) § 29 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
lg 2 sätestab, et perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kuna mõlema abikaasa elukoht ei ole Eestis, siis on käesolevas asjas
lg 2 ja § 29 lg 1 kohaselt võimalik abikaasade abielu lahutamise üksnes kohtus.
lg 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades käesolevas hagiavalduses toodud asjaolusid, mille kohaselt on abikaasade abielulised suhted lõppenud ja pooled elavad eraldi, on hageja seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega, seega TsMS § 132 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt tuleb abielu lahutamise nõudelt tasuda riigilõiv summas 1000 krooni. Hageja palub kohtul kohaldada TsMS § 164 lg 1, mille alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtualluvus lahendatavas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja üldine kohtualluvus ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja üldise kohtualluvuse järgi. Kuivõrd abikaasad ei ela koos ja hageja elukohaks on Narvas, siis esitab hageja hagi Viru Maakohtule. 2
) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. Enne 01.07.2010 kehtinud
lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada. 3
kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.
lg-st 1 tulenevalt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Pooltel kooselu ei ole alates 2005.aastast, seega 5 aastat, hageja elab alaliselt Eestis ja kostja Venemaal, nendel mõlemal on oma elu, seega kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt poolte lepitamine on võimatu ja ebamõistlik, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja ei teinud avaldust varem kantud perekonnanimi taastamiseks, siis säilitatakse talle abielus kantud perekonnanimi „I“. Vastavalt
p 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. MENETLUSKULUD Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 000 krooni. TsMS § 164 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.