Obsah (4)

§ 71§ 100§ 101§ 102

Tsiviilasi nr 2-10-25762 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-25762 T

, vastu võetud 18.11.2009. a, RT I 2009, 60, 395) § 210 lg 2 näeb ette, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna 3 hageja elatisevõlg on tekkinud enne

jõustumist, siis tuleb hageja nõudele tema elatisevõlast vabastamiseks kohaldada varem kehtinud seadust. Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (edaspidi vana

) § 71 nägi ette, et kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja suhtes on algatatud elatise sissenõudmiseks täiteasjad (t lk 26-27): - 047/2008/2290 Jõgeva Maakohtu 15.10.2004.a otsuse täitmiseks, sissenõudja Jõgeva linnavalitsus, täitmisel elatise võlgnevus kuni juuni 2008.a; - 047/2008/1531 Jõgeva Maakohtu 15.10.2004.a otsuse täitmiseks, sissenõudja Jõgeva linnavalitsus, täitmisel nn jooksev elatis alates juuni 2008; - 047/ 2008/70 Tartu Maakohtu 06.06.2007.a määruse täitmiseks, sissenõudja Jõgeva vallavalitsus, täitmisel elatise võlg perioodi 01.12.2007-05.08.2009 eest. Eeltoodule lisaks on täitmisel ka Jõgeva Maakohtu 15.10.2004.a otsusega Mxxxxxx Txxxxxxx kasuks välja mõistetud elatise võlgnevus kuni 30.09.2006.a. Nimetatud võlgnevus ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks. Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt 01.03.2010.a väljastatud õiendist (t lk 26-27) nähtub, et sama kuupäeva seisuga oli Txxx Pxxxxelatisevõlg Jõgeva Linnavalitsuse ees 147 665.31 krooni (047/2008/22902 asjas 110 003.81 krooni, 047/2008/1531 asjas 37661.50 krooni) ning elatisevõlg Jõgeva Vallavalitsuse ees 25000 krooni. Hageja Txxx Pxxx on esitanud tõendid selle kohta, et ta on töövõimetu. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 27.10.2009.a otsusega nr 560618 (t lk 20) on tuvastatud, et Txxx Pxxx on töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent on tal 90 % ja põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse kestus on alates 13.08.2009. a kuni 31.08.2011. a. Esmakordselt on töövõime kaotus tuvastatud hagejal 2004. aastal. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 27.10.2009. a otsusega nr 560619 ( t lk 21-22) on tuvastatud Txxx Pxxxx esineb sügav puue kestusega kaks aastat, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Ekspertarst on otsuses leidnud, et Txxx Pxxxx on puudest tulenevate takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, majapidamisele ja kommunikatsioonivahendite kasutamisele 203 % sotsiaaltoetuse määrast kuus kestusega alates 13.08.2009. a kuni 31.08.2011. a. Seega esineb hageja puhul olukord, mida reguleeris vana

§ 71: hageja võlgnevus on tekkinud tema haiguse tõttu.

Kuigi kostjad esitasid vastuväiteid ka selles, et hageja ei ole alates 1987.aastast töötanud ega osalenud ka oma laste ülalpidamisel, tuleb asja lahendamisel jääda ikkagi õigusliku olukorra kujunemise ajalistesse raamidesse. Elatis oli välja mõistetud 15.10.2004.a otsusega alates 06.09.2004.a, hagejal tuvastati töövõimetus esmakordselt samal aastal. Seega ei oma asja tähtsust, mis põhjusel hageja ei töötanud ja võimalik, et ei pidanud oma lapsi ülal enne 2004.a septembrit. Txxx Pxxx sissetulekuks on töövõimetuspension. Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 31796 (II tl 23) alusel makstakse Txxx Pxxxxx töövõimetuspensioni alates 01.04.

1. a kuni 31.08.
2. a 3448 krooni kuus. Sotsiaalkindlustusameti 28.10.
3. a otsuse nr 11392P-6 alusel makstakse Txxx Pxxxxx alates 01.09.
4. a kuni 31.08.
5. a puudega tööealise inimese toetust 812 krooni kuus. Seega Txxx Pxxxxsissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega töövõimelise inimese toetus kokku 4260 krooni kuus. Kohtutäitur Ivi Kalmet on teinud 18.05.
6. a riiklikust pensionist kinnipidamise akti, mille alusel on otsustatud täiteasjas nr 047/2008/70 Jõgeva Vallavalitsuse elatisevõla nõude täitmiseks teha kinnipidamisi Txxx Pxxx sissetulekust selliselt, et temale makstavast riiklikust pensionist jääks alles 2175 krooni. Hageja väitel on kohtutäitur lisaks osale 4 töövõimetuspensionist arestinud temale makstava puudega töövõimelise inimese toetuse. Seega Txxx Pxxx kasutusse jääb vabu rahalisi vahendeid 2175 krooni kuus. Txxx Pxxx elab üürilepingu (II tl 35-36) alusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxorteris. Vastavalt üürilepingu punktile 2.
7. kohustub ta üürnikuna tasuma korteri kasutamise eest üüri 750 krooni kuus. Üürilepingu punkti 2.
8. kohaselt kohustub hageja lisaks üürile tasuma kõik korteriga kaasnevad kommunaalkulutused ja elektrienergia tarbimise kulu vastavalt arvesti näidule. Kulude tõendamiseks on hageja esitanud tõendina KÜ xxxxxxxxxxxxx 31.01.
9. a arve nr 10-01-082 (II tl 37), mille järgi kuulub
10. a jaanuarikuu eest haldusteenuse, remondimaksete, vee- ja kanalisatsiooni ning üldvee eest maksmisele 520,54 krooni. Vastavalt Jõgeva Elamu AS 31.01.
11. a arvele nr 320509 (II tl 38) kuulus
12. a jaanuari eest olmejäätmete konteineri üüri eest tasumisele 35.80 krooni. AS Eraküte arvest (II tl 39) nähtub, et
13. a jaanuarikuu eest kuulus korteris tarbitud soojaenergia eest tasumisele 1449, 60 krooni. Eesti Energia AS on esitanud korteris tarbitud elektrienergia eest arve (II tl 40)
14. a jaanuarikuu eest summas 341,10 krooni. Nimetatud tõendite põhjal tuleb hagejal talveperioodil tasuda eluaseme eest üüri ja kommunaalmakseid kokku ca 2756 krooni. Hageja väitel on ta
15. a talvel saanud kommunaalkulude katteks osaliselt toimetulekutoetust Jõgeva Linnavalitsuselt (I tl 57). Txxx Pxxxxväitel on muudeks vältimatuteks püsikuludeks: 1) kulud toidule 1300 krooni kuus, 2) sidekulud 45 krooni kuus, 3) kulud tervishoiule 300-400 krooni kuus ja 4) kulud hügieenitarvetele 200 krooni kuus. Txxx Pxxx teatel peaksid tervishoiukulud olema suuremad, aga hageja ei jõua ravimeid välja osta. Eeltoodust nähtub, et Txxx Pxxx varaline seisund ei võimalda tal tekkinud elatisvõlga tasuda. Tal puudub ka igasugune registreeritav vara, mida oleks võimalik elatisvõla katteks realiseerida. Arvestades, et Txxx Pxxxx on töövõime kaotus 90 %, siis ei ole tema tööle asumine ja sissetuleku suurenemine tõenäoline. Kohus leiab, et sellega esineb mõjuv põhjus Txxx Pxxx vabastamiseks täielikult kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest vana

§ 71alusel.

Kohus vabastab hageja elatise võlgnevuse tasumisest hagi esitamise seisuga, s.o võlgnevusest, mis on tekkinud kuni 31.05.2010.a. Alates 01.06.2010. on hageja kohustatud tasuma kogunenud elatist summas, mida kohus käsitleb allpool. II Elatise vähendamine Kehtiva

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja lapsed Kxxxxx Pxxxxja Ixxxxx Pxxxxon hagejalt ära võetud, elavad lastekodus ja nende eestkostja ülesandeid täidab Jõgeva Linnavalitsus. IxxxPxxxxon saanud täisealiseks 05.08.2009.a ja tema ülalpidamises hageja enam osalema ei pea.

§ 101

kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.

1. a määrusega nr 90 on alates 01.07.
2. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab ühele lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus.

§ 102

lg 1 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 5 Kohus leiab, et antud juhul esineb olukord, kui on põhjendatud elatist vähendada alla

§ 101

lg-s 1 ettenähtud määra ja see on reaalselt toimunud- lähtudes 15.10.2004.a kohtuotsusega Jõgeva Linnavalitsuse kasuks välja mõistetud elatisest 2480 krooni mõlemale lapsele kokku, s.o 1240 krooni kummagi lapse kohta, mis on tunduvalt alla käesoleval ajal kehtiva seadusjärgse elatise miinimummäära. Kohus leiab, et hageja ei ole võimeline tasuma elatist ei seaduses sätestatud miinimummääras ega ka kohtu poolt varem välja mõistetud määras. Kohus leiab, et elatist tuleb vähendada. Hageja igakuine sissetulek on pension 3448 krooni kuus: Arvestades sissetuleku ühetaotluse jagamise põhimõtet (

§ 102

lg 23 teine lause), tuleb elatise suuruseks 1149 krooni, mis on veidi väiksem kui 15.10.2004.a otsusega välja mõistetud. Kohus arvestab asjaolu, et hageja on töövõimetu. Teisi ülalpeetavaid tal ei ole. Arvestades hageja töövõimetust ning tema majanduslikku seisundit, leiab kohus, et on põhjendatud hagejalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamine 1000 kroonini ühe lapse kohta kuus. Sellisel juhul jääks hagejal enda ja laste ülalpidamiseks vahendeid enamvähem ühetaoliselt. Elatist vähendab kohus alates hagi esitamisest s.o 31.05.2010.a Kohus põhjendab oma seisukohta ka sellega, et ei saa seda hageja huve ettepoole laste huvidest- lastel on õigus saada vanemalt ülalpidamist ja iga vanem on kohustatud seda tegema. Samuti on märkimisväärne, et hageja on näidanud oma igakuisteks kuludeks 47954995 krooni kuus, samas kui ta leiab, et lastele peaks piisama 1500 kroonist kuus. Kohus leiab, et selline sissetuleku jagamine oleks ebaõiglane ja laste huve kahjustav. Seetõttu tulebki jagada vanema sissetulek tema ja laste vahel ühetaoliselt. Kohus vabastab hageja ka elatise võlgnevuse tasumisest, mistõttu jääks tal vabu vahendeid jooksva elatise tasumise kohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul ei oma antud juhul tähtsust hageja töövõimetuse tekkimise põhjus. Kostja, Jõgeva Vallavalitsuse, esindaja väitel on hageja töövõimetuse põhjuseks alkoholi liigtarvitamine. Kohus lähtub elatise maksmise kohustuse ulatuse kindlaksmääramisel faktilisest olukorrast ning hageja majanduslikust seisundist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Hageja esindaja menetluskulud jätab kohus riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 6