lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist. Asjaolud 04.10.2010. esitas V A Pärnu Maakohtule taotluse täiteasjas nr 169/2010/590 menetluse lõpetamiseks. 05.10.2010.a määrusega keeldus Pärnu Maakohus taotluse menetlusse võtmisest ning andis asja kohtualluvuse järgi üle Viru Maakohtu Narva kohtumajale. 25.10.2010.a saabus asi lahendamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajja. Taotluse kohaselt sissenõudja V A avalduse alusel algatas kohtutäitur Terje Tšapis täitemenetluse V A eluruumist asukohaga XXX väljatõstmiseks. Kohtutäitur mitu korda määras eluruumist väljatõstmise aega, V A aga kirjutas kaebused 1
) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
lg 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 on maakohtu pädevuses: 1) trahvi määramine; 2) isiku sundtoomise, kinnipidamise ja isikule aresti kohaldamise määruse tegemine; 3) läbiotsimisloa andmine; 4) kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine; 5) täitemenetlusega seotud hagide lahendamine; 6) sundvalitseja määramine ja vabastamine; 7) muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel. V A on esitanud taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, mis ei kuulu kohtu pädevusse. Vastavalt TMS § 50 lg 1 kohaselt täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud TMS § 48. Kooskõlas TMS § 11 lg 1 p 4 võib kohtule esitada kaebuse kohtutäituri otsuse peale, mis lahendatakse hagita menetluses
lg 1 p 15 kohaselt.
lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liik asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja materjalidest ei nähtu, et V A oleks vaidlustanud kohtutäituri otsust. Samas ei nähtu, et ta oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kohtutäiturite juures. Juhul kui taotluse esitaja soovib esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale, siis kuulub TMS § 218 lg 1 tulenevalt eelnevalt kohustuslikult läbimisele TMS § 217 sätestatud menetlus, st eelnevalt peab kohtutäitur tegema otsuse, mille peale saab esitada kaebuse maakohtusse. Täitemenetlusega seotud hagid on sätestatud TMS § 220-223. V A taotlus ei sisalda sellist nõuet, mida oleks võimalik hagina esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hageja (avalduse esitaja) kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avalduse esitaja kanda. Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.