsioon ei oma õigust välja anda EASA vormi 1 komponentide hoolduse kohta, mille hooldamiseks puudub tal sertifikaadiga antud õigus. Rahvusvahelise Lennukomitee (MAK) poolt välja antud hooldusorganisatsioonide sertifikaadid põhinevad MAK-i oma nn „Osa-145“ regulatsioonil, mitte määruse 2042/2003 Osal-145. MAK-i poolt väljaantud hooldusorganisatsiooni sertifikaadid ei ole JAA poolt tunnustatud kui JAR-145 sertifikaadid. Puudus 17 – Lennuametile ei ole füüsiliselt esitatud dokumentatsiooni, mis on olnud aluseks lennuki AN72 etapiviisilisel üleviimisel lennukitüübiks AN-72-100. Registreerimisja lennukõlblikkussertifikaadid ei ole muudatustöö alusdokumentideks. Lennuametil ongi selgusetu, mille alusel omal ajal sertifikaadid viitega tüübile AN-72-100 välja anti. Lennuameti kiri 15.08.2003.a. nr 2-2-3-1/03/3065 ei ole Lennuameti seisukoht vaid päring, millele seni vastust saadud ei ole. Puudus 18 – Lennuametile ei ole esitatud dokumenti, mis lubab lennukil AN-72-100 vedada 40 reisijat. Olemasolevatel dokumentidel on viited ainult sertifitseerimata lennukitüübile AN-72. Tüübisertifikaat 40 reisijat vedada ei luba ja seda kinnitas ka Ukraina Lennuamet kohtumisel Kiievis 19.01.2006.a. Kirjas on ka märgitud, et Lennuameti ja AS-i Enimex vahelisest kirjavahetusest nähtub, et puuduste kõrvaldamisel ei suudeta anda ammendavaid ja pooli rahuldavaid vastuseid, mistõttu plaanib Lennuamet koostöös Ukraina lennuametiga läbi viia ekspertiisi, mis peab andma selge vastuse, mis tüüpi lennukeid kaebuse esitaja käitab ja millised ekspluatatsioonidokumendid neile kohalduvad. Samuti on kirjas märgitud, et puuduste 15 ja 16 mittekõrvaldamine mõjutab AS Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 kehtivust. Lennuamet ei saa aktsepteerida kauem olukorda, kus JAR-OPS 1 lennuettevõtja poolt ärilises lennutranspordis käitatavad õhusõidukid ei ole täielikult hooldatud JAR-OPS 1.875(
2. a)nõuete kohaselt. Kirjas on ka märgitud, et eeltoodust lähtudes eemaldati Lennuameti peadirektori 14.03.2006.a. käskkirjaga nr 54 AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 käitamistingimuste punktist B õhusõidukil AN-72-100 lubatud lennutegevuse liikidest reisijate veo ja vältimatu meditsiinilise kiirabi lennud, kuna AS Enimex ei ole suutnud Lennuametile tõendada, et AN72-100 on mõeldud reisijate veoks. Kirjas on kohustatud puudused kõrvaldama hiljemalt 01.05.2006 ning hoiatatud täitmata jätmisel kaebuse esitaja lennuettevõtja sertifikaadi peatamisega. 30.6. AS-i Enimex 28.04.2006.a. kirjaga nr 201/2-2 (I kd lk 155-157; II kd lk 25-28) on AS Enimex vastanud Lennuameti 15.03.2006.a. kirjale nr 3-3-2/06/964. Vastuses on puuduse 12 kohta märgitud, et AS Enimex lennukite hooldustööde aluseks on lennuki AN-72-100 tehnilise hoolduse programm, mis on koostatud lennuki AN-72 käitamistehnilise dokumentatsiooni põhjal, mille on kinnitanud Lennuamet. Lisaks sellele on ANTK Antonov lisaselgituse kohaselt lennuki AN-72-100 käitamisdokumentatsioon välja töötatud lennuki AN-72 käitamisdokumentatsiooni alusel ning seetõttu käitamisdokumentide lehekülgi, mis on samased AN-72-le ja AN-72-100-le võib kasutada AN-72-100 käitamisdokumentatsioonis AN-72 märgistuse all. Puuduse 18 kohta on loetletud dokumendid, mis võimaldavad inimeste vedu lennukiga AN-72-100. Puuduse 17 kohta on märgitud, et LennS alusel lasub vastutus õhusõiduki registreerimise eest Lennuametil. AS Enimex on täitnud kõik seadusandlusega määratletud tingimused ja protseduurid ning esitanud Lennuametile kogu vajaliku dokumentatsiooni. Lennuameti pädevuses on selgitada olukorda nende dokumentide alusel, mida AS Enimex on varem esitanud. Puuduste 15-16 kohta on märgitud, et Euroopa Komisjoni määruse nr 2042/2003 ja teiste EL (EASA) õigusaktide rakendamise alusel peaks Lennuamet tegelema õhusõiduki lennukõlblikkuse pikendamisega. Lennuametile olid 23 piisavalt hästi teada probleemid, mis võiksid tekkida pärast 28.09.2005.a. kui jõustub Euroopa Komisjoni määruse nr 2042/2003 see osa, mis puudutab lennufirmasid, mis käitavad Nõukogude Liidus toodetud lennundustehnikat, kuid Lennuamet ei ole astunud mitte mingisuguseid samme nende probleemide lahendamiseks. Lennuamet teab väga hästi, et käesoleval ajal ei ole maailmas ühtegi nõuetele vastavalt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, mis võib teostada nende õhusõidukite tehnilist hooldus vastavalt JAR-OPS 1.875(
3. a)nõuetele. Samal ajal EASA tasemel on alustatud seda protsessi, kuid pole veel lõpetatud. Seetõttu pole veel ka olemas organisatsiooni, mis võiks väljastada AS Enimex lennukitele ja komponentidele EASA vorm 1. 30.7. Lennuameti 23.05.2006.a. kirjaga nr 3-3-2/06/1682 „Lennuettevõtja sertifikaadist“ (I kd lk 201-202) teatas Lennuamet AS-le Enimex, et AS-l Enimex on tänaseni kõrvaldamata Lennuameti 31.11.2005.a. ettekirjutuses nr 1-1-19/05/50 toodud puudused nr 15 ja 16, millede kohaselt kasutab AS Enimex ärilises lennutranspordis käitatavatel lennukitel komponente, mis ei vasta Eestis kehtivatele nõuetele, mistõttu ei vasta lennukitele tehtav hooldus AS-ile Enimex väljastatud sertifikaadi tingimustele. Kirjas on asutud seisukohale, et tuginedes Komisjoni määruse 2042/3003 2.lisa (Osa-145) punktile 145.A.95 on puudused nr 15 ja 16 käsitletavad esimese astme puudustena. Vastavalt nimetatud punktidele on esimese astme puuduste korral tegemist olulise mittevastavusega kehtestatud hooldusstandarditele, mis nõuab sertifikaadi kohest peatamist. Kirjaga on AS-le Enimex antud veelkordselt tähtaeg ettekirjutuses nr 1-1-19/05/50 toodud puuduste kõrvaldamiseks ja hoiatatud, et kui puudusi selleks tähtajaks nõuetekohasel viisil ei kõrvaldata, peatab Lennuamet AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr 1-02/2003 kehtivuse alates 22.06.2006.a. ajutiselt kuni 28.03.2007.a. või kuni puuduste kõrvaldamiseni. 30.8. Seega nähtub AS-i Enimex ja Lennuameti vahelisest kirjavahetusest, et Lennuamet on teinud järjepidevalt AS-le Enimex meeldetuletusi, et Lennuameti 31.10.2005.a. ettekirjutuses tuvastatud puudused on kõrvaldamata ning esitanud põhjendused ja selgitused, miks ei loeta AS-i Enimex poolt puuduste kõrvaldamist rahuldavaks. AS-i Enimex on teavitatud ka asjaolust, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse peatada AS-i Enimex lennuettevõtja sertifikaat. Seega ei ole alust väita, et Lennuameti 11.07.2006 otsused nr 2 ja nr 3 tulid kaebuse esitajale ootamatult või üllatuslikult. 30.9. Otsusest nr 2 nähtubki, et AS-le Enimex 06.01.2005.a. välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus nr 1-02/2003 tunnistati kehtetuks seetõttu, et lennuettevõtja AS Enimex ei ole rahuldavalt ja õigeaegselt kõrvaldanud Lennuameti 31.10. 2005.a. ettekirjutuses nr 1-1-19/05/50 esitatud puudusi nr 12, 15, 16, 17, 18, mistõttu ei vasta AS-i Enimex poolt käitatavate õhusõidukite hoolduskorraldus LennS § 7 lg 2 alusel Eestis kohaldatava JAR-OPS 1 jao M sätetele, mis Lennuameti hinnangul Eestis kehtivate lennuohutusnormide oluline rikkumine. 31. Otsusega nr 2 kehtetuks tunnistatud AS-le Enimex 06.01.2005.a. välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse nr 1-02/2003 (I kd lk 186-187) kohaselt on lennuettevõtja AS Enimex hooldussüsteem vastavalt JAR-OPS 1 jaole M heaks kiidetud õhusõidukite tüübi AN-72-100 hooldamiseks. Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse tingimuste p 1 kohaselt ei anna nimetatud dokument luba loetletud õhusõidukite käitamiseks. Loa õhusõidukite käitamiseks annab lennuettevõtja sertifikaat. Tingimuste p 3 kohaselt kehtib kinnitus tingimusel, et lennuettevõtja vastab JAR-OPS 1 jao M nõuetele. JAR-OPS 1.005 sätestab, et käitaja tohib käitada õhusõidukit ärilises lennutranspordis üksnes kooskõlas JAROPS 1 sätestatud nõuetega. JAR-OPS 1.175 (
4. o)sätestab, et lennuettevõtja peab tagama, et kõikidele õhusõidukitele, mida käitatakse tema lennuettevõtja sertifikaadi alusel teostatakse hooldust vastavalt JAR-OPS 1 M osas sätestatud hooldusnõuetele. JAR OPS 1 alaosa M 24 „Lennukite hooldus“ p 1.875 (
5. a)kohaselt tohib käitaja lennukit käitada ainult siis, kui sellele teeb hooldust ja väljastab hooldustõendeid niisugune hooldusettevõtja/organisatsioon, kes on sertifitseeritud/tunnustatud vastavalt JAR-145 nõuetele (I kd lk 148). Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse tingimuste p 4 kohaselt kehtib kinnitus eelnimetatud tingimustele vastamise korral kuni märgitud tähtajani (23.04 2007), kui seda ei ole eelnevalt peatatud või kehtetuks tunnistatud. Seega on 06.01.2005.a. Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtivus seotud tingimusega, et lennuettevõtja vastab JAR-OPS 1 jao M nõuetele ning hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituses nr 1-02/2003 on ette nähtud selle kehtetuks tunnistamise võimalus. Vastavalt

§ 67

lg 4 punktile 2 ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Seega, kuna AS-le Enimex 06.01.2005.a. välja antud Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituses nr 1-02/2003 on ette nähtud selle kehtetuks tunnistamise võimalus, ei saanud kaebuse esitaja tugineda usaldusele, et Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitusest ei tunnistata kehtetuks. 32. Otsusest nr 2 nähtuvalt leidis Lennuamet, et AS-i Enimex poolt käitatavate õhusõidukite hoolduskorraldus ei vasta JAR-OPS 1 jao M sätetele ning on seetõttu Eestis kehtivate lennuohutusnormide oluline rikkumine. 32.1. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 artikli 7 lg 2 kohaselt kohaldatakse I lisa sätteid välja arvatud jaotise M.A.201 punkti h alapunkti 2 ning jaotise M.A. 708 punkti c, alates 28.septembrist 2005. Seega tuli Otsuse nr 2 tegemise ajal JAR-OPS 1 jao M asemel kohaldada Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa M osa nõudeid. Ka on JAROPS 1 M osas 01.12.2006 on sisse viidud 12. muudatus, mille kohaselt JAR-OPS 1 M jagu teeb hooldusnõuete osas viite Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 Osale 145 ja Osale M. Nii sätestab JAR OPS 1 alaosa M p 1.875 (a), et käitaja tohib lennukit käitada ainult siis, kui sellele teeb hooldust ja väljastab hooldustõendid niisugune hooldus/organisatsioon, kes on sertifitseeritud/tunnustatud vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 145.osa nõuetele ja p 1.875 (b), et lennuki jätkuva lennukõlblikkuse nõuded, mida tuli täita JAS-OPS 1.180 sätestatud käitaja sertifitseerimise nõuetele vastamiseks, on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 M osas (edaspidi lühendatud M osa) ( II kd lk 158, tõlge lk 167). Eeltoodud asjaoludel on Lennuameti Otsuses nr 2 sisalduv viide kohaldatavale õigusele formaalselt ebakorrektne. Riigikohtu halduskolleegium on 20.09.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-33-07 punktis 16 leidnud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas. 32.2. Nagu kohus on käesolevas kohtuotsuses juba märkinud, Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 I lisa M.A. 201 p h alapunkti 2 kohaselt vastutab äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest selle käitaja, kes peab olema sertifitseeritud kooskõlas nimetatud määruse II lisa 145. osaga või sõlmima lepingu nimetatud määruse II lisa 145. osa nõuete kohast sertifikaati omava ettevõttega. AS-le Enimex Lennuameti poolt 10.12.2004.a. väljastatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi nr EE.145.0106 kohaselt on AS Enimex 145. osa nõuetele vastav hooldusorganisatsioon, mis omab A klassi pädevust, kuid ei oma Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 sertifikaadi 145. osa järgi võimalikku täit pädevust (kõiki klassipädevusi), mistõttu ei suuda AS Enimex tagada käitatavate lennukite AN-72-100 ja AN-72-100D täielikku nõuetekohast hooldust. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et AS Enimex esitas 26.08.2005.a. Lennuametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu, milles oli kirjeldatud kõik käitaja tegevused tehnilise hoolduse, remondi, samuti kaebuse esitaja kui operaatori järelevalvesüsteemi osas, samuti ka regulatsioon hooldus- ja remonttööde, mida kaebuse esitaja Osa 145 järgi ei olnud suuteline täitma, teiste remondi- ja hooldusettevõtjatega jagamise osas. Seega on kaebuse esitaja 25 teadlik olnud, et ta ei olnud suuteline tagama tema käitatavate lennukite AN-72-100 ja AN72-100D täielikku nõuetekohast hooldust. Nii kaebuse esitaja kui vastustaja on kinnitanud, et ei eksisteeri ka ühtegi teist Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 II lisa 145. osa II liite kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, mis omaks kõiki määruse nr 2042/2003 II lisa 145. osa II liite klassipädevusi AS-i Enimex poolt käitatavate AN-72-100 ja AN-72-100D lennukite täielikuks hoolduseks. AS Enimex on oma 28.04.2006.a. kirjas nr 201/2-2 Lennuametile ettekirjutuse puuduste 15 ja 16 kohta kinnitanud, et käesoleval ajal ei ole maailmas ühtegi nõuetele vastavalt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, mis võib teostada kaebaja käitatavate lennukite tehnilist hooldus vastavalt JAR-OPS 1.875(

1. a)nõuetele. Samuti pole ka olemas organisatsiooni, mis võiks väljastada AS Enimex lennukitele ja komponentidele EASA vorm 1. Sama on kaebuse esitaja kinnitanud ka kohtule esitatud kaebuses, märkides, et antud juhul on tegemist Ida-Euroopas toodetud õhusõidukeid käitava ja hooldava lennuettevõtjaga. Euroopa Liiduga liitumise järgselt on tekkinud olukord, kus Ida-Euroopas toodetud õhusõidukeid ja nende hooldamise süsteeme ei ole võimalik sertifitseerida ega ka tunnustada EASA (European Air Safety Organization) poolt. Eeltoodust tulenevalt on Lennuamet põhjendatult leidnud, et AS-i Enimex poolt käitatavate lennukite AN-72-100 ja AN-72-100D hoolduskorraldus ei vasta JAR-OPS 1 ja Euroopa Komisjoni (EÜ) määruse nr 2042/2003 I lisa (M osa) nõuetele, mistõttu AS Enimex käitajana ei suuda nende lennukitega jätkuvalt tagada ohutut lennutegevust. 32.3. Otsus nr 2 tehti tuginedes LennS § 7 lg 3 alusel Eestis rakendatava Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingu 2. osa 2. jao 20.peatüki punktile 20.5.2 (JAA Administrative and Guidance Material Section 2.Part 2 Chapter 20 item 20.5.2) ja menetlustoimingu 2. osa 2. jao 19 peatüki punktidele 19.9.11 ja 19.9.12 ning auditi nr EX-191005-O (JAA vorm 13 osa 5) ettekandes 3.07.2006.a. antud soovitustele (II kd lk 142-149). 32.4. Kaebuses vaidlustatud Otsus nr 2 ja Otsus nr 3 viitavad õigusliku alusena Euroopa ühtsetele lennundusnõuetele ja Otsus nr 2 ka Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingutele. Kaebuse esitaja leiab kaebuses, et Euroopa ühtsed lennundusnõuded ja Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingud tuleb jätta kohaldamata ja tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks. Kaebaja väidete kohaselt on JAR-OPS ja Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingud põhiseadusega vastuolus seetõttu, et nimetatud normid ei ole ametlikult avaldatud. Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu. PS § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. PS § 108 kohaselt seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seega PS §-st 108 tulenevalt peavad Riigi Teatajas olema avaldatud seadused. Muud õiguslikult kohustuslikud dokumendid võivad kooskõlas PS § 3 lg-ga 2 olla seaduses sätestatud juhtudel avaldatud ka muul viisil, mis tagab nende adressaatide tulemusliku teavitamise. Vastavalt LennS § 7 lg-le 2 Eestis kohaldatakse 1990. aasta Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe (RT II 2000, 2, 13) alusel välja Antud «Ühtseid lennundusnõudeid» (Joint Aviation Requirements – JAR). «Ühtsete lennundusnõuete» tõlked avaldatakse ametlikus teatajas «Lennuameti Teataja». Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt Eestis rakendatakse Euroopa Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) menetlustoiminguid (Joint Implementation Procedures – JIP). Ka Riigikohus on 26. juuni 2006 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-54-06 asunud seisukohale, et „Ühtsed lennundusnõuded” on LennS § 7 lg 2 alusel Eestis kohustuslikud. Ühtsed lennundusnõuded ja Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingud on spetsiifilise valdkonna tehnilised dokumendid, mille avaldamiseks Riigi Teatajas vajadus puudub. Arvestades asjaolu, et AS Enimex on tegutsenud lennuettevõtjana alates 1996. aastast ja AS-le Enimex on 24.04.2003.a. väljastatud lennuettevõtja sertifikaat nr 1-02/2003 JAR-OPS alusel, peavad kaebuse esitajale teada olema nii „Ühtsete lennundusnõuete” kui ka Euroopa Ühinenud 26 Lennuametite menetlustoimingute kohaldamine Eestis ja nende sisu. Tulenevalt LennS § 7 lgst 2 on lennuettevõtjad hästi informeeritud, et Eestis kohustuslike ühtsete lennundusnõuetega on võimalik tutvuda Lennuameti Teataja vahendusel. 32.5. Otsuses nr 2 märgitud Euroopa Ühinenud Lennuametite menetlustoimingu 2. osa 2. jao (II kd lk 150-156) 20.peatüki punkti 20.5.2 kohaselt, selleks, et saada soovitust hoolduse sertifikaadi jätkamiseks või uuendamiseks, peab sertifitseeritud ettevõte olema aktsepteerinud parandustegevused kõikide 2.taseme kinnitatud leidude kõrvaldamiseks, nii et JAA-NAA on rahul. JAA-NAA poolt parandustegevuseks antud aeg peab vastama leiu olemusele, kuid igal juhul ei tohi see esialgu olla üle kolme kuu. Menetlustoimingu 2. osa 2. jao 19 peatüki punkti 19.9.11 kohaselt enne kui JAA-NAA saab soovitada JAR-OPS 1&3 jao M nõuetele vastavat hooldussüsteemi sertifikaati, peab ettevõttel olema kõikide 1. ja 2. tasandi kinnitatud leidude kõrvaldamiseks kavandatud niisugused parandustegevused, millega jääb rahule JAA-NAA. Punkti 19.9.12 kohaselt JAR-OPS 1&3 ja M nõuetele vastavat sertifikaati ei saa uuendada, kui puudusi pole kõrvaldatud. 32.6. Euroopa Lennuohutusameti auditi nr EX-191005-O tulemusena koostatud raportis ja soovitustes (I kd lk 188-198; II kd lk 142-149) on muuhulgas märgitud, et Lennuamet auditeeris Enimex´i oktoobris 2005.a. Tuvastati 18 vastuolu JAR-OPS nõuetega. 5 puudust on siiani kõrvaldamata. Enimex´i suhtes ei ole tarvitusele võetud sunnimeetmeid, kusjuures mitmed puudused on jäänud kõrvaldamata ka peale Lennuameti poolt antud lisaaega. Viidatud on EÜ määruse nr 2042/2003 punktidele M.B.707 ja 705. EÜ määruse nr 2042/2003 punktid M.B.707 ja 705 asuvad määruse I lisa (M osa) G alajaos, milles on sätestatud nõuded, millele organisatsioon peab vastama, et saada jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat või et seda pikendataks. EÜ määruse nr 2042/2003 punkti M.B.707 kohaselt pädev asutus peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele või peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B. 705. Punkt M.B. 705 sätestab: “
2. a)Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et M osa nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed: esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed; teise astme puuduste puhul määrab pädev asutus parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis peab vastama puuduse laadile ja ei tohi olla pikem kui kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib pädev asutus kõnealust esimest tähtaega selle lõpus ja puuduse tähtsusest olenevalt pikendada, tingimusel, et parandusmeetmete kava on rahuldavalt ellu viidud.
3. b)Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.“ Seega oli Lennuamet Euroopa Lennuohutusameti auditi nr EX191005-O tulemusena koostatud raportist ja soovitustest tulenevalt õigustatud võtma meetmeid AS-i Enimex sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks. Kaebuse esitaja juhatuse liige kinnitas kohtuistungil, et Euroopa Lennuohutusameti auditi nr EX-191005-O tulemusena koostatud raport ja soovitused oli avalikult veebis ja seega neile teada (II kd lk 160-164). 33. Otsusega nr 3 (I kd lk 84) peatati AS Enimex lennuettevõtja sertifikaat nr 1-02/2003 ajutiselt kuni Otsuses nr 2 nimetatud puuduste kõrvaldamiseni. Otsuse nr 3 tegemisel on võetud arvesse Otsust nr 2, Otsuse nr 3 tegemise alusena on märgitud LennS § 7 lg 2, § 42 lg 2, § 43 p 1, majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.11.2002.a. määruse nr 6 „Lennuettevõtjate sertifitseerimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 p 1 ja 2 ning JAR-OPS 1. jao C p 1.180 (
4. a)ja 1.175 (f; o). LennS § 42 lg-te 3 ja 4 kohaselt on lennuettevõtja sertifikaat Lennuameti poolt väljaantud dokument, mis kinnitab, et lennuettevõtjal on sellise tegevuse 27 ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, rajatised, seadmed ja varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal. Lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused. Otsuse nr 3 tegemise ajal kehtinud LennS § 43 p 1 sätestas, et lennuettevõtja sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt puuduste kõrvaldamiseni või muudetakse selles esitatud käitamistingimusi, kui lennuettevõtja ei vasta sama seaduse § 42 lg-s 3 nimetatud nõuetele. Lennuameti peadirektori 11.07.2006.a. otsuse nr 3 tegemise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.11.2002.a. määruse nr 6 „Lennuettevõtjate sertifitseerimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 p 1 kohaselt sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt, kui ettevõtja struktuur, talitused, rajatised, seadmed, varustus, protseduurid või personal ei vasta 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 6 „Õhusõidukite käitamine“ nõuetele ja Euroopa Ühinenud Lennuametite ühtsetele lennundusnõuetele JAR-OPS. Sama paragrahvi lõike 1 p 2 kohaselt sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt, kui ettevõtja ei täida lennundusõigusaktide nõudeid. JAR-OPS 1 jao C alajao 1.180 lõike (
5. a)alalõike

§ 64

lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust. Lennuameti 31.10.2005.a. ettekirjutusega nr 1-1-19/05/50 tuvastati puudused, mida AS Enimex ei kõrvaldanud ning mis on Lennuameti hinnangul lennuohutusnormide oluline rikkumine. Kaalumisõiguse redutseerimist õigustab käesoleval juhul vajadus tagada lennuohutus. Lisaks olid õiguslikud ja faktilised asjaolud võrreldes 2003.aastaga muutunud ka seoses sellega, et alates 1.maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liige ja Eestis kohaldatakse Euroopa Liidu õigust, seda ka lennundusvaldkonnas. 37. Kaebuse esitaja leiab, et Lennuameti peadirektor ei ole arvestanud kaebuse esitaja usaldusega, et väljastatud lennuettevõtja sertifikaat koos käitamistingimustega jääb kehtima kuni selle kehtivusaja lõppemiseni. Kohus kaebaja selle argumendiga ei nõustu. Vastavalt

§ 67

lg 4 punktile 2 ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Kuni 01.07.2008.a. kehtinud LennS § 43 p 1 sätestas, et lennuettevõtja sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt puuduste kõrvaldamiseni või muudetakse selles esitatud käitamistingimusi, kui lennuettevõtja ei vasta sama seaduse § 42 lg-s 3 nimetatud nõuetele. Samuti on AS-le Enimex 24.04.2003.a. väljastatud lennuettevõtja sertifikaadis nr 1-02/2003 märgitud, et sertifikaat kehtib koos juurdelisatud käitamistingimustega kuni 23.04.2007.a., kui seda pole varem tunnistatud kehtetuks või selle kehtivust peatatud. Seega ei saanud kaebaja käesoleval juhul tugineda usaldusele, et AS-i Enimeks lennuettevõtja sertifikaadi kehtivust ei peatata või sertifikaadi käitamistingimusi ei muudeta. 38.

§ 54

sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused.

§ 55

lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Kohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas vaidlustatud Otsus nr 2, Otsus nr 3 ja Otsus nr 16 (kaebuses vaidlustatud osas) piisavalt motiveeritud ning nendes toodud õiguslike aluste ja otsuste andmise põhjuste osas kohtu poolt kontrollitavad. 39.

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul puudus Lennuametil nimetatud sätte alusel vajadus kaebajat enne Otsuse nr 2, Otsuse nr 3 29 ja Otsuse nr 16 tegemist ära kuulata. Kaebuse esitaja oli eelneva järelevalvemenetluse ja ettekirjutuse põhjal teadlik puudustest, mis Lennuamet lennuettevõtja tegevuses leidis. Kaebuse esitaja oli ettekirjutuse täitmise käigus saanud avaldada oma seisukohad kõigi avastatud puuduste kohta ning tema täiendavast ärakuulamisest võis Lennuamet

§ 40lg 3 p 2 alusel loobuda.

Nagu nähtub ka käesolevast kohtuotsusest, ei oleks kaebaja eelnev ärakuulamine saanud vaidlustatud otsuseid sisuliselt muuta. Samuti sätestab

§ 58

, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asja sisulist otsustamist ei saanud kuidagi mõjutada asjaolu, et kaebuse esitajale teatati Otsust nr 16 esialgu kirja teel.

1. Eeltoodut arvestades jäävad AS-i Enimex kaebused täies ulatuses rahuldamata.
2. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et käesolevas haldusasjas tuleks menetlus Otsuse nr 2, Otsuse nr 3 osas lõpetada TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja põhjusel, et AS-i Enimex kaebusega Otsuse nr 2, Otsuse nr 3 tühistamiseks ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – saada uus Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus ning seeläbi taastada lennuettevõtja sertifikaadi kehtivus. Esiteks on kaebuse esitaja muutnud taotlusi ja taotleb Otsuse nr 2, Otsuse nr 3 õigusvastaseks tunnistamist, teiseks leiab kohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei ole halduskohtumenetluses analoogia alusel kohaldatav.
3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Aili Maasik Kohtunik 30