Obsah (7)

§ 210§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101§ 61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-16088 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 25.oktoober 201

§ 210

lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud

. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele on seega 2 175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et

§ 61lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel.

Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. 3 Riigikohtu tsiviilkolleegium on

1. aprilli
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et „ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt

§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“ Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 17-21) nähtub, et kostja on 02.05.2009 ja ajavahemikus 23.07.2009 kuni 17.02.2010 tasunud lapsele igakuiselt elatusrahana 3000 krooni. Alates märtsist 2010 kuni 10.05.2010 kostja lapse ülalpidamiseks elatist tasunud ei ole. 11.04.2009 on kostja tasunud hagejale 9342 krooni, kuid maksekorralduse selgituses puudub viide sellele, et tegemist oleks lapse elatusrahaga. Hageja esindaja seletuste kohaselt on kostja jätnud elatise 2010 märtsi, aprilli ja maikuu eest tasumata. Kuna kostja on maksnud lapse ülalpidamiseks elatist ebaregulaarselt (jätnud elatise kolmel järjestikusel kuul maksmata), ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et pooled olid kokku leppinud, et lapsele antaksegi elatist niimoodi (ebaregulaarsete maksetega). Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise alaealise lapse S. M. R.´i ülalpidamiseks alates 01.märtsist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 28.juunlini 2019 igakuine elatusraha 2175 krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada P. R.i poolt alates 01.03.2010 elatisena M. R.´ile makstud summasid. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. 4 Helgi Vinni Kohtunik 5