I. Asjaolud. 19.01.2010.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere Kohtumajja M L hagiavaldus hagis A L vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu Lääne-Viru Maakonnavalitsuse Perekonnaseisuametis xxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielusuhted on lõppenud, kuid kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis. Kostja kohtule 08.02.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi selles osas, et elatakse lahus. Kostja leiab, et kui abielulahutus on vältimatu, siis tuleb seda menetleda kohtus ning koos abielu lahutamisega lahendada ka poolte ühise alaealise lapse elatise küsimus, abikaasa elatise küsimus ning ühisvara jagamine. Selleks soovib hageja esitada vastuhagi, kuid eelkõige palub kostja menetluse peatada kuueks kuuks, et hageja saaks aega järelemõtlemiseks, aga ka nõustamiseks ning ühisvara jagamisega seonduvate küsimuste kohtuväliselt lahendamiseks. 08.02.2010.a. saabus kohtule kostja A L vastuhagiavaldus. vastuhagis M L’lt abikaasade ühise lapse K-J L ja abikaasa A L ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks A L kasuks. II. Asja kohtulik menetlus ja arutelu. Kohus 25.02.2010.a. jättis kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, võttis vastuhagi menetlusse, määras kohtuistungi toimumise uue aja ning andis pooltele aega soovi korral esitada täiendavalt tõendeid. 19.03.2010.a. saabus A L avaldus vastuhagi osalise tagasivõtmise kohta. Avalduse kohaselt võtab A L tagasi nõude M Llt A L’le igakuise elatusraha väljamõistmiseks, kuid palub rahuldada vastuhagi laps K-J L elatusraha hagejalt väljamõistmise nõudes igakuise elatusrahana 2 631 krooni kuus alates 01.06.2009.a. Kohtuistungil hageja seletab, et abielusuhted on tegelikkuses lõppenud 2009.a. augustikuust. Abielu pole enam võimalik jätkata, kuna hagejal on uus kooselu teise naisterahvaga. Hageja palub abielu lahutada, leppida ei soovi. Ühtlasi hageja teatab, et ta pole kordagi keeldunud elatise maksmisest, ega keeldu ka nüüd. Elatise tagantjärele väljamõistmine 2009.a. juunikuust ei ole põhjendatud, kuna abielusuhted lõppesid augustis. Hageja selgitab, et kui sai osa maa müügist raha, siis on andnud raha otse lastele, kummalegi detsembris 1 000 krooni, jaanuaris ja veebruaris 2 000 krooni, märtsis tütrele 2 000 krooni ja pojale 500 ning kostjale endale 1 500 krooni. Abikaasa kätte jäi ka maade rendiraha 15 000 krooni. Kostja kohtuistungil kinnitab, et abielusuhted lõppesid 22.08.2009.a. ja sellest ajast ei elata ka enam koos. Kostja seletab, et elab lastega hagejale kingitud majas, mille juurde kuulub maad ja metsa. Lapsed õpivad xxxx keskkoolis, kus mõlemad sel aastal lõpetavad, üks 12-nda ja teine 9-nda klassi. Tütar on täisealine. Kostja palub pojale elatis hagejalt välja mõista, sest hageja pole lastele elatusraha maksnud. Rahast, mis maa rentimisest laekus, on kostja tasunud hageja liisitud auto makseid, maamaksu ja hüpoteegimakseid. Kostja selgitab, 2 et kui isa ongi lastele raha andnud, ei saa seda lugeda elatise maksmiseks, sest kostja kätte pole see laekunud ja lapsed ka ise ei rääkinud, et nad on raha saanud. Kostja leiab, et hageja on jätnud kogu oma laguneva majapidamise kostja hooldada, aga kostjal üksinda on sellega raske toime tulla. Halb on ka bussiliiklus, mistõttu on oluline, et peres oleks auto. See aga eeldab omakorda, et vaja on maksta liisingumakseid. Kostja enam abielu lahutamist ei vaidlusta ja on nõus, et perekonnanimeks jääb praegune perekonnanimi. III. Maakohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon. Kohus leidis, et 1) poolte abielu tuleb lahutada ja sellega hagi tervikuna rahuldada. PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et poolte abielu säilitamine ei ole enam võimalik. Pooled elavad eraldi. Abielusuhte lõppemise ajaks kinnitavad pooled 22.08.2009.a. Hageja kinnitab, et leppida ta enam ei soovi ja palub abielu lahutada, sest. tal on ka uus kooselu. Kohus leidis, et kuigi uue suhte olemasolu või mitte olemasolu pole abielu lahutamisel määrav, on pooltel kujunenud olukord, kus poolte kooselu on katkenud, pooled on lahus elanud piisavalt kaua selleks, et jõuda selgusele abielu jätkumise või lahutamise soovis. Hageja aga ei ole saanud abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas üksnes selletõttu, et kostja pole seda soovinud, mistõttu on põhjendatud asi lahendada kohtus. Kuna abielu ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole, on võimalik hagi abielu lahutamise nõudes rahuldada. 2) kostja A L vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja seda poolte alaealisele lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Kostja nõuab lapsele elatist koos tulumaksuga kokku 2 631 krooni kuus. Vastavalt
§-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei tõendanud, et ta ei suuda nõutavat summat maksta. Vastupidi, hageja arvab, et suudab selle summa kostjale poja ülalpidamiseks maksta, kuigi on tarvis ülal pidada ka tütart. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 08.02.2010.a. PKS § 70 lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS §-s 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Viidatud PKS § 61 lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtus ei leidnud tõendamist, et hageja oma laste ülalpidamise kohustust ei täitnud, mistõttu ei ole põhjendatud elatusraha välja nõuda tagantjärele alates 01.06.2009.a. Kostja kinnitas, et pärast kooselu lõppemist tema ei ole hageja käest raha lapse ülalpidamiseks küsinud, mistõttu asjaolu, et raha ei ole makstud laste ema arvele, ei tee olematuks seda, et hageja lapsevanemana lastele raha andis ja sellega ka laste ülalpidamist toetas. 3) A L vastuhagi M L vastu elatise väljamõistmiseks abikaasa A L’le on põhjendatud jätta läbi vaatamata, kuna selle nõude on kostja vastuhagejana tagasi võtnud.
424 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni, viimase nõusolekul aga kuni tehtud kohtulahendi jõustumiseni. 3
1 p. 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Nimeseaduse § 11 lg. 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud kostja soovib jätta abieluaegse perekonnanime - L.
1 kohaselt võivad pooled esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus lähtus poolte tahtest, kohaldas PKS §-de 29 lg. 2, 60, 61, 70 sätteid ning juhindus
§-de 164 lg. 1, §-de 441-442, § 630 lg. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2010 RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.