) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis esitada arve. Arvestades hagi esitamise aega s.o. 29.12.2008 ja
§-des 146 ja 147 sätestatut leiab kohus, et 2003 ja 2004.a. esitatud arvetest tulenev nõue kostjate vastu on aegunud. 2003.a. esitatud arvete aegumistähtaeg algas 01.01.2004 ning lõppes 31.12.2006.a. ja 2004.a. arvetest tulenev aegumistähtaeg algas 01.01.2005 ja lõppes 31.12.2007.a. Asja materjalidest nähtuvalt väidab hageja, et hagi ei ole aegunud, kuna ta esitas kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse 30.06.2008.a. (II kd, tlk 59) Asja materjalidele lisatud kirjast (II kd, tlk 62) nähtub, et hageja esitas maksekäsukiirmenetluses nõude kostjate vastu 48 467,77 krooni saamiseks 04.07.2008.a. Nimetatu nähtub ka Kohtuinfosüsteemist(KIS) Kohtumääruse ärakirjast (II kd, tlk 79) nähtub, et 15.10.2008.a. keelduti hageja hagi menetlusse võtmast. KIS järgi jõustus nimetatud lahend 27.11.2008.a. 3 Seega esitas hageja kostjate vastu 2003 ja 2004.a. arvetest tuleneva nõude maksekäsukiirmenetluses kui nõue oli juba aegunud.
lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist või kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega tuleb hageja nõue 2003 ja 2004.a. tasumata arvetest jätta rahuldamata. 2005.a. arvete aegumistähtaja külg algas 01.01.2006.a. ja lõppes 31.12.2008.a. Hagi esitati kohtusse 29.12.2008.a. Seega ei ole 2005.a. arvetest tulenevad nõuded aegunud, puudub vajadus käsitleda nõude aegumise peatumist seoses maksekäsukiirmenetlusega. Asja materjalidest nähtuvalt jättis eelmine korteriomanik tasumata ka 2005.a. kommunaalmaksed ning samuti ei tasunud kostjad 2005.a. makseid kohaselt. 03.10.2005.a. tasus MP 2793,35 krooni viitega kommunaalmaksed 2005.a. eest. Arvestades asjaolu, et korteri müügilepingu p-s 2.1.7 kajastus eelmise omaniku võlgnevus hageja ees ning kostja poolt tasutud summa kattub täpselt 2005.a. jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kommunaalmaksete summaga (II kd, tlk 16), siis leiab kohus, et hageja on õigesti arvestanud VÕS §-st 88 lg 6 juhindudes, et kostja poolt 03.10.2005.a. tasutud makse arvestatakse jaanuar-mai 2005.a. kommunaalmaksete tasumise katteks. 02.01.2007.a. tasus MP(II kd, tlk 23) selgitusega kommunaalmaksed 2005.a. eest. Kohus leiab, et kooskõlas eelpooltooduga hageja on õigesti nimetatud summa arvestanud enne korteriomandi omandamist tekkinud võlgnevuse katteks, kuid nagu viivisearvestusest nähtub ebaõigesti arvestanud selle summa 2003 ja 2004.a. võlgnevuse katteks. Kuna kostja viitas maksekorralduses, et tasub kommunaalmaksed 2005.a. eest, siis on põhjendatud nimetatud summa arvata juuni, juuli ja augusti kommunaalmaksete tasumisena. Arvestades, et kostjad on tasunud 2005.a. eest maksetena veel 700 krooni ( (16.01.2007.a. makse), moodustab kostjate võlgnevus 2005.a. eest (august 390,04 krooni, september 667,40 krooni, oktoober 986,35 krooni, november 1266,20 krooni ja detsember 1254,95 krooni) 4 564,94 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa osas on hageja põhinõue 2005.a. eest põhjendatud. 2006.a. jätsid kostjad peaaegu kõik kommunaalmaksete arved tasumata (I kd, tlk 387) Kostjate keskne väide menetluse jooksul on olnud see, et nad tasusid 2005.a. kommunaalmaksed ja 2006.a. maksed ettemaksuna kohe peale korteriomandi omandamist. Asja materjalidele lisatud maksekorraldusest nähtub, et 27.09.2005.a. on MP tasunud hagejale kommunaalteenuste tasu 6131 krooni selgitusega korteri kommunaalmaksed 2003 a eest ja 2566,15 krooni selgitusega korteri kommunaalmaksed 2004.a. eest (I kd, tlk 375), 03.10.2005.a. on MP tasunud 2793,35 krooni selgitusega kommunaalmaksed 2005.a. eest ja 2566,15 krooni selgitusega kommunaalmaksed 2004.a. eest (I kd, tlk 376) 02.01.2007.a on MP tasunud 1901,21 krooni selgitusega kommunaalteenused 2005.a. eest ( I kd, tlk 211). VÕS § 88 lg 1 järgi kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või teenused üle antud või teenus osutatud. Arvestades, et kostja tegi makse sooritamisel tahteavaldused milliste võlgnevuste katteks ta maksed tasub, siis leiab kohus, et kostjate hilisemad väited maksete teistsuguse tasumise kohta ei ole põhjendatud. Asjas on hageja esitanud detailse ülevaate 2006, 2007, 2008 ja 2009.a. maksete tasumise kohta koos arvetega (I kd, tlk 387-433). Kohus leiab, et hageja on veenvalt põhjendanud ja 4 tõendanud, et 2006, 2007, 2008 ja kuni juuli 2009.a. maksete mittekohasest tasumisest on kostjatel võlg hageja ees kokku 12 673,60 krooni. Arvestades ka 2005.a. põhivõlgnevust summas 4 564,95, leiab kohus, et hageja põhinõue tuleb rahuldada summas 17 238,65 krooni. Kostjad on asjas väitnud, et hageja on osaliselt jätnud nende poolt tasutu arvestamata. Kohus leiab, et kostjate taoline väide on tõendamata. Võrreldes kostjate poolt esitatud maksekorralduste koopiaid ja hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestust nähtub, et kõiki kostjate maksekorraldusi on hageja võlgnevuse arvutamisel arvestanud. Kostjate väide selle kohta, et 31.10.2005.a. arve (II kd, tlk 78) on võltsitud on samuti põhjendamatu. Võrreldes seda kostjatele esitatud arvega (I kd, tlk 384) nähtub, et summad kattuvad, vahe on vaid selles, et ühel arvel on kuni sept 2005.a. olnud korteriomaniku nimi ja teisel kostjate nimi. Kohtu arvates aga ei muuda asjaolu, et raamatupidaja väljastas ka vana omaniku nimele samasuguse arve kostjatele esitatud arvet mitteehtsaks. Kostjate väide selle kohta, et 2006.a. ei osutatud kommunaalteenuseid nõuetekohaselt on täielikult tõendamata. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista ka viivised. Hageja on arvestanud viiviseid määraga 0,07 %. Kostjad leiavad, et nemad ei ole kohustatud tasuma viiviseid sellise viivisemääraga. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hageja arvestanud viiviseid õigest määraga 0,07%. Nagu nähtub asja materjalidele lisatud viivisearvestusest (koond I kd, tlk 8129, detailsel välja toodud arvetel (Ikd, tlk 313383) on hageja arvestanud viivist arvete tasumata jätmise tõttu alates septembrist 2005.a., kusjuures viiviseid on arvestatud ka 2004 .a. eest Eelpooltoodu kohaselt asus kohus seisukohale, et hageja põhinõue 2004.a. arvetest on aegunud.
järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 2004.a. arvetest tulenev viivisearvestus ei ole põhjendatud ja viivistenõue selles osas tuleb jätta rahuldamata. Viivisearvestus on põhjendamata ka osaliselt 2005.a. arvete ossa, mis puudutab juuli, juuni ja augustikuu võlga, kuivõrd 02.01.2007.a. tasusid kostjad hagejale 1901,21 krooni. Ülejäänud viivistearvestuse osas leiab kohus, et need on põhjendatud ja tõendatud. Kokku moodustab põhjendatud viivisenõue seega (Ikd – tlk 313 - 92, 59 krooni, tlk 314 - 34, 10 krooni, tlk 315 - 62, 4 krooni, tlk 316 - 70,06 krooni, tlk 317 - 48,98 krooni, tlk 318 - 95,20 krooni, tlk 319 - 185,07 krooni, tlk 320 - 204,90 krooni, tlk 321 -238,70 krooni, tlk 322 – 251,70 krooni, tlk 323 - 277,14 krooni, tlk 324 – 300,70 krooni,, tlk 325 – 306,90 krooni, tlk 326 – 330,15 krooni, tlk 327 – 337,80 krooni, tlk 328 – 370,14 krooni, tlk 329 – 334,74 krooni, tlk 330, 403,84 krooni, tlk 331 – 346,27 krooni, tlk 332 – 335,50 krooni, tlk 333 – 346,27 krooni, 75, tlk 334 - 415,66 krooni, tlk 335 – 407,91 krooni, tlk 336 – 424,65 krooni, tlk 337 – 357,30 krooni, tlk 338 – 424,65 krooni, tlk 339 – 351,30 krooni, tlk 340 – 345,65 krooni, tlk 341 – 369,83 krooni, tlk 343 – 378,16 krooni, tlk 345 – 406,72 krooni, tlk 347 – 411 krooni, tlk 349 – 458,18 krooni, tlk 351 – 472,20 krooni, tlk 353 – 505,61 krooni, tlk 355 – 522,97 krooni, tlk 357 – 523,80 krooni, tlk 359 – 388,15, tlk – 361 – 341,10 krooni, tlk 362 – 352,47 krooni, tlk 363 – 352,47 krooni, tlk 364 – 349,72 krooni, tlk 365 – 391,53 krooni, tlk 366 – 399,30, tlk 367 – 473,99 5 krooni, tlk 368 – 439,80 krooni, tlk 369 – 471,20 krooni, tlk 370 – 365,18 krooni) 16 129,09 krooni, millele lisandub augusti 2005.a. tasumata makseosa viivis. Augusti 2005.a. tasumata summast 390,04 krooni moodustab viivis määraga 0,07 % ajavahemiku 03.01.2007.a.31.08.2009.a. eest kokku 262,44 krooni. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada summas 16 391,53 krooni. Kostja on palunud ka viivist vähendada, kuid kohus leiab arvestades käesolevas tsiviilasjas avaldatud asjaolusid, et esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kostjad on jätnud esitatud arved tasumata alates 2005 ja 2006.a., ka sellele järgnevatel aastatel on kostjad viivitanud arvete tasumisega, samuti ei ületa viivisenõue põhinõuet. Hageja nõue kostjate vastu on solidaarne, kuna kostjatele kuulub korter ühisomandina. Põhjendamatu oleks mõlemalt kostjalt põhinõue ja viivisenõue eraldi välja mõista. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt siis arvestades vaidluse asjaolusid ja hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust leiab kohus, et 2/3 hageja menetluskuludest tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda ja 1/3 hageja enda kanda, kostjate enda kanda tuleb jätta nende endi menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.