Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus märkis lahendis, et uputuse põhjustas kostja korteris katkiläinud pesumasin, kuid kohtule pole esitatud ühtegi tõendit sellest, et veeuputuse tekkimise põhjuseks oli kostja korteris katkiläinud pesumasin. Hageja märkis hagis veelekke põhjuseks pesumasina kinnikeeramata kraani, samuti nagu D.Rõndin kahjuavalduses ja KÜ XXXXX X juhatuse esimees seletuskirjas. Järelikult tegi kohus oma järelduse veelekke põhjustest ilma mingisuguste põhjendusteta. Kostja esitas fotod, millistest nähtub, et pesumasinal puuduvad kraanid, mis nõuaks sulgemist või avamist. Kostjale teadaolevalt puuduvad pesumasina konstruktsioonis taolised kraanid. Kohus jättis esitatud fotod tähelepanuta. D.Rõndin on oma kirjelduses toimunud veeuputuse kohta märkinud, et vett oli väga palju. Kostja on esitatud korteriühistu tõendi selle kohta, et kostjal ei ole kahju tekkimise kuul suurenenud vee tarbimine. Kohus ei pööranud tõendile tähelepanu ja märkis, et osundatu ei tõenda, et välistatud on kostja korterist kahju tekkimine. Korteriühistu tõendis on näidatud veekulu mitte ainult juuni kuus, kuid ka mais ja juulis. Veetarbimine juunis ja juulis oli ühesugune, mis tõendab seda, et veetarbimine suvekuudel oli samal tasemel. Kohus ei toimetanud kostjale ega ka kolmandale isikule kätte kohtukutset. Kohtuistungist teatati telefoni teel kohtuistungi toimumise päeval. Seoses sellega ei teadnud kostja kohtuistungi läbiviimisest, mistõttu tal puudus võimalus valmistuda istungiks ja vajalikul moel kaitsta oma õigusi. Samuti ei saadetud kostjale kohtuistungi protokolli, mis samuti võttis temalt võimaluse kaitsta vajalikul moel oma õigusi.
lg 1 kohaselt tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Kohus viitas oma otsuses juhatuse esimehe ütlustele, kuid juhatuse esimees pole mingeid ütlusi andnud. Järelikult tegi kohus oma kohtuotsuse olematute ütluste alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning teinud neile tuginedes ebaõige järelduse. Esitatud tõendite põhjal ei olnud kohtul alust järeldada, et D.Rõndini korteris olnud veekahjustuse põhjustas kostja ja sel põhjusel hagi rahuldada. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 27.06.2007 toimus Tallinnas, XXXXX X-XX korteris veeuputus ja hageja on korteriomanikule D.Rõndinile hüvitanud tekitatud kahju. Hageja esitas maakohtule regressinõude VÕS § 1043 alusel. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on D.Rõndinile kahju tekitanud. Tulenevalt
lg-st 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja väidetel põhjustas kindlustusvõtjale, kellele hageja kahjuhüvitise välja maksis, kahju kostja, kelle korteris ei olnud kinni keeratud pesumasina kraan. Kuna kostja hageja väitega ei nõustunud, pidi hageja oma väiteid tõendama.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Maakohus on täitnud eelmenetluse ülesanded ja selgitanud pooltele tõendamiskoormust (t.lk 68-69). Kohus on selgitanud hagejale, et korteriühistu esimehe kirjalik seletus, mis tugineb kolmanda isiku seletusele, ei ole piisavaks ega asjakohaseks tõendiks. Hageja pidi tõendama muuhulgas, et kostja tegu oli õigusvastane ja põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kostja väidab, et veeuputust tema ei põhjustanud, kuna ka tema korteri lagi oli märg ja kahjustatud, sest vesi valgus kõrgemal korrusel asuvast korterist.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. 9.09.2009 esitas hageja maakohtule selgituse, mille kohaselt on ta nõude tõendamiseks esitanud D.Rõndini avalduse kindlustushüvitise saamiseks ja korteriühistu esimehe poolt koostatud akti. Hageja teatas, et tal puuduvad lisaks eelnimetatutele muud asjakohased tõendid, mis tõendaksid kostja õigusvastast tegu (t.lk 70).
lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kohtuotsus olema põhjendatud ja seaduslik ning rajanema asjas kogutud tõenditele. Maakohus on hagi rahuldava otsuse rajanud KÜ XXXXX X esimehe kirjaliku seletusele (t.lk 10) ja pidanud seda ekslikult isiku ütluseks. Tegemist ei ole asjakohase ja piisava tõendiga. Lisaks on ka tõendi sisust tehtud ebaõiged järeldused, sest ühistu esimees on hilisemas menetluses esitanud uue teatise, milles ta märgib, et veejooksu koht ja põhjus ei ole kindlaks tehtud ja mingit akti veeavarii kohta koostatud ei olnud. Kuivõrd maakohus on eelmenetluse ülesanded täitnud, selgitanud tõendamiskoormust, leiab ringkonnakohus, et asjas on võimalik teha kohtuotsuse tühistamisel uus otsus, asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus jätab kooskõlas
lg 1 p-ga 2 kohtuotsuse tühistamisel hagi uue otsusega rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Menetluskulude jaotus 5 Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
lg 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi, jätab hagi rahuldamata ja rahuldab apellatsioonkaebuse, tuleb jätta kõik siiani kantud menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Imbi Sidok Margo Klaar 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.