) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust (tl 13-14), millega kostja kohustus vastutama AS Olerex ja OÜ Levkel Grupp vahel 26.05.2009. a sõlmitud kliendikaardi lepingu nr 8141 nõuetekohase täitmise eest.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ei saanud rahuldada nõuet põhivõlgnik OÜ Levkel Grupp vastu ning esitas hagi käendaja Aarne Vinkel vastu.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad arved (tl 15-20) ja meeldetuletuskirja (tl 21), millega hageja palus võlgnevus summas 17 564,24 krooni tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. 11.02.2010. a edastas AS Olerex Aarne Vinkelile ka kompromissettepaneku, paludes kostjal tasuda võlgnevus kahes osas, kuid kostja sellega ei nõustunud (tl 59). Kostja oli teadlik võlgnevuse olemasolust juba novembri alguses (tl 26), kuid ei tasunud võlgnevust.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 0,08 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Kostja vastusest tulenevalt ei vaidlusta ta põhivõlgnevust ja viivisevõlgnevust. Kostja on pakkunud hagejale kompromissina, et kostja tasub võlgnevuse 500 krooni suuruste osamaksetena. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja kompromissettepanek ei ole mõistlik arvestades viivitamise perioodi ja ajatamise perioodi. Oma põhjendusi ei ole kostja tõendanud. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue 16 980,95 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 583,29 krooni on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja vaidles vastu viivisenõude väljamõistmisele alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist 3 kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja vastuväide hageja passiivsuse kohta võla sissenõudmisel on kohatu. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 16 980,95 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 583,29 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt alates 22.01.2010. a (s.o hagi esitamisest) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul nimetatud säte ei kohaldu, kuna kostja oma käitumisega – võlgnevuse tasumisest hoidumisega – põhjustas hagi esitamise. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Aare Vinkel. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.