Obsah (6)

§ 24§ 93§ 87§ 122§ 92§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2095 Haldusasi OÜ Kiisukäpp kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksuja

§ 24lg 1 p 4).

2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.08.2010 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. 3.Mõista osaliselt Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuselt OÜ Kiisukäpp (registrikood 11576909) kasuks välja kantud menetluskulud summas 34 357,30 krooni. 4.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le Kiisukäpp 12.08.2010 kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 000 krooni selle kandmisega Marfin Pank Eesti AS kontole nr 551104497. 5.Saata käesolev määrus elektrooniliselt menetlusosalistele; Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 336 lg 5 sätestab, et advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused esitavad avaldused, kaebused ja muud dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada menetlusdokument teises vormis. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 24lg 3; § 471).

ASJAOLUD Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Kiisukäpp kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) 16.07.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8252-9 tühistamiseks. Vastustaja esitas 26.10.2010 kohtule taotluse, milles palub lõpetada käesoleva haldusasja menetlus seoses asja kohtuvälise lahendamisega. PMTK edastas kohtule koos taotlusega 26.10.2010 otsuse nr 6-2/1683, millega PMTK tunnistas kohtuväliselt kehtetuks 16.07.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/82529. Kaebuse esitaja nõustus oma vastuses menetluse lõpetamisega vastustaja poolt nimetatud alusel ning esitas menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate Advokaadibüroo Lextal arvetega. Kaebuse esitaja menetluskulud seisuga 05.11.2010 on järgnevad: - kulud õigusabile vastavalt Advokaadibüroo LEXTAL järgmistele arvetele: arve nr 2010/07/037 – 15 333,33 krooni + km = 18 400,00 krooni; arve nr 2010/08/046 – 26 776,67 krooni + km = 32 132,00 krooni; arve nr 2010/09/050 – 836,67 krooni + km = 1 004,00 krooni; riigilõiv 15 200 krooni. Kokku moodustavad Kiisukäpa menetluskulud 66 736, 00 krooni, sellest riigilõiv 15 200 krooni ja kulud õigusabile 51 536, 00 krooni. Kaebaja väidab, et kantud menetluskulud olid asja õigeks lahendamiseks vajalikud ja põhjendatud. Õigusabikulude mahu tingisid muuhulgas PMTK poolsed minetused maksu- ja kohtumenetluse käigus ning uurimisprintsiibi rikkumine. PMTK ei rakendanud maksumenetluse kui ka kohtumenetluse kestel uurimisprintsiipi ning jättis A&T Trassiehitus OÜ menetlusse kaasamata (vt kaebuse peatükk XIII). OÜ Kiisukäpp viitas juba vastuväidetes kontrollaktile, et PMTK peab arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ning koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. PMTK koostas maksuotsuse siiski ilma uurimisprintsiipi järgimata. Uurimisprintsiibi ja muude menetlusnormide rikkumine PMTK poolt tingis vajaduse, et Kiisukäpp pidi ise vajalikud tõendid hankima ning sellest tulenesid ka õigusabikulud. OÜ Kiisukäpp rõhutas kaebuses, et PMTK peaks asuma kindlale seisukohale, kas OÜ Kiisukäpp ja Trassiehituse vahelist kinnistu müügi tehingut käsitletakse kui ettevõtte või hoopis selle osa üleminekuna (vt kaebuse ptk V). Kuna PMTK vältis maksuotsuses selge seisukoha võtmist, pidi OÜ Kiisukäpp esitama vastuväited sisuliselt kahele PMTK versioonile - et toimunud ei ole ettevõtte üleminekut ega ettevõtte osa üleminekut. Lisaks jättis PMTK tuvastamata ettevõtte või selle osa koosseisu. Seega pidi OÜ Kiisukäpp ise A&T Trassiehitus OÜ ettevõtte või selle osa koosseisu võimalikult detailselt tuvastama, et siis argumenteerida, et ettevõte ega selle osa ei ole üle läinud. Selle tarvis koostas Kiisukäpp A&T Trassiehitus OÜ-le teabenõude (vt kaebuse lisa 8), analüüsis A&T Trassiehitus OÜ amortisatsiooniaruannet, müügireskontot, lõpetamata toodangu kontot, maksukontot, töölepinguid, lepinguid klientidega jne. Lisaks sellele esitas OÜ Kiisukäpp A&T Trassiehitus OÜ-le täiendava teabenõude (vt kaebuse lisa 13), mille tulemusena A&T Trassiehitus OÜ esitas saldoaruande ja üürilepingu. Täiendavate tõendite analüüsi ja esitamise vajaduse tingis PMTK poolne uurimisprintsiibi rakendamata jätmine: OÜ Kiisukäpp pidi ise tuvastama A&T Trassiehitus OÜ vallas- ja kinnisasjade, nõuete, kohustuste koosseisu, tuvastama A&T Trassiehitus OÜ poolt sõlmitud üürilepingud, töölepingud, kliendilepingud ja ärisuhted, et selle pinnalt näidata ettevõte või selle osa ülemineku võimatust. Vaidlus oli ka õiguslikult keeruline, sest vaidluse raames tuli analüüsida nii siseriiklikku kui ka Euroopa Liidu õigust, kohtupraktikat kui ka õigusteooriat. Seda ilmestab ka 21 lehekülje pikkune kaebus 17 lisaga. Lisaks sellele suurendas PMTK OÜ Kiisukäpp kulusid õigusabile tahtlikult või tulenevalt PMTK hooletusest. Vaatamata Tallinna Halduskohtu poolt kohaldatud esialgsele õiguskaitsele (vt Tallinna Halduskohtu 17.08.2010 esialgse õiguskaitse määrus), esitas PMTK OÜ-le Kiisukäpp võlateate (vt lisa 4), milles PMTK nõudis OÜ-lt Kiisukäpp käesolevas kohtumenetluses vaidlustatud summade ja sellest tuleneva maksuintressi tasumist. Kuigi Tallinna Halduskohus oli maksuotsuse täitmise peatanud, arestis Maksu- ja Tolliamet ebaseaduslikult OÜ Kiisukäpp pangakonto ja kandis OÜ Kiisukäpp pangakontolt rahasummad maksuhalduri pangakontole (vt lisa 5). OÜ Kiisukäpp majandustegevus oli alates 21.09.2010 (arvelduskonto suhtes aresti kohaldamise aeg) kuni 06.10.2010 (arvelduskonto arestist vabastamise 2 ja summade tagastamise aeg) halvatud. Arvelduskonto arestist vabastamiseks ja summade tagastamiseks OÜ Kiisukäpp poolt kantud õigusabikulud tekitas PMTK ebaseaduslik tegevus. Sellest nähtuvalt on asja õigeks lahendamiseks kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. OÜ Kiisukäpp ei taotle õigusabikulude hüvitamist seoses kohtumenetlusele eelnenud maksumenetlusega, sest kohtupraktika kahetsusväärselt seda ei võimalda, kuigi ka maksumenetluses kogutud tõendid ja esitatud taotlused (nt taotlus teabe andmiseks, vastuväited kontrollaktile) olid kohtumenetluse ja selle tulemusega seotud. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja taotlusega menetluskulude suuruse osas ning palub vähendada õigusabikulusid 1/3 võrra. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätte lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 93lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohus on menetluskuludega seonduvalt asunud seisukohale, et kulud peavad olema kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses. Arvesse võttes Riigikohtu lahendites väljendatut, tuleb taotletava õigusabi eest makstava summa mõistlikkuse otsustamisel lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest lähtuvalt konkreetse asja keerukusest ja osutatud õigusabiteenuse mahust. Riigikohtu halduskolleegium on 01.11.2005 kohtuasja nr 3-3-1-49-05 otsuse p-s 15 leidnud, et

§ 87

lg 2 järgi võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Tallinna Ringkonnakohus on 10.07.2006 otsuses haldusasjas nr 305-319 leidnud, et halduskolleegiumi hinnangul on ca 30 000 kroonised õigusabikulud maksusumma määramise vaidlustes tavapärased. Antud seisukohaga on nõustunud Tallinna Ringkonnakohus ka 30.11.2006 otsuses haldusasjas nr 3-04-

1. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus viimatinimetatud lahendis leidnud, et kulude suuruse põhjendatuse osas tuleb hinnata asja keerukust ja töömahukust, samuti arvestada asjas toimunud kohtuistungite arvu ja menetlusdokumentide koostamise vajadust. Antud asjas kohtuistungeid toimunud ei ole, vaid PMTK pidas otstarbekaks enda kaalutlusõiguse raames vaidlustatud maksuotsuse ise kehtetuks tunnistada. Analüüsides OÜ-le Kiisukäpp väljastatud kontrollakti ning maksuotsust, peab PMTK vajalikuks märkida, et maksuotsuses ei kajastatud võrreldes kontrollaktiga uusi asjaolusid, mistõttu on vastustaja seisukohal, et OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvetel (04.08.2010 nr 2010/07/037) toodud maksuotsuse tutvumise ja analüüsimise töötundide arv on põhjendamatult suur. Lisaks märgib PMTK, et arvestades OÜ Kiisukäpp poolt 25.02.2010 PMTK 20.01.
2. a kontrollaktile nr 12.2-3/8252-7 (edaspidi kontrollakt) esitatud vastuväite kajastamist ka Tallinna Halduskohtule edastatud kaebuses, on põhjendatud kaebuse koostamiseks kulunud tundide ning seeläbi PMTK-lt väljamõistetavate õigusabi kulude vähendamine, kuna osa kaebusest koostati juba maksumenetluse käigus. Maksu- ja vaidemenetluse käigus tehtud kulud kohtumenetluses hüvitamisele ei kuulu. Seoses eespooltooduga ning kaebuse esitaja seisukoha p-s 14 väljatooduga soovib PMTK viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-93-04, kus Riigikohus on märkinud, et kohtumenetluses toimub menetlus- ehk kohtukulude hüvitamine nende jagamise teel kohtumenetluse seadustiku alusel. Need alused ei ole kohaldatavad vaidemenetluses juba seepärast, et tegemist pole kohtu-, vaid haldusmenetlusega. Sellest tulenevalt on PMTK seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus nõuda PMTK-lt õigusabikulude hüvitamist osas, mis puudutavad OÜ Advokaadibüroo LEXTAL poolt osundatud õigusabi haldusmenetluses (kirjavahetus PMTK-ga). Lisaks soovib PMTK märkida, et tavapäraselt jäävad esimeses astmes samamahuliste ja –liigiliste vaidluste õigusabikulud 25 000 kuni 35 000 krooni piiridesse, millest tulenevalt leiab PMTK, et õigusabikulude väljamõistmine summas 51 536 krooni ei ole antud asjas mõistlik ega ka põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud 3 haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Vastustaja on esitanud taotluse käesolevas haldusasjas menetluse lõpetamiseks seoses kaevatava haldusakti kohtuväliselt kehtetuks tunnistamisega. Kaebuse esitaja on nõustunud menetluse lõpetamisega ning kaebuse läbivaatamist ei soovi. Kohus leiab, et kuivõrd vastustaja tunnistas 26.10.2010 otsusega nr 6-2/1683 kaevatava 16.07.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8252-9 kehtetuks ning puudub vajadus kohtumenetluse jätkamiseks seoses asja kohtuvälise lahendamisega (

§ 24lg 1 p 4), tuleb haldusasja menetlus lõpetada.

Vastavalt

§-le 24 lg 2 kohus lõpetab menetluse määrusega. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

§ 122

lõike 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Kuivõrd käesolev kaebus on muutunud perspektiivituks tulenevalt vastustaja taotlusest menetluse lõpetamiseks

§ 24

lg 1 p 4 alusel seoses asja kohtuvälise lahendamisega, siis ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine. Seetõttu tühistab kohus Tallinna Halduskohtu 17.08.2010 määruse esialgse õiguskaitse kohaldamise osas.

§ 92

lg 5 alusel kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. Kaebaja esindaja adv Ants Karu on esitanud taotluse õigusabikulude vastustajalt väljamõistmiseks summas 51 536 krooni. Menetluskulude väljamõistmise taotluse kohaselt kandis kaebaja menetluskulusid kokku summas 66 736 krooni, sellest riigilõiv summas 15 200 krooni ja kulud õigusabile summas 51 536 krooni. Kohus nõustub vastustajaga selles osas, et tegemist ei ole väga keeruka ja mahuka kaebusega, samuti ei ole käesolevas asjas olnud kohtuistungeid, mistõttu OÜ Kiisukäpp taotlus menetluskulude hüvitamiseks kokku 51 536 krooni ulatuses haldusasja lõpetamisel ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kaebaja esindaja on kaebuse esitajat esindanud ka enne kohtule kaebuse esitamist haldusmenetluses ning on seega maksuasja materjaliga tuttav. Seega kohtu hinnangul on põhjendatud vastustajalt osaliselt menetluskulude väljamõistmine kaebaja poolt esitatud õigusabikulude 2/3 ulatuses summas 34 357,30 krooni (koos käibemaksuga), mis tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks tema poolt kohtumenetluses kantud menetluskuluna. Kohus lisaks märgib, et

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv asja menetluse lõpetamisel

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Seega tuleb riigilõiv tagastada, mitte vastustajalt välja mõista. Kaebuse esitamisel on kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 000 krooni ja esialgse õiguskaitse taotluselt summas 200 krooni (12.08.2010 Marfin Pank Eesti AS maksekorraldus nr 21). Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati Tallinna Halduskohtu 17.08.2010 kohtumäärusega, siis on antud taotlust eraldi menetletud ning nimetatud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Lisaks sellele kohus märgib, et seadus ei näe ette menetluse lõpetamisel riigilõivu tagastamist, mis on tasutud esialgse õiguskaitse taotluselt (

§ 84). Kohus on eelnevalt kontrollinud riigilõivu tasumist kaebuselt.

Kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 15 000 krooni tuleb OÜ-le Kiisukäpp tagastada selle kandmisega Marfin Pank Eesti AS kontole nr 551104497. Elle Kask Kohtunik 4 5