← Eesti

3-10-76/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

  1. märts 2010, Jõhvi 3-10-76 I. V kaebus Ida Politseiprefektuuri 15.12.2009 käskkirja nr 324-p ebaseaduslikuks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitiste väljamõistmiseks
  2. märts 2010 I. V esindaja Vassili Vorobjovja Ida Prefektuuri esindaja Agne Niido Resolutsioon 1.Jätta I. V kaebus rahuldamata.
  3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 15.04.
  4. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 15.12.2009 andis Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Aldis Alus käskkirja nr 324-p (tl. 9), millega vabastas avaliku teenistuse seaduse § 65, § 113 lg 2 ja töölepingu seaduse § 71 tuginedes 01.01.2010 arvates korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse koosseisuvälise spetsialisti I. V. Vabastamise põhjuseks märgiti teenistustähtaja möödumine. 11.01.2010 esitas I. V Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-3) milles palus, et tema teenistusest vabastamine tunnistataks ebaseaduslikuks, loetaks ta vabastatuks avaliku teenistuse seaduse § 116 lg 1 alusel ning tehtaks ettekirjutus sama seaduse § 131 lg 4 kohase hüvituse maksmiseks. Kaebaja kirjeldas oma teenistuskäiku ning leidis avaliku teenistuse seaduse § 8 tuginedes, et koos teistega korrapidamisgraafiku alusel teenimine ja teenistussuhte pikendamise käskkirjade olemasolu kinnitab, et tema tööd ei saanud käsitleda alalist iseloomu mitteomavate 1 ülesannete täitmisena, mistõttu tulnuks see vormistada määramata ajaks. Veel viitas ta avaliku teenistuse seaduse § 58 ja töölepingu seaduse § 10 ning ametite ühendamisest tulenenud Sillamäe politseiosakonna likvideerimisele ja juhenduskeskuse spetsialistide ametikohtade koondamisele. Ida Prefektuuri kirjalikus vastuses (tl. 20-21) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti see rahuldamata jätta ning kirjeldati oma seisukohti koosseisude kinnitamise põhimõtete, koosseisuvälise ametikoha iseloomu, määratud ajaks sõlmitud töölepingu määramata ajaks sõlmitud töölepinguks muutumise ja kohaldamisele kuuluvate õigusnormide osas. Muuhulgas väideti, et kuna Sillamäe konstaablipunkti juurde polnud korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse ametnike ametikohti ette nähtud, ei olnud selle likvideerimisel võimalik kaebaja ametikohta koondada. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja Vassili Vorobjov kirjalike väidete ja taotluste juurde, palus hüvitada volikirja saamisega kantud 480 krooni suuruse menetluskulu ning leidis, et antud juhul on toimunud koosseisude koondamine. Ida Prefektuuri esindaja Agne Niido jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja väitis, et koosseise ei kinnitatud prefektuuri tasandil, tegemist oli ministeeriumi poliitikaga ning seetõttu oli igal aastal vaja koosseisuvälised ametikohad ümber vaadata. KOHTU PÕHJENDUSED I. V oli vaidlustatud käskkirja (tl. 9) andmise ajal Ida Politseiprefektuuri kooseisuväline spetsialist. Tema teenistusest vabastamine tugineb avaliku teenistuse seaduse § 113 lg 1 ja 2, milledes kehtestatu näeb ette määratud ajaks ametisse nimetatud või valitud ametniku teenistusest vabastamise teenistustähtaja möödumise tõttu ning kehtestab, et niisuguse ametniku teenistussuhe lõpeb teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast. Avaliku teenistuse seaduse § 10 lg 4 kohaselt kehtestatakse ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis ministri määrusega. Sama seaduse § 8 kohaselt on koosseisuväline teenistuja isik, kes nimetatakse teenistusse määratud ajaks niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. See, milliseid konkreetseid ja kui kaua kestvaid ülesandeid pidada ajutisteks, on hinnangu küsimus ja võib sõltuda väga paljudest asjaoludest. Antud juhul on Ida Prefektuur põhjendanud mittekoosseisulise spetsialisti vajadust Sillamäe linna, seal asunud osakonna korralduse iseärasustega ja selle teenindamiseks vajalike ametikohtade puudumisega juhtimiskeskuse koosseisus (tl. 21) ning halduskohtul puudub vähimgi alus neis väidetes kahtlemiseks. 01.04.2005 koostatud käskkirja nr 700p (tl. 4) kohaselt nimetati I. V teenistusse alates 25.04.2005 kuni 31.12.
  5. Tema teenistustähtaega on korduvalt ühe aasta võrra pikendatud (tl. 5-7), viimati kuni 31.12.2009 (tl. 8). Avaliku teenistuse seadus ei reguleeri määratud ajaks teenistusse võetud ametniku teenistustähtaja pikendamist ning selle seaduse § 113 lg 3 on kehtestatud üksnes, et määratud ajaks ametisse nimetatud isikut ei vabastata, kui ta nimetatakse samale ametikohale uueks tähtajaks. Vaatamata eelnimetatud käskkirjades kasutatud väljendile „pikendan“ on nii I. V suhtes sisuliselt ka tehtud, sest kõik käskkirjad tuginevad avaliku teenistuse seaduse neile sätetele, mis reguleerivad koosseisuvälise ametniku määratud ajaks teenistusse nimetamist. Kaebaja on vastavas avalduses (tl. 27) soovinud asuda koosseisuvälise spetsialisti ametikohale ning nõustunud igal järgneval aastal teenistuse jätkamisega sellel (tl. 31-34). Enda suhtes tehtud käskkirju pole ta seaduses ettenähtud korras ja tähtaegadel vaidlustanud (tl. 58) ega saa seda nüüd enam teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamise teel teha. Kaebuses viidatud avaliku teenistuse seaduse § 58 kohaselt on ametnikul suhetes oma tööandjaga küll samad õigused, mis töölepingu alusel töötaval isikul, kuid see ei tähenda, et talle laieneb paralleelselt ka töölepingu seadus. Kuni 01.07.2009 välistas avaliku teenistuse seaduse § 13 lg 1 2 sätestatu üldse selle seaduse kohaldamise ametnikele ning ka praegu on tööseaduste laienemine võimalik üksnes siis, kui avaliku teenistuse seadus või vastavad eriseadused ei sätesta teisiti. Avaliku teenistuse seaduse § 21 lg 1 võimaldab ametniku määramata ajaks teenistusse võtta vaid ametiasutuse koosseisus ette nähtud vaba ametikoha olemasolul. Kohtule esitatud juhtimiskeskuse koosseisude nimekirjade väljavõtted (tl. 35-46) aga kinnitavad, et I. V poolt täidetud spetsialisti ametikoht on kogu aeg olnud väljaspool politseiprefektuurile ettenähtud koosseisu ja seega ei saaks töölepingu seaduse § 10 ette nähtud lepingu algusest peale tähtajatuks lugemine mingil juhul kohaldamisele tulla. Tähendust ei ole sellel, kas ja kui suures ulatuses on Sillamäe osakonna koosseisulised ametikohad vähenenud või kuidas ametite liitmisel teenistus ümber korraldati. Kuna I. V teenistustähtaeg möödus 31.12.2009, oli Ida Politseiprefektuuril igal juhul õigus ta alates 01.01.2010 avaliku teenistuse seaduse § 113 lg 1 alusel teenistusest vabastada. Eeltoodust tulenevalt on I. V teenistusest vabastamine õiguspärane ning tema kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Ida Prefektuuri esindaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (tl. 60), seega jääb kaebaja poolt volikirja saamiseks makstud 480 krooni suurune tasu (tl. 64) ja poolte muud võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.