← Eesti

2-10-18215/17

Obsah (8)§ 117§ 1§ 31§ 22§ 28§ 109§ 33§ 23

2-10-18215 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 03. august 2010, Narva Kohtuasja number 2-10-18215 Kohtuasi Võlgniku Ironsides OÜ (likvideerimisel) avald

§ 117

tähenduses on neist võlgniku lähikondsed Ironsides REC OÜ, Y P 363 tuh.kr, Metaltrade OÜ 300 tuh.kr. Maksu- ja Tolliametil, kui võlausaldajal on Võlgniku nõudega seonduvalt solidaarnõue Ironsides REC OÜ ja Ironsides Plus Oü vastu, kuna tegemist ühise käibemaksukohuslase ajal tekkinud maksuvõlaga. Võlgniku osa nõuete osas on ebaselgus. Nimetatu puudutab endiste töötajate nõudeid. Nähtub mitme kohtuvaidluse olemasolu endiste töötajatega, kuid hetkel teadmata, millised võimalikud lahendid ning milliseks kujunevad töötajate nõudesummad. Samas nimetatud ebaselgus ei mõjuta märkimisväärselt võlasummat, kuna töötajate palganõuded kokku umbes 511 th.kr. Võlgniku kõik võlad on lühiajalised kohustused, v.a. Y P 363 tuh.kr, Metaltrade OÜ 300 tuh.kr. Kokku võlgniku esitatu kohaselt on võlgu summas 7588009 krooni. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt kohustused ületavad selgelt varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Finantsnäitajates ajutine haldur tooks ainult välja maksejõuetuse tõenäosust kajastava finantsnäitaja – Altmanni võrrandi (pankrotiohu näitaja). 31.12.2008.a. seisuga oli vastav näitaja 3,3485 (pankroti tõenäosus puudub). Pankrotiohu näitaja (Altmanni võrrand) seletus: Kui Z < 1,80 - pankroti tõenäosus kõrge; 1,80 < Z < 2,99 - ettevõtte seis ebakindel; 3,00 < Z - pankroti tõenäosus praktiliselt puudub VALEM: 1.2*((käibevara-lühiajalised võlgnevused) / koguvara)+ 1.4*(eelmiste aastate jaotamata kasum / koguvara)+3.3*(ärikasum / koguvara) + 0.6*(aktsiakapital / ettevõtte võlgnevused)+0.999*(netokäive / koguvara) Eeltoodust nähtub, et 1.1.2009 seisuga võlgniku maksejõuetuse saabumine ei olnud tõenäoline, samas 1.1.2010. seisuga oli omakapital negatiivne. Nimetatust nähtub, et püsiva maksejõuetuseni viinud tehingud/toimingud, mis tehtud 2009.aastal. Ülaltoodust lähtuvalt Võlgniku majandusolukorda võib pidada ebarahuldavaks ning ajutise halduri hinnang Võlgniku majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. 4. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgnikul puuduvad ka tulu teenimise võimalused. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud. Puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada Võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka 5

(10)siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii

§ 1

lg 2 kui ka lg 3 alusel – võlgniku netovara on negatiivne ja on kohustused mida võlgnik ei ole suuteline täitma (nõuded selged, osad ka sundtäitmisele kuuluvad lahendid). Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt

§ 31lg-le 4.

Võlgniku omakapital oli 01.1.2009 seisuga positiivne. 31.12.2009.a. seisuga oli omakapital juba negatiivne. 2009.aasta alguse seisuga suur positiivne omakapital tulenes asjaolust, et Võlgnik realiseeris 2008.aastal kinnistu XXX kallimalt, kui selle bilansiline väärtus. 2009.a. kahjum tulenes peamiselt asjaolust, et Võlgnik realiseeris oma varad madalama hinnaga kui nende bilansiline väärtus. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, Võlgniku netovara on negatiivne. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid.

  1. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegutseti XXX asunud kinnistutel, kuhu oli ehitatud metallitöötlemise tehas. 12.11.2008.aastal müüs Võlgnik nimetatud kinnistud OÜ-le Ironsides REC hinnaga 88,5 mln krooni. Nimetatud müügitehingu hinnast tasuti AS-le Hansapank saadud laen, samuti tagastati laenud lähikondsetele Metaltrade OÜ, Andave Invest OÜ. Tekkinud vabadest rahalistest vahenditest anti 2008.aastal Ironsides REC OÜ laenu 20,95 mln krooni. 2008.aastal võttis Ironsides OÜ Ironsides REC OÜ-lt sama müüdud kinnistud omakorda pikaajalisele üürile. Olulisemaks maksejõulisust mõjutanud tehinguks on Ironsides REC OÜ vastu olnud nõudeõiguse summas 20,95 milj.kr. müük 11.12.
  2. sõlmitud lepinguga. Võlgniku esitatu kohaselt oli vara müüdud A P (Vene FV resident), seda hinnaga 8,1 milj.kr. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt oli nõue müüdud turuhinnaga ja selle hind selgunud enampakkumisel. Samas esitatud müügilepingust nähtub, et müügihind oli põhiosas tasutud tasaarvelduse korras. Ajutisel halduril puudub teave, mis oleks nõude hind selle müügil pankroti- või täitemenetluses. Võlgnik 2009.aasta algusest asus realiseerima oma varasid (seadmed ja varud). Nendest olulisemate varade ostjaks on Ironsides REC OÜ ja Ironsides Plus OÜ. Peamised müügid märts ja aprill 2009.a. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt oli vara müüdud turuhindadega (võlgnik esitanud seadmete müügiga tegelejate arvamused vara väärtuse kohta). Ajutisel halduril on raske aru saada, kas ka seadmete müügihinnad vastavad turuhindadele, kuna see nõuaks erialaspetsialistide kaasamist (selleks vajalik menetluse finantseerimine). Lihtsamate seadmete juures (nagu keevitusaparaadid) ajutise haldur saab esitada enda hinnangu – seadmed on müüdud turuhinnaga (ajutisel halduril on endal nende müügikogemus, mis on tekkinud erinevatest pankrotimenetlustest). Ironsides OÜ poolt on Ironsides REC OÜ müüdud seadmed hinnaga 2,86 milj.kr. Võlausaldajast endine töötaja V S avaldanud seisukoha, et müük on toimunud madalama hinnaga, kui selle turuhind. Samas hetkel ajutisel halduril puuduvad vastavad tõendid. Koheselt peale müüki Ironsides OÜ võttis Ironsides REC OÜ-lt müüdud seadmed omakorda pikaajalisele üürile. Ironsides OÜ ja Ironsides REC OÜ tehingute tulemusena vahetus XXX tehase varade omanik, varade valdajaks jäi sisuliselt Ironsides OÜ, seda üürilepingute alusel. Võlausaldajast endine töötaja V S on avaldanud seisukoha: terve aasta töötas süsteem, kus võlad koondati OÜ Ironsides ja tulud Ironsides REC OÜ, tootmisega tegeles aga Ironsides PLUS OÜ, samuti et varad olid üüritud kõrgema hinnaga kui nende turuhind. Käesoleva menetluse staadiumis puudub ajutisel halduril võimalus hinnata nimetatud väite paikapidavust. Selleks on vajalik ekspertarvamuste tellimine, vajalik tuvastada kas vallas- ja kinnisasjade müük toimus turuhinnaga või alla selle, kas üüritehingute tingimused vastasid turuhinnale. 6

(10)Kõikidest müügitehingutest tekkis kahju (varade bilansiline väärtus oli kõrgem müügihinnast). Võlgniku esitatu kohaselt müügid toimusid turuhindadega (osa vara osas enampakkumise korras). Kui leiaks tõendamist võlausaldajast endine töötaja V S avaldatud seisukoht, siis Võlgniku pankrot oleks tahtlikult põhjustatud. Maksejõuetuse põhjused tuleneksid kuriteo tunnustega tegudest. Samas kui kuriteo asjaolud ei leiaks tuvastamist, võib juhatuse liikmete/likvideerijate tegevuses võiksid olla juhtimisvea tunnused. Samas ei ole hetkel ajutine haldur tuvastanud nimetatud asjaolusid. Puuduvad hetkel tõendid võlausaldaja esitatud väidete osas ning ajutisel halduril puuduvad ressursid antud asjaolude tuvastamiseks. Seda oleks võimalik teha võlgnikul rahaliste vahendite olemasolul (huvitatud isikute eraldatud rahalistest vahenditest) või riigi vahenditest (sisuliselt uurimisasutuse kaudu). Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena välja toonud järgnevat (lühidal välja toodud): Seoses majanduslangusega tekkisid raskused (tellimuste mahu vähenemine), varade turuhinnad seoses majanduslangusega langesid, puudusid võimalused varade müügist saada sellisel määral rahalisi vahendeid, et katta kõik kohustused. Kuna ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi, tuleb eeldada, et Võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks.

§ 22

lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

§ 28

järgi tuleneb halduri kohustus tuvastada, kas menetluses esineb kuriteo tunnustega tegusid. Samas ei ajutine haldur ega kohus pea käesoleva pankrotimenetluse raames täpselt tuvastama kuriteo tunnustega tegusid ega andma neile õiguslike hinnanguid ning määratlema nende täpse kvalifikatsiooni – see on uurimisasutuste ülesanne. Eeltoodu kohaselt ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses mingeid otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada juhatuse liikmete/likvideerijate tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme/likvideerija vastu ning käsitleda nende tegevust raske juhtimisveana, mis põhjustanud püsiva maksejõuetuse või juhtimisveana, mis võimaldaks esitada kahjunõuet. Kui esitada juhtorgani liikme vastu haginõue mingi kahjuliku tehinguga seoses, siis tuleks esmalt nõue suunata otsest kasu saanud isikute vastu (võlausaldaja väidetu kohaselt peamiselt Ironsides Plus Oü ja Ironsides Rec Oü vastu) ning nõude realiseerimata jäämisel (raha jääb saamata) esitada nõue juhtorgani liikmete vastu kahju hüvitamiseks. Kõik nimetatud nõuete esitamine nõuab Võlgniku välist finantseerimist, kuna võlgnikul selleks rahalised vahendid puuduvad. Esmapilgul tunduks, et juhtimisvead võivad eelkõige seonduda asjaolus, et OÜ Ironsides on nõudeõigus Ironisides Rec OÜ vastu summas 20,95 milj.kr. müüdi 8,1 milj.kr. Samas esmalt on vaja saada selgust, kas Ironisides Rec OÜ oleks olnud võimeline tagastama saadud laenu. AS Krediidinfo andmetel Ironisides Rec OÜ omakapital 31.12.2009 seisuga negatiivne summas 1,29 milj.kr. Arvestades hetke turuolukorda nii kinnisvaraturu kui ka metallitööstuse tellimuste turul, siis ajutise halduri hinnangul Ironsides REC OÜ pankrotistub (puuduvad rahalised vahendid, et teenida AS Swedbank võetud laenu, laenusumma 30-40 milj.kr. vahel). Ajutise halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid likvideerija Y P vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg.51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Võlgniku avalduse mitteesitamise osas puudub Võlgniku esindaja esitanud oma seisukoha pankrotiavalduses – lootes vara müügist saada piisavalt raha, et täita oma kohustused. Hetkel menetlusstaadiumis on ebaselge, millised otsesed kahjud võlgnikul tekkisid seoses avalduse mitteesitamisega olukorras, kus netovara oli negatiivne (tuvastatu kohaselt võlgnik uusi täiendavaid kohustusi ei võtnud). Vastav nõue võimalik esitada likvideerija Y P vastu, kuid ajutine haldur ei pea reaalseks temalt saavutada rahalise nõude täitmist Võlgnikule. Hetke likvideerija B B suhtes ei ole võimalik midagi ette heita – tema esindusõigus kantud registrikaardile 05.04.2010.a. ja pankrotiavaldus esitatud 21.04.2010.a., tema sooritatud tehingud/toimingud ei väljunud igapäevase majandustegevuse raamidest. 7

(10)Eeltoodust tulenevalt käesolevas pankrotimenetluses ei ole ajutine haldur tuvastanud tulemuslikku juhatuse liikmete ja likvideerijate vastu hagi esitamise võimalust. 6. Tagasinõuete esitamise võimalustest Ajutine haldur ei tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on hulgaliselt sooritanud tehinguid oma lähikondsetega, mille osas oleks võimalik esitada tagasivõitmisnõudeid. Vastavalt

§ 109lg 1 on vaja esmalt tuvastada kahju tekitamine võlausaldajatele.

Hetkel on see asjaolu suhteliselt ebaselge (nõuab ekspertarvamuste tellimist). Kokkuvõtvalt tagasivõitmised seonduksid: varade müügiga, üüritehingutega ja võlakohustuste täitmisega lähikondsetele. Vastavad lähikondsed on Ironisides Rec OÜ (kõige suurema rahalise mahuga tehingud), Ironisides Plus OÜ, Andave Invest OÜ, Metaltrade OÜ, Steelwork OÜ, Y P. Ironisides Rec OÜ ainuke ühing, kellel on mingit vara. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt teised firmad kujutavad endast sisuliselt 40 tuh.kr. kapitaliga ühinguid, puuduvad ka andmed Y P varade olemasolu kohta. Kui menetluses leiab tõendamist kahju tekkimine võlausaldajatele ja saavutatakse kohtulahend, siis ajutine haldur ei pea realistlikuks saavutada kohtulahendi täitmist, kuna kohustatud isikud on sisuliselt varatud. Samas varade tagasivõimise nõude esitamisel (küsides tagasi varasid, mitte raha) puudub selgus, kas vara (antud juhul on silmas peetud vallasvara) on jätkuvalt antud isiku omandis, kes selle võlgnikult ostis. Selgus on ainult kinnistu osas, kuid arvestades kinnistu müügihinda 88,5 milj.kr. novembris 2008.a.-l, siis selle aja kinnisvaraturu olukorda arvestades on ebareaalne väita, et tehingu hinna osas kahjustati võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt käesolevas pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste esitamise võimalusi. 7. Halduri taotlused Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, ei ole tuvastatud tagasinõuete esitamise võimalusi, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikmete vastu ning nõuete täitmise saavutamine on vähetõenäoline, siis kokkuvõtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus oleks otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitas oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine haldur palus määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 64000 kr, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad hetkel võimalused vara müügiks või siis võlgniku ettevõtte tervendamiseks. Puudub vara ja ka ettevõte. Vara moodustumine sõltub tagasivõitmise ja kahjunõuete esitamise võimalustest, milles hetkel puudub selgus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja juhtimisvigade osas põhjaliku selguse saamine eeldaks põhjaliku revisjoni läbiviimist ja ekspertarvamuste tellimist. Samas selle tegemiseks hetkel rahalised vahendid puuduvad. Ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse tekkimisega seoses on toime pandud kuritegusid, kuid nimetatu tuvastamine on uurimisasutuse kompetentsis. Hetkel esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene selgetest kuriteo tunnustega tegudest või siis selgetest juhtimisvigades, puuduvad selged võimalused tagasivõitmise/-nõuete nõuete esitamiseks, puudub selged võimalused raha/vara saamises kolmandatelt isikutelt (juhtorganite liikmetelt, tagasivõitmisnõuete vastaspoolelt). Seetõttu võlgniku pankrotimenetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 8

(10)Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, 28, 29, 30, TSüS § 46 ajutine haldur p a l u s: 1.määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 64000 krooni, avaldades ka vastavasisulise teatise Ametlikes Teadaannetes;
  1. juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest määrates talle ka likvideerimiskohustuste täimise, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige B B, isikukood XXX, Narva;
  2. juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot (ajutine haldur kinnitab valmidust asuda täitma halduri ülesandeid), avaldada pankrotiteade, määrata 1.üldkoosoleku aeg;
  3. mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus eraldi lisatud); Kohtuistung
  4. mail 2010 toimunud kohtuistungil ütles võlgniku likvideerija, et ajutise halduri aruandele tal vastuväiteid ei ole ning ta on nõus halduri tasu ja deposiidi summaga. Kohus teatas istungil, et kui keegi ei tasu deposiiti summat, lõpetatakse pankrotiasi raugemisega.
  5. mail 2010 tegi kohus ettepaneku võlausaldajatele tasuda deposiiti kokku 64 000 krooni. Määratud kuupäevaks oli tasutud kokku deposiiti summa 45 000 krooni. Halduri taotlus Ajutine haldur esitas
  6. augustil 2010 kohtule taotluse. Taotluses palub ajutine haldur välja kuulutada Ironsides OÜ pankrot. Kuna võlausaldajad on tasunud 45 000 krooni deposiiti, sellest tuleneb võlausaldajate huvi pankrotimenetluse vastu. Ajutine haldur on nõus pankroti väljakuulutamisega olukorras, kus võlausaldajad on tasunud ettemaksuna 45 000 krooni. III Kohtu seisukoht Vastavalt

§ 1

lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlgniku avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus on seisukohal, et võlgnik Ironsides OÜ on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kurteo tunnustega tegu. Kuid nimetatud asjaolud vajavad täiendavat uurimist uurimisasutuste poolt ning pankrotimenetluses. 9

(10)

§ 31

lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Swedinvest OÜ pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Tarmo Villman. Kohus leiab, et Tarmo Villman on sobiv isik pankrotihalduriks. T.Villmanil on kohtu usaldus. Kohus määrab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajaks 23.08.2010.a kell 15.00 ja toimumise kohaks 1. Mai 2, Narva (Viru Maakohtu Narva kohtumaja).

§ 33

lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. IV Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 23 000 krooni (23 tundi x 1 000 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 3 500 krooni, kokku 26 500 krooni deponeeritud rahalistest vahenditest. Fred Fisker Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.