← Eesti

2-09-3099/17

Obsah (6)§ 48§ 40§ 19§ 43§ 5§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 17. augustil 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-3099 Tsiviilasi ICI

) § 19 lõikele 7, mille kohaselt ei või maksevaba lepingu maksevabal perioodil sõidukiga liikluses osaleda, kuid kindlustusandjal on lepingust tulenevad õigused ja tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus. Kooskõlas

§ 48

lg 2 punktiga 4 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria Lk

(7)2 sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Põhja Politseiprefektuuri väärteootsusega tuvastati, et kostja juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. 9. Hageja viitas, et

§ 48

lg 3 kohaselt nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Viiviste nõude esitamisel viitas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikele 1 ning §-le

  2. Asja uuel menetlemisel Harju Maakohtus teatas hageja 22.02.2010.a, et jääb täielikult oma varasema hagiavalduse juurde ega soovi esitada täiendavaid taotlusi või tõendeid.
  3. Vastusena kostja vastusele esitas hageja 21.04.2010.a kirjalikud seisukohad, kus hageja rõhutas, et

§ 40

lg 2 järgi võib kannatanu kahju hüvitamise nõude esitada nii kahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja vastu. Antud juhul esitas kannatanu nõude hageja vastu. Hageja selgitas, et hagejal oli lepinguline suhe MK`uga ning lepingu esemeks oli suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustamine. MK võimaldas kostjal vallata liikluskahju tekitanud sõidukit.

§ 48

lg 2 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Otsusega väärteoasjas nr 2314,07,004557 on tuvastatud, et kostjal puudus liikluskahju tekitamise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti viitas hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-48-06 ning rõhutas, et sõiduki valdajana tuleb käsitleda sõidukit juhtinud füüsilist isikut. Sõiduki valdaja vastutus on kindlustatud sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik.

  1. Samuti vaidles hageja vastu kostja väidetele seoses liikluskahju suurusega. Hageja esitas täiendavalt liikluskahju hüvitamise otsuse, mille kohaselt oli sõiduki jääkmaksumuseks 8000 krooni. Kuivõrd antud asjas ei olnud sõiduki remont otstarbekas, siis on hageja kannatanule hüvitanud ka sõiduki jääkmaksumuse summa. Kuivõrd sõiduk jäi hageja omandisse, siis kostjalt regressnõude korras jääkmaksumuse hüvitamist ei nõutud.
  2. Harju Maakohtu 26.05.2010.a istungil jäi hageja oma hagiavalduses toodud nõude juurde. Hageja leidis, et nõue on esitatud õige isiku vastu. Hageja märkis, et kannatanule sõiduki kuulumine on tõendatud sõiduki komplektsuse ja sõiduki ülevaatuse aktiga. Hageja selgitas, et kannatanu sõiduk vajas pukseerimist, kuna sõiduk ei olnud sellises seisundis, et oleks saanud ise liikuda.
  3. 10.06.2010.a esitas hageja täiendavad kirjalikud seisukohad ja taotluse nõude vähendamiseks. Hageja rõhutas, et ta ei nõustu Riigikohtu poolt lahendi nr 3-2-1-4-10 punktis 12 antud tõlgendusega

§ 48lg 2 punktile 4.

Hageja leidis, et ei saa eristada sõiduki valdajat sõidukit juhtinud isikust. Riigikohus ei ole mainitud lahendis selgitanud, miks on varasemast seisukohast loobutud. Hageja möönis, et ta oleks

§ 19

lg 9 alusel esitada nõude kindlustusvõtja vastu, kuid hageja soovis kasutada

§ 48lg 2 punktist 4 tulenevat õigust. 15. Samuti teatas hageja, et soovib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 206 lg 1 alusel vähendada põhinõuet 1220 krooni võrra. Liikluskahju koosneb MKhüvitatud 19 000 kroonist (sõiduki turuhind 27 000 krooni – jäänuki väärtus 8000 krooni = 19 000 krooni) ja puksiirvedude summadest 649 krooni ja 590 krooni. Kokku oli liikluskahju summaks 20 239 krooni. Liikluskahjule lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 800 krooni ning hageja nõue kostja vastu kokku on 21 039 krooni. Hageja vähendas ka viivise nõuet ning leidis, et seisuga 10.06.2010.a on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 5130,99 krooni. Hageja Lk

(7)3 esitas viivise arvestuse. Hageja palus endiselt mõista kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis.
  1. Hageja selgitas täiendavalt, et liiklusõnnetuses kahju saanud sõiduki turuhind nähtub sõiduki ülevaatuse aktist ning hind on määratud ilma käibemaksuta. Samast aktist nähtub sõiduki jäänuki väärtus, mis on 8000 krooni ilma käibemaksuta. Sõiduki hindamiseks koostati sõiduki komplektsuse akt. Samuti viitas hageja kohtule esitatud Eesti Konjunktuuriinstituudi autohindade andmebaasi väljavõttele, mille kohaselt oli analoogsete sõidukite keskmine turuhind 2007.a I kvartalis 24 200 krooni. Kostja ise ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks sõiduki hind olnud teistsugune.
  2. Tulenevalt sõiduki ulatuslikust deformatsioonist oli vajalik kasutada puksiirteenust. Liiklusõnnetuse toimumise päeval teostati MK tellimisel puksiirteenus summas 649 krooni ning sõiduk toimetati liiklusõnnetuse toimumise kohast Laki tänavale, kus teostati kahjukäsitlusosakonna poolt sõiduki ülevaatus. Sõiduki ülevaatuse aktist nähtub, et sõiduki ülevaatus teostati Laki tänaval. 06.02.2007.a telliti uuesti puksiirvedu ning sõiduk toimetati Laki tänavalt Lagedile. Puksiirveo maksumus oli 590 krooni. Lagedil autoremonditöökojas viidi lõpuni sõiduki tehniline kontroll. KOSTJA VASTUVÄITED
  3. Kostja vastas hagiavaldusele 05.04.2010.a. Kostja esitas kohtule ka taotluse hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks.
  4. Kostja leidis, et hageja hagiavaldus on tõendamata, kuna hageja ei ole esitanud MK kindlustuspoliisi, kindlustusmakse tegemist tõendavaid dokumente, kindlustusandja otsust kahju hüvitamise kohta ega MK sõiduki omandiõigust tõendavaid dokumente. Seega leidis kostja, et tõendamata on liikluskahju suurus. Hageja esitatud sõiduki ülevaatuse akt on koostatud hageja töötaja poolt. Samuti pidas kostja hageja tõendeid sisuliselt vasturääkivateks, kuna nendes on esitatud mitu erinevat sõiduki turuhinda enne liiklusõnnetust. Kostja leidis, et ei ole tõendatud liikluskahju hüvitamine põhjendatud ulatuses. Hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud, et puksiirteenus oli vajalik ja seotud vaidlusaluse õnnetusjuhtumiga.
  5. Kostja leidis, et hagejal ei saa olla kostja vastu nõudeõigust. Riigikohtu 3-2-1-4-10 lahendi kohaselt tuleb

§ 48lg 2 p 4 järgi eristada sõiduki omanikku ja valdajat sõidukit juhtinud isikust.

Riigikohtu lahendi kohaselt saab tagasinõude esitada üksnes lepingu poole vastu. Kostja ei olnud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanik ega valdaja. Sõiduki omanikuks oli MK ning valdajaks KK. Kostja oli üksnes sõidukit juhtinud isik. Kuna hageja esitas kostja hinnangul hagiavalduse ebaõige kostja vastu, palus kostja hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

  1. Harju Maakohtu 26.05.2010.a istungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja rõhutas, et käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kahju tekitati sõidukiga liikluskindlustuse lepingu maksevaba perioodi jooksul.
  2. 10.06.2010.a esitas kostja kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad. Kostja leidis, et endiselt on tõendamata vaidlusaluse sõiduki maksumus enne liiklusõnnetuse toimumist, kuna Lk

(7)4 ükski hageja poolt esitatud dokument ei tõenda ega selgita hindamise metoodikat ega alusandmeid. Sõiduki komplektsuse akt ei ole allkirjastatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  2. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 03.02.2007.a toimus Tallinnas Endla-Paldiski maantee ristmikul liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja juhitud sõiduk; 2) liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus kostjal sõiduki juhtimiseks vastava kategooria juhtimisõigus; 3) liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk kuulus MK`ule, kelle esindajana oli KK sõlminud hageja liikluskindlustuse lepingu; 4) liiklusõnnetus toimus 03.02.2007.a, mil sõlmitud liikluskindlustuse lepingul oli maksevaba periood.
  3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kui kindlustusandja poolt MKtekitatud kahju hüvitamine on tõendatud ja põhjendatud ning kas hagejal oli õigus esitada liikluskindlustuse seaduse alusel tagasinõue kostja vastu.
  4. Kohus peab vajalikuks esmalt analüüsida poolte väiteid seoses kahju hüvitise tõendatusega. Seejärel hindab kohus, kas hagejal oli õigus esitada kahju hüvitamise nõue kostja vastu.
  5. Hagiavalduse kohaselt oli liiklusõnnetusega tekitatud kahju suuruseks kokku 20 239 krooni, millest 19 000 krooni oli MK hüvitatud sõiduki väärtus ning 649 krooni ja 590 krooni puksiirvedude maksumus. Viidatud summale lisas hageja käsitluskulud 800 krooni. Hageja esitas liikluskahju hüvitamist tõendavate dokumentidena sõiduki ülevaatuse akti (toimiku lk 8), sõiduki komplektsuse akti (toimiku lk 9-10), MK kahju hüvitamise nõude (toimiku lk 11, tõlge toimiku lk 126), väljavõtte Eesti Konjunktuuriinstituudi autohindade andmebaasist (toimiku lk 12), puksiirteenuste arved (toimiku lk 13 ja lk 14), maksekorraldused kahju väljamaksmise kohta (toimiku lk 15-18), samuti juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse (toimiku lk 113-114). Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et kahju suurus ja selle põhjendatus ei ole tõendatud. Kostja leidis, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kahjustatud sõiduki kuulumine MK ning esitatud ei ole viimase kindlustuspoliisi. Sõiduki ülevaatuse akt on kostja hinnangul koostatud üksnes hageja töötaja poolt, mistõttu ei ole tegemist tõendiga. Sõiduki komplektsuse akt on allkirjastamata. Samuti kajastavad esitatud dokumendid mitut erinevat sõiduki hinda. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud puksiirteenuse vajalikkust.
  6. Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et käesolevas asjas on tõendatud hageja poolt liikluskahju hüvitamine MK põhjendatud suuruses.

§ 43

lg 1 (redaktsioonis, mis kehtis ka liiklusõnnetuse toimumise ajal 03.02.2007.a) sätestab, et kindlustatu vastu esitatud nõude saanud kindlustusandja on kohustatud juhtumit käsitlema.

§ 43

lg 2 järgi käsitleb nõuet kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule on hüvitamise kohustus. Kooskõlas

§ 43lõike 7 punktiga 1 peab nõuete käsitleja koguma nõude kohta Lk

(7)5 vajalikku teavet. Seega oli hagejal kohustus kindlustusjuhtumit käsitleda ning kahju käsitlemise käigus hageja töötajate poolt koostatud dokumendid on kohtu hinnangul usaldusväärseteks tõenditeks käesolevas asjas. MK liikluskindlustuse lepingu olemasolu tõendamine ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna MK liiklusõnnetust ei põhjustanud.
  1. Kohus leiab, et sõiduki ülevaatuse akti (toimiku lk 8) ning komplektsuse aktiga (toimiku lk 9-10) on tõendatud kannatada saanud sõiduki kuulumine MK. Samuti on nimetatud dokumentidega tõendatud sõidukile tekitatud kahjustuste ulatus, millest tulenevalt ei olnud kahjustatud sõiduki liikumine omal jõul võimalik. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul omakorda tõendatud ja põhjendatud puksiirteenuste osutamise vajalikkus, kusjuures puksiirteenuste eest tasutud summad on tõendatud vastavate arvetega (toimiku lk 13 ja 14). Kahjustatud sõiduki väärtus on tõendatud sõiduki ülevaatuse aktiga (toimiku lk 8) ning väljavõttega EKI autohindade andmebaasist (toimiku lk 12). Kahju hüvitamine kannatanule MK on tõendatud hageja esitatud maksekorraldustega (toimiku lk 15-18). Kahjuhüvitise suurus ja selle põhjendatus on tõendatud ka hageja juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega nr (toimiku lk 113-114). Kostja ei ole omaltpoolt esitanud selgeid vastuväiteid selle kohta, et hüvitatava kahju suurus oleks pidanud olema teistsugune. Kostja ei ole omalt poolt esitanud hageja väidetud kahju hüvitise suurust ümberlükkavaid tõendeid. Seega loeb kohus tõendatuks, et 03.02.2007.a toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel hüvitas hageja kannatanu MK liikluskahju summas 20 239 krooni ning hüvitise suurus oli põhjendatud.
  2. Järgnevalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas hageja on esitanud oma nõude õige kostja vastu. Hageja on esitanud nõude kostja kui sõidukit juhtinud isiku vastu

§ 48

lg 2 p 4 alusel, mille kohaselt võib kindlustusandja esitada tagasinõude kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Hageja leidis, et kostja oli sõidukit vallanud isik asjaõigusseaduse § 33 lg 1 kohaselt. Hageja viitas ka varasemale Riigikohtu lahendile, kus oli

§ 5

lõikele 2 antud tõlgenduses rõhutatud, et nimetatud sätte mõttes tuleb sõiduki valdajaks pidada sõidukit juhtinud füüsilist isikut. Kostja oli seisukohal, et hageja on esitanud nõude ebaõige isiku vastu, kuna kahju tekitanud sõiduki omanikuks oli MK ning valdajaks KK. 31. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus esitada tagasinõuet kostja vastu

§ 48lg 2 p 4 alusel.

Riigikohus on oma 16.03.2010.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-10 p 12 rõhutanud, et

§ 48lg 2 punktis 4 eristatakse omanikku ja valdajat sõidukit juhtinud isikust.

Selle sätte mõttes on omanik või valdaja isik, kes on sõlminud kindlustuslepingu, see tähendab lepingu pool. Järelikult saab selle sätte järgi esitada tagasinõude üksnes lepingu poole vastu. 32. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kahju tekitanud sõiduki omanikuks oli MK ning liikluskindlustuse lepingu sõlmijaks KK (toimiku lk 6-7). Kostja oli üksnes sõidukit juhtinud isik.

§ 48

reguleerib erinevaid tagasinõude õigusi, milliseid kindlustusvõtja või Garantiifond esitada saab. Juhul, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, saab kindlustusandja esitada

§ 48

lg 2 p 4 alusel tagasinõude üksnes sellise sõiduki omaniku või valdaja vastu, kes on sõlmitud liikluskindlustuse lepingu pooleks. Viidatud seaduse sätte mõte tuleneb otseselt ka

§ 48

lg 2 punkti 4 sõnastusest, kuna punktis 4 eristatakse selgelt sõiduki valdajat ja omanikku sõidukit juhtinud isikust. Kohtu hinnangul toetab antud tõlgendust ka hageja viidatud

(7)6 § 5. Nimelt sätestab

§ 5

lg 1, millised isikud võivad liikluskindlustuse lepingu sõlmida.

§ 5

lg 2 sätestab, et sõiduki valdaja on kindlustatu sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik. Sõidukit vallanud isik on kindlustatu vaatamata sellele, kas ta on teada või mitte. Viidatud sättest ei tulene kohtu hinnangul mitte see, milliste isikute vastu võib kindlustusandjal tekkida tagasinõudeõigus, vaid viidatud säte reguleerib küsimust, milliste isikute poolt sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamisele kuulub, kuivõrd liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus (

§ 2

). Sõiduki kui suurema ohu allika valdaja poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju kuulub liikluskindlustuse seaduse alusel alati hüvitamisele, kuid küsimust, kelle vastu võib kindlustusandja erijuhtumitel esitada tagasinõude, reguleerib täiendavalt

§ 48

, mis ei näe ette, et kindlustusandjal oleks erinevatel juhtudel alati õigus esitada nõuet sõidukit juhtinud isiku vastu, kes ei ole kindlustusvõtjaks ega sõiduki omanikuks. 33. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et hageja on oma nõude esitanud ebaõige isiku vastu, mistõttu hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata nii põhinõude kui ka viivise nõude osas. Kohus selgitas hagejale Riigikohtu poolt

§ 48

lg 2 punktile 4 antud tõlgendust, kuid hageja ei esitanud kohtule taotlust kostja asendamiseks. Kohus viitab, et kuivõrd liiklusõnnetus toimus kindlustatud sõiduki suhtes sõlmitud lepingu maksevabal perioodil, oleks kindlustusandjal olnud võimalus esitada kindlustusvõtja vastu nõue ka

§ 19lg 9 alusel. 34. Kohus märgib täiendavalt, et kostja taotlus jätta hagiavaldus Ts

MS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Viidatud TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi ei ole kohus pädev asja lahendama, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete ebaõigsust. Hageja õiguste rikkumine on kohtu hinnangul esitatud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik ning hageja poolt liikluskahju hüvitamine kannatanule on tõendatud ja asja sisuline lahendamine seetõttu võimalik, kuid liikluskindlustuse sätete tõlgendamise tulemusena leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta antud kostja vastu rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Anu Uritam Kohtunik Lk

(7)7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.