) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 näeb ette, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. 2 Käesolevas asjas esitas kostja kohtule kirjaliku avalduse hagi õigeksvõtmise kohta eelmenetluses, mistõttu lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hageja on nõustunud kostja esitatud avaldusega.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus leiab, et hagi rahuldamine kostja õigeksvõtul põhineva avalduse alusel on põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja tõendanud, et talle kuulub Eestis registreeritud kaubamärk „Q “. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses kaubamärgiga identseid tähiseid. KaMS § 14 lg 1 annab kaubamärgiomanikule õiguskaitse ka kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes, millist seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu praktika (RK TKo nr 3-2-1-4-06, 30.03.2006.a). Kostja nimele on Eestis registreeritud domeeninimi XXX, mille kasutamiseks ei ole kostjal hageja kui kaubamärgiomaniku luba. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et tal on käesoleval ajal või et tal oleks kunagi olnud domeeninime omandamiseks kaubamärgi „Q “ omaniku luba. Kostja on pidanud talle kuuluvat domeeninime immateriaalseks varaks, kuid kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, millist õigusaktidega tunnustatud õigust ta seejuures omab. Seega kasutab kostja domeeninime XXX ilma õigusliku aluseta ja ilma hageja loata. Kostja tegevus on hinnatav ka kõlvatu konkurentsina konkurentsiseaduse § 50 lg 1 mõistes, mille kohaselt loetakse kõlvatuks konkurentsiks ebaausat äritegevust ja heade kommete ning tegudega vastuolus olevaid tegusid. Kuivõrd hageja soovib kasutada domeeninime XXX oma äritegevuses ja kostja on seni takistanud hagejal sellise tegevusega tegelemist, omamata selleks mistahes õiguslikku alust, ei ole selline kostja tegevus kohtu hinnangul kooskõlas heade kommetega. Kostja tegevus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 punktide 6-8 alusel käsitletav kahju õigusvastase tekitamisena. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja rikkus oma tegevusega KaMS § 14 lõikest 1 tulenevat kohustust. VÕS § 1055 lg 1 järgi on kannatanul õigus nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev. Eeltoodust tulenevalt nõudis hageja kostjalt domeeninime XXX üleandmist hagejale. Hageja nõue on kooskõlas alates 05.07.2010.a kehtima hakanud tippdomeeni .ee domeenireeglite punktiga 5.3.6.3. Kuivõrd kostja on oma 08.10.2010.a avaldusega kogu hagi õigeks võtnud, siis lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada. Kostjat HBOÜ-d tuleb kohustada andma üle domeeninimi XXXhagejale Saksamaa äriühingule PSV(registrikood Saksamaa registris HRB XXX).
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselgelt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromisslepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesolevas asjas keelas kohus hagi tagamise korras kostjal domeeninime XXX käsutamise, sealhulgas sellest loobumise või selle üleandmise kolmandatele isikutele. Hageja ei ole käesolevas asjas taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Kuivõrd käesoleva otsusega on kohus kohustanud kostjat andma domeeninime XXX üle hagejale, on hagi tagamise abinõu jõusse jätmine kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ilmselgelt vajalik selleks, et kostja ei võõrandaks domeeninime XXX hageja asemel kolmandatele isikutele. 3 Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus
lõikest 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud, vaid on sellele esialgu vastu vaielnud. Samuti tuleneb käesolevas asjas kogutud tõenditest, et kostja on põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõivude väljamõistmist kokku summas 5450 krooni. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja taotlusele mõista talt menetluskuluna välja tasutud riigilõivude summa 5450 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivud kogusummas 5450 krooni. Hageja on samuti taotlenud kostjalt advokaadi õigusabi eest kokku 200 000 krooni väljamõistmist. Kostja vaidles hageja õigusabikulude tasu taotlusele vastu ning pidas hageja põhjendatud õigusabikuludeks 36 600 krooni. Kostja oli seisukohal, et hageja esitatud arvetest ei tulene selgelt, milline on õigusabi eest tasumisele kuuluva tunnitasu ehk tariifi arvestamise alused. Kostja hinnangul on Eestis õigusabi teenuse keskmine turuhind hinnanguliselt 1500 krooni tunnis (ilma käibemaksuta) ning kostja ei ole kohustatud tasuma õigusabikulusid suuremas summas kui see oleks arvestades keskmist turuhinda. Menetluskulude väljamõistmine maksimaalmääras on põhjendatud vaid erandlikel juhtudel. Hageja esitatud arvetest tulenevad teenused ei olnud suures osas seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega ning hagejat on esindanud asjas kaks esindajat, mis asja mahtu ja keerukust arvestades ei olnud vajalik. Samuti kajastub õigusabi arvetel õigusteenuse osutamine isikute poolt, kes ei olnud käesolevas asjas hageja esindajaks. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväidetega.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. § 175 lg 3 näeb ette, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
lg 4 alusel on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Hageja on taotlenud oma lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist kostjalt maksimaalmääras. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et maksimaalmääras on lepingulise esindaja kulude sissenõudmine põhjendatud vaid erandlikel asjaoludel. Käesolevas asjas on menetlus toimunud vaid kirjalikus menetluses, mille käigus on pooled vahetanud oma seisukohti. Hageja nõue kostja vastu põhineb kaubamärgiseadusest tuleneval selgel faktilisel ja õiguslikul alusel. Kostja on hagiavaldusele esitanud peamiselt õigusteoreetilisi vastuväiteid. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel olnud keerukat õiguslikku vaidlust ning puudus vajadus analüüsida mahukaid tõendeid. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist erandlike asjaoludega, mis tingiksid lepingulise esindaja kulude väljamõistmist maksimaalmääras. Kohus nõustub kostja seisukohtadega ka selles osas, et kahe esindaja poolt hageja samaaegne esindamine käesolevas asjas ei ole olnud vajalik. Hagejal on õigus omada tsiviilasjas mitut esindajat, kuid mitmele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine eeldab
Käesolev asi ei ole olnud õiguslikult mahukas ega keeruline ning asja menetlemise käigus ei ole tekkinud vajadust esindaja vahetamiseks. Eeltoodu 4 tõttu on põhjendatud korraga vaid ühele esindajale tehtud kulutuste väljamõistmine kostjalt. Riigikohus on rõhutanud, et asja keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust, mitte iseenesest asjaolust, et menetlusosalisel on olnud mitu esindajat (RK TKm 09.11.2009.a nr 3-2-1-112-09, p 17). Kostja on esitanud hageja õigusabikulude osas ka konkreetsed vastuväited. Hageja poolt esitatud arve nr 100890 (toimiku lk 135-140) osas leidis kostja, et põhjendatud kuludeks antud arvel on kulud menetlusdokumendi ettevalmistamisele ja selle täiendamisele kokku 4,8 tunni ulatuses. Ülejäänud osa arves kajastatud teenuseid ei ole otseselt seotud käesoleva tsiviilasja menetlemiseks. Arves kajastatud advokaat Reet Saks`a osutatud õigusabi ei ole seotud käesoleva asjaga, kuna nimetatud advokaat ei ole antud asjas hageja esindajaks. Samuti ei saa põhjendatuks pidada kulusid seoses hagiavalduse tõlkimisega hagejale. Korraga kahe esindaja kulude hüvitamine seoses hagiavalduse koostamisega ei ole kostja hinnangul põhjendatud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Menetluskuludeks tsiviilasjas saab pidada neid menetlusosaliste esindajate kulusid, mis on seotud konkreetses tsiviilasjas hagiavalduse koostamise ja selle edasise menetlemisega (RK TKm 22.06.2010 nr 3-2-1-63-10, p 12). Kohus leiab, et mistahes muude õigusteenuste osutamine hagejale kui advokaadibüroo kliendile ei ole automaatselt menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas. Arve nr 100890 lisast (toimiku lk 136-137) nähtub, et muuhulgas on nimetatud arve kohaselt osutatud hagejale erinevaid õigusteenuseid enne hagiavalduse koostamist ning õigusteenuse osutajaks on olnud käesolevas menetluses esindajaks mitteolev advokaat. Otseselt käesoleva menetlusega seotud kuluks loeb kohus kulusid hagiavalduse koostamisele ja täiendamisele kokku 4,8 tunni ulatuses. Kohus ei loe põhjendatud kuluks 25,5h tunni õigusteenuse osutamist hagiavalduse tõlkimiseks hagejale, kuna kohtumenetluse keeleks on eesti keel. Samuti ei loe kohus põhjendatuks korraga kahe hageja esindaja kulude hüvitamist hagiavalduse koostamise eest. Kohus leiab, et arve nr 100890 osas tuleb lugeda põhjendatud menetluskuluks õigusabiteenuste osutamist 4,8h ulatuses. Arve nr 101145 osas on kostja pidanud põhjendatud hageja menetluskuludeks kulusid hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse ettevalmistamisele 6,1 tunni ulatuses. Samuti on kostja pidanud põhjendatuks kulusid seoses hagi tagamise määruse analüüsiga
lg 2 näeb ette, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ette nähtud ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis suuruses Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas menetluskulude summalt 57 753,35 krooni alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Anu Uritam Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.