lg 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kostjal puudusid võimalused kontrollida hageja poolt lepingu sõlmimisel hageja koostatud maksegraafikut, mistõttu kostja eeldas, et hageja poolt koostatud maksegraafik on õige, kus intressi arvestatakse laenu jäägilt ja lisaks eelmärgitule lepingus sisalduvate põhitingimuste alusel ja usaldades hagejat allkirjastas maksegraafiku. Kostja leiab, et ainuüksi 2007 aasta kohta nõudis hageja ebaõigesti kostjalt intressi lepingus kokkulepitust enam 5 086,85 krooni. Kostja on teostanud hagejale makseid aastal 2007 kokku 17 516,03 krooni. Hageja nõue saanuks olla õigesti koostatud maksegraafiku alusel 13 348,55 krooni. Seega on kostja tasunud hagejale lepingus kokkulepitud alusel 2007. aastal enam 4 167,48 krooni. Eelmärgitu tõttu seisuga 12.12.2007.a kostjal võlgnevusi ei olnud ja hagejal puudub õigus punktis 2.4 kostjalt nõuda sisse alusetult 19.12.2007.a, 22.01.2008.a, 29.01.2008.a. ning 25.02.208.a. kirjade esitamise eest, samuti hageja poolt seadusega mittekooskõlas esitatud hageja nõudes kohtu poolt tühistatud alusel 453,30 krooni. Eelmärgitu tõttu puudus hagejal seaduslik õigus üles öelda kostjaga sõlmitud leping ühepoolselt, puudusid lepingu ülesütlemise alused. Millest tulenevalt viivisenõue nii hagiavalduses avaldatuna summaliselt 14 529,37 krooni kui ka viivisenõue tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni on asjakohatu, kuna sisuliselt on leping üles öeldud ilma lepingus kokkulepitud aluseta ja tuleneb hageja poolt rajatuna ebaõigetele arvestuse alustele. Lisaks on kostja tasunud hagejale 2009.a ja 2010.a kokku 14 000 krooni. Märgitud summast 14 000 krooni kustutada viiviseid, puudub hagejal lepinguline alus, kuna hagejal puudus 25.02.2008.a lepinguline alus kostjale laenulepingu ülesütlemiseks ja märgitust tulenevalt puudub alus viiviste nõudes. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS Hageja jääb oma hagiavalduses toodud nõuete ja seisukohtade juurde. Hageja ei nõustu kostja vastuses esitatud seisukohtade ja vastuväidetega ning seda alljärgnevatel põhjendustel. Kostja on oma vastuses asunud seisukohale, et lepingus ja maksegraafikus kokkulepitud intress on arvestatud ebaõigesti. Hageja nimetatud väitega ei nõustu. Intress on lepingus õigesti arvestatud. Intressi maksmise kohta oli poolte vahel sõlmitud vastav maksegraafik, mis oli koostatud annuiteetgraafikuna. Annuiteetgraafikuga laenude puhul sisestatakse intressimäär kliendihaldusprogrammi algsumma intressimäärana. Laenutingimustes sätestatakse kliendi jaoks intressimäär alati intressina algsummalt ning väljendatakse vastavalt Võlaõigusseaduse nõuetele määrana aastas. Tulenevalt
´i § 94 lg-st 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga 3 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
), kokkuleppinud, et krediidisaaja maksab krediidiandjale intressi 28.4% krediidisummast aastas ehk kokku 48 873.01 krooni.
´i § 397 lg 1 esimene lause sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Seega on intressi maksmise kokkulepe kehtiv, seaduslik ja põhjendatud. Kostja on lepingu ja maksegraafiku allkirjastamisega nõustunud intressiarvestusega ja võtnud endale kohustuse tasuda hagejale intressi lepingus kokkulepitud määras, suuruses ja tingimustel. Tulenevalt ülalöeldust asub hageja seisukohale, et hageja ja kostja vahel kokkulepitud intressisumma on õige, seaduslik ja põhjendatud ning kostja jaoks siduv. Sellest lähtuvalt on kostjaga sõlmitud leping kehtivalt ülesöeldud ning hageja poolt esitatud nõue on õige, seaduslik ja põhjendatud. 4. oktoobri 2010.a KOHTUISTUNG Hageja esindaja Artur Maljukov esitas kohtuistungil hageja nõude täpsustuse, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 71 994.68 krooni, millest 39 551.50 krooni on tagastamata krediidisumma ja 32 443.18 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning mõista kostjalt alates 04.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 28.40% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esindaja seletuste kohaselt tasus kostja peale hagiavalduse esitamist juunikuus 13 000 krooni, millest üldtingimuste p-i 2.5,
ja
alusel on arvestatud 1 453.30 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude, 5 778.64 krooni tagastamata krediidisumma ja 5 768.06 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks. Intressinõude on võlgnik ära tasunud ja seega sellest hageja loobub. Kostja on ära tasunud tänase päeva seisuga hagejale kõik nõuded peale põhinõude ja viivisenõude. Kostja Renno Remmel kohtuistungile ei ilmunud ja teavitas 24.09.2010.a e-posti teel kohut, et ei pea vajalikuks osaleda kohtuistungil, kuna on oma seisukohad esitatud hagi osas avaldanud
) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lõike 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lõige 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja 4 nõuab kogu võla tasumist. Seaduses sätestatud põhimõtet on korratud üldtingimuste punktis 5.1.1. Toimikumaterjalidest nähtuvalt (tl 9-10) on hageja
lõike 1 ja üldtingimuste punkti 5.1.1 nõuded täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda. Hageja ütles lepingu kostjale üles
lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu kohaselt oli intressimäär 28,4 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi summas 48 873,01 krooni. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõtete kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. 4.oktoobri 2010.a kohtuistungil esitas hageja esindaja nõude täpsustuse. Avalduse kohaselt esitas hageja 2.04.2009 hagi kostja vastu 67 080.87 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Peale hagiavalduse esitamist on kostja tasunud 13 000 krooni, millest üldtingimuste p-i 2.5,
ja
5 778.64 krooni tagastamata krediidisumma ja 5 768.06 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks. Hageja lõplik nõue on, mõista kostjalt hageja kasuks välja 71 994.68 krooni, millest 39 551.50 krooni on tagastamata krediidisumma ja 32 443.18 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning mõista kostjalt alates 04.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 28.40% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Üldtingimuste punkti 2.5 teise lause kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu täitmise käigus krediidiandjale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel krediidisumma, seejärel tasumata intress ning lõpuks viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused. 2. aprillil 2009.a hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista tagastamata krediidisummas 45 330.14 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 5 768.06 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 453.30 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise 14 529.37 krooni. Kostja on tasunud hagejale peale hagi esitamist 13 000 krooni, millest on arvestatud 1 453.30 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude, 5 778.64 krooni tagastamata krediidisumma ja 5 768.06 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks. 5
lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Seega on hageja toiminud vastavalt lepingule ja seadusele, kui arvestas kostja poolt tehtud makse 13 000 krooni esmalt võla sissenõudmisega seotud kulude, tagastamata krediidisumma ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks. Seega on kostja osaliselt oma kohustused hageja ees täitnud. Täitmata on kostja poolt hagejale põhinõue summas (45 330.14 - 5 778.64) 39 551.50 krooni ja viivisenõue.
lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 49 307.59 krooni. Hageja põhinõue vastavalt täpsustatud hagile moodustab 39 551.50 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud tagastamata krediidisumma suurust, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 39 551.50 krooni põhivõlgnevuse katteks. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivis summas 32 443.18 krooni. Võlaõigusseaduse (
) § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingus kokkuleppinud, et intressimääraks on 28,4% võlgnetavalt summalt aastas. Seega on poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 28,4% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on viiviseid arvestanud alates pooltevahelise laenulepingu ülesütlemisest so 25.02.2008 kuni 4.10.2010 so. kuni hagi nõude täpsustamiseni. Nimetatud perioodi eest on viivise summaks 32 443.18 krooni.
lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale. Samuti kohus leiab, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna see on põhinõudest väiksem. Viivise nõue, mis ei ületa põhinõuet ehk laenusummat, vastab ka igati hageja õigustatud huvile. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 04.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, viivisemääraga 28.4% tagastamata krediidisummalt aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eespool toodud põhjenduste kohaselt kuulub hageja nõue selles osas rahuldamisele pooltevahelises lepingus sätestatud viivisemääras. Ja kuna sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on tehtud perioodi 25.02.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.