← Eesti

3-09-643/53

Obsah (9)§ 128§ 119§ 28§ 129§ 9§ 1207§ 69§ 10§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2010, Tallinn Ha

) § 1207 võimaldab kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja rikkumise korral kohaldada üksnes väärteokaristust, mitte aga teha ettekirjutust rikkumise kõrvaldamiseks; 2) korteriühistu ei ole

§ 128

ja § 129 lg 2 kohaselt ettekirjutuse õige adressaat (st saastaja või keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemiseks kohustatud isik) ning on tuvastamata, kes on konkreetne saastaja; 3) ettekirjutus ei tugine tõenditele, millega oleks tuvastatud, et vaidlusalused jäätmed ohustavad inimese elu, tervist, vara või keskkonda ehk esineb keskkonnajärelevalve seaduse (KeJVS) § 21 lg 2 p-s 3 nimetatud alus ettekirjutuse tegemiseks. 4. Tallinna Keskkonnaamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Vastustaja leidis, et ettekirjutus on õiguspärane ning õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Haldusakti faktiliste aluste osas kaebaja vastuväiteid esitanud ei ole. Kaebaja viited temale põhiseaduse (PS) §-dest 14 ja 17 tulenevate õiguste rikkumisele on arusaamatud. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus jäätmehoolduse korraldamisel on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-s 1 ning

§-s 71. Jäätmehoolduse korraldamisega ning jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide normidest kinnipidamise kontrollimisega on vastustaja ettekirjutust tehes tegutsenud kehtivate seaduste alusel ning taganud linnaelanike seaduslike õiguste kaitse. Angerja tn 5 kinnistul kuhjunud jäätmete äraveoga vabastas vastustaja avaliku ruumi saastatusest ja tagas seal heakorra, hoides samuti ära võimalike keskkonnakahjustuste või terviseriskide tekkimise. Tallinna Keskkonnaamet ei ole korteriühistu ega selle juhatuse liikmete au ega nende head nime kuidagi teotanud. Kaebaja ei ole ümber lükanud ettekirjutuses sisalduvaid väiteid, et Angerja tn 5 maa-alal on jäätmekäitlus nõuetekohaselt korraldamata ning korteriomanikel puudub kinnistul piisavas mahus jäätmemahuteid, kuhu sorteeritud olmejäätmeid viia. Pole tõendatud, et kaebaja oleks muul jäätmehoolduseeskirjas lubatud moel taganud vaidlusalusel territooriumil jäätmekäitluse. Seega on ilmne, et Angerja tn 5 kinnistut ja sellega külgnevat maa-ala saastavad olmejäätmetega nimelt Angerja tn 5 korteriomanikud. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast Ragn-Sells AS poolt täitekorralduse alusel asendustäitmise läbiviimist ei ole nimetatud maa-ala olmejäätmetega prahistamist ega saastatust tuvastatud. Korteriomanike ühine jäätmekäitlus on vaieldamatult käsitletav korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisena korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 tähenduses. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p 1 kohaselt on korteriühistu jäätmevaldajana kohustatud käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega 2

(10)3-09-643 isikule. Kaebaja on varasemalt Angerja tn 5 korteriomanike jäätmekäitlust korraldanud ning selle teenuse eest ka teenuse osutajale tasunud. Seega on kaebaja esitatud väited vastuolus tema enda eelneva faktilise tegevusega. Eelneva põhjal on KÜ Angerja 5

§-st 128 ja § 129 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse õige adressaat. Ettekirjutuses kirjeldatud faktiline olukord (suur hulk jäätmeid oli pikemat aega ladustatud selleks mitte ettenähtud kohta, praht kandus naaberkinnistule ning seda kandsid laiali hulkuvad loomad ja linnud, millega kaasnes haigusetekitajate leviku risk) ja Tallinna Keskkonnaameti poolt tuvastatud KeJVS § 21 lg 2 p 3 rikkumine, millele kaebaja ei ole sisuliselt vastu vaielnud, oli piisav alus KeJVS § 21 lg 3 kohaldamiseks. Väärteomenetluse käigus määratud rahatrahv ja ettekirjutus on erineva iseloomu ja eesmärgiga mõjutusvahendid ning ühe rakendamine ei välista teise rakendamist.

§ 119lg-te 1 ja 3 kohaselt teostatakse järelevalvet Ke

JVS-s sätestatud korras ning jäätmehoolduseeskirja täitmise üle järelevalve teostajaks on valla- või linnavalitsus. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 1 lg 3, § 2 lg 1 ja § 2 lg 3 p 2 annavad Tallinnas jäätmehoolduse kontrollimise õiguse muu hulgas vastustajale. Seega on Tallinna Keskkonnaameti ettekirjutus antud pädeva haldusorgani poolt ning kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. 5. Tallinna Halduskohus jättis 19.04.2010 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaevatav haldusakt on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited PS §-de 14 ja 17 rikkumise kohta on alusetud. Vaidlus puudub selle üle, et vastustaja oli pädev vaidlusalust haldusakti andma. Küll vaidlevad pooled selle üle, kas haldusakt on materiaalselt õiguspärane ning kas selle andmisel on järgitud menetlusnorme. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on

§ 28lg 1.

Jäätmevaldaja kohustused on sätestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg-s 2 (käesoleval juhul on eelkõige asjakohased p-d 1, 3, 7, 8 ja 10).

§ 119lg 1 ja Ke

JVS § 21 lg 2 p 3 sätestavad tingimused ettekirjutuse tegemiseks ning

§ 128

lg-d 2 ja 3 ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete käitlemise korralduse.

§ 129

lg 2 kohaselt, kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, võib muu hulgas kohaliku omavalitsuse asutus teha sellekohase ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohus nõustus vastustajaga, et korteriühistu on antud juhul käsitletav jäätmevaldajana tulenevalt

§-dest 9 ja 10, korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 teisest lausest ja KÜS § 2 lg-st 1, sest korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisena on käsitatav ka korteriomanike ühine jäätmekäitlus. Seega on ettekirjutus tehtud õigele isikule. KÜ Angerja 5 esindaja kinnitas halduskohtu istungil ettekirjutuses märgitud ajavahemikul prügi ladustamist ettekirjutuses märgitud kohas. Kaebaja väide, et tulnuks teha fotod konkreetsetest füüsilistest isikutest, kes prügi maha panid, ei ole põhjendatud ning kehtivast õigusest sellist nõuet ei tulene. Esinesid ka faktilised alused ettekirjutuse tegemiseks, mida tõendavad vastustaja poolt kohtule esitatud fotod ja objekti kontrollimise protokollid. Korteriühistu ei täitnud õigusnormidest tulenevaid kohustusi, s.o kohustust anda eeskirjaga määratud korras oma valduses olevad jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule, kohustust jäätmeid liigiti koguda ning kohustust paigaldada nõuetekohased jäätmemahutid. Kaebaja ei täitnud saastuse likvideerimise kohustust, mistõttu esines alus teha ettekirjutus

§ 128lg 3 alusel. Esines ka Ke

JVS § 21 lg 2 p-s 3 sätestatud alus ettekirjutuse tegemiseks, sest jäätmekäitlusnõuete pikaajaline rikkumine tekitab avaliku ruumi saastatust ja keskkonnahäiringuid, mis võivad ohustada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Kaebaja järeldus, et

§-st 1207 tulenevalt saab jäätmehoolduseeskirja rikkumise korral teha üksnes 3

(10)3-09-643 rahatrahvi, ei ole põhjendatud, sest nimetatud normist ega ühestki teisest õigusnormist sellist keeldu ei tulene. Vaidlusalune ettekirjutus on ka õiguslikult ja faktiliselt piisavalt põhjendatud. Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil esitatud väiteid menetlusnormide rikkumise kohta (menetluse algatamisest informeerimata jätmine, ärakuulamisõiguse tagamata jätmine) on põhjendamatud. Vastustaja on kaebaja esindajale saatnud 12.01.2009 e-kirja (tl 64), milles kutsus teda andma selgitusi jäätmekonteinerite ületäitumise ja linnamaa prahistamise kohta, kusjuures kaebaja esindaja nimetatud kohtumisel ka osales. Kaebaja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et Tallinna Keskkonnaamet on korteriühistule saatnud mitu kirja, milles nõutakse omavoli lõpetamist ja jäätmekäitluseeskirja täitmist. Eeltoodu põhjal on kaebaja väited tema haldusmenetlusest teavitamata jätmisest ja ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest ilmselgelt põhjendamatud. Kaebajale oli tagatud arvamuse ja vastuväidete esitamine nii kirjalikus kui suulises vormis. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väited, mille kohaselt ettekirjutus on õigusvastane seetõttu, et olukorra tekkimises on süüdi jäätmevedaja Ragn-Sells AS, kelle süü oleks haldusorgan pidanud haldusmenetluses tuvastama, on asjakohatud. Järelevalvemenetluses ei lahendata poolte tsiviilõiguslikke vaidlusi ning kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungi, et ei ole käesoleva ajani ka ise jäätmevedaja vastu ühtegi vaidlust algatanud. Konteinerivälise prügi likvideerimine, nõuetekohaste jäätmemahutite paigaldamine ja jäätmete üleandmise tagamine (sh selleks vajaliku lepingu sõlmimine) on igal juhul kaebaja kohustused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. KÜ Angerja 5 palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kohtuotsus on motiveerimata ja kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Apellant leiab endiselt, et vaidlustatud haldusakt riivab tema PS §-des 14, 17 ja 32 sätestatud õigusi. PS § 14 rikkumine seisneb vastustaja poolt ebaseadusliku haldusakti andmises. PS § 17 on rikutud, sest apellanti on põhjendamatult peetud keskkonna saastajaks. PS § 32 rikkumine seondub ettekirjutusega korteriühistule kulukate koormiste panemisega: tasuda jäätmete likvideerimise kulud ja paigaldada uued konteinerid. Jäätmehooldusnõuete rikkumise tuvastamisel ei olnud võimalik teha ettekirjutust, vaid tuli määrata rahatrahv.

§-s 1207 on ammendavalt loetletud jäätmehooldusnõuete rikkumise tagajärjed juriidilise isiku jaoks. Kohus ei ole seda ümber lükanud ning üksnes paljasõnaliselt väitnud, et nimetatud sättest sellist keeldu ei tulene. Apellant ei ole ka ettekirjutuse õige adressaat.

§-st 9, §-st 10, § 28 lg-st 1, § 128 lg-st 1 ning § 129 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et korteriühistut ei saa käsitada saastaja ega keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemiseks kohustatud isikuna. Saastajateks on konkreetsed inimesed, kes on vaidlusalusesse kohta prügi viinud, kuid kes on käesolevas asjas jäetud tuvastamata. Tegelikult ei ole saastamises süüdi mitte apellant, vaid Tallinna linn, kes pole nõudnud jäätmeveo ainuõigust omavalt AS-lt Ragn-Sells tema kohustuste nõuetekohast täitmist. Jäätmevaldajaks saab olla vaid jäätmetekitaja, kelleks olemine eeldab jäätmete oma tegevusega tekitamist ning oma valduses jäätmete hoidmist. Pole tuvastatud, et vaidlusalused jäätmed on tekkinud KÜ Angerja 5 tegevuse käigus, samuti korteriühistu valdustahet nende jäätmete suhtes. Korteriühistu ei saa üldse olla jäätmevaldajaks, kuna ta ei saa oma olemuse tõttu olla jäätmetekitajaks. Jäätmetekitajateks on korteriühistu liikmed. Vastustaja ja halduskohus on põhjendamatult samastanud korteriühistu Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 4

(10)3-09-643 lg-s 1 nimetatud kinnisasja omanikuga ning sama paragrahvi lg 2 p-s 1 viidatud jäätmevaldaja ja territooriumi haldajaga. Viidatud korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse sätted on asjakohatud ega põhjenda mingil määral kohtu seisukohta. Apellandi tegevuses ei ole ka tuvastatud KeJVS § 21 lg 2 p-s 3 sätestatud ohustavat tegevust. Kohtu järeldused on üksnes formaalsed ja oletuslikud. KeJVS § 21 lg 2 p-s 3 nimetatud oht ei realiseeru pelgalt jäätmete õues olemasoluga, vaid tuleb ka tuvastada, millised konkreetsed jäätmed millist konkreetset ohtu endast kujutavad. Seda käesoleval juhul tehtud ei ole. Apellant kinnitab, et prügi oli ladustatud viisil, mis välistas mingisuguse ohu realiseerimise. Haldusmenetluse läbiviimisel rikuti ka haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid (HMS § 36, § 40, § 54). Korteriühistut ei informeeritud tema suhtes haldusmenetluse läbiviimisest ega selgitatud talle tema õigusi haldusmenetluses (sh õigust esitada oma arvamus ja vastuväited). Kohtu viidatud kutsed nõupidamistele olid sõnastatud selliselt, et korteriühistu esindaja sai aru, et peetakse üksnes nõu tekkinud olukorrast väljapääsu leidmiseks, mitte ei viida läbi haldusmenetlust, milles ühistu on menetlusosaliseks. Sellega rikuti jämedalt apellandi õigusi ning vaidlustatud ettekirjutus tuleb seetõttu tühistada juba ainuüksi menetlusnormide rikkumise tõttu. Apellant palub lisaks nõuda Tallinna linnalt välja Tallinna Linnavalitsuse ja AS Ragn-Sells vahel 06.11.2006 sõlmitud leping nr 1-6/134, mis ei ole temale endale kättesaadav. Leping omab asja lahendamiseks tähtsust, sest apellandi arvates peab selles sisalduma tingimus, et AS Ragn-Sells peab kaebaja territooriumilt prügi ära viima sõltumata AS Ragn-Sells ja apellandi vahel sõlmitud lepingu täitmisest. AS Ragn-Sells haldusmenetlusest osavõtu tähtsus selgus alles halduskohtu istungil. Lepingu asja materjalide juurde võtmine aitab käesolevas asjas tuvastada, kelle süül tekkisid vaidlusalused probleemid prügiga. 7. Tallinna Keskkonnaamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Apellandi väited tema PS §dest 14, 17 ja 32 tulenevate õiguste rikkumise kohta on paljasõnalised ja põhjendamatud. Poolte vahel puudub vaidlus vastustaja pädevuse ja haldusakti vorminõuete järgimise üle. Halduskohus kontrollis ja tuvastas, et haldusakt on õiguspärane. Vastustaja tegutses kehtiva õiguse alusel ja kooskõlas sellega, haldusakt on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Ettekirjutus on tehtud

§ 28lg 1, § 119 lg-te 1 ja 3, § 128 lg-te 2 ja 3, § 129 lg 2, Ke

JVS § 21 lg 2 p 3 ja lg 4, Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 3, 7, 8 ja 10 alusel ning tulenevalt ettekirjutuse aluseks olevatest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Ettekirjutuses hoiatati kaebajat, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendab Tallinna Keskkonnaamet KÜ Angerja 5 suhtes asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 2 lg 1 ning

§ 128lg 7 ja § 129 lg 2 alusel ja korras sunnivahendeid.

Vastustaja korraldas asendustäitmisena KÜ Angerja 5 kinnistult sinna ladestatud jäätmete äraveo ning korraldab nõuetekohaste jäätmemahutite paigaldamise ja nende tühjendamise kuni kaebaja hakkab kohustust vabatahtlikult täitma. Ettekirjutuse tegemine ei välista väärteomenetluse käigus rahatrahvi määramist. Rahatrahvi määramine on karistusliku iseloomuga ja ei oleks antud juhul täitnud soovitud eesmärki – ladestatud prügi äravedamist (linnaruumi korrastamist), konteinerite paigaldamist ja nende perioodilist tühjendamist (linnaruumi risustamisest hoidumist). AtSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeldused olid täidetud. Kaebaja on eelnevalt Angerja tn 5 korteriomanike jäätmekäitlemist korraldanud ning ta on jäätmevaldaja

§ 9kohaselt. Vaidlust ei ole selles, et jäätmed asusid Angerja tn 5 5

(10)3-09-643 kinnistul ja olid kaebaja valduses ning kaebaja kinnitas kohtuistungil ka ise, et prügi tekitajateks olid KÜ Angerja 5 liikmed. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p 1 ja KÜS § 2 lg 1 alusel ei ole kahtlust, et ettekirjutus on koostatud õigele isikule. Asjas on tuvastatud, et toimus jäätmekäitlusnõuete pikaajaline rikkumine, mille tingis asjaolu, et KÜ Angerja 5 lõpetas vedajaga sõlmitud jäätmeveolepingu. Jäätmete ladestamine konteineri kõrvale põhjustas avaliku ruumi prahistamise, lendprahi kandumise naaberkinnistule, prahi laialikandumise hulkuvate loomade ja lindude poolt ning sellest lähtuvalt haigusetekitajate leviku riski. Pärast asendustäitmise rakendamist jäätmekäitlusnõuete rikkumine lõppes. Seega esinesid KeJVS § 21 lg 2 p-s 3 sätestatud alused ettekirjutuse tegemiseks. KeJVS § 21 lg 2 p-s 3 kohaselt tuleb vältida ohustavat tegevust, ilma et peaks ära ootama ohu realiseerumist. Antud juhul saab negatiivset mõju mõistlikult eeldada. Menetlusnorme ei ole rikutud. Korteriühistu esindaja on viibinud menetlustoimingute tegemise juures ja tal on korduvalt võimaldatud avaldada oma seisukohti. Kaebaja väited haldusmenetlusest teavitamata jätmisest ja ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest on ilmselgelt põhjendamatud. Apellatsioonkaebuses kohtule esitatud taotlus nõuda tõendina välja Tallinna linna ning AS Ragn-Sells vahel 06.11.2006 sõlmitud leping nr 1-6/134 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud leping ei ole seotud käesoleva haldusasjaga. Apellant soovib lepinguga tõendada, et prügi äravedamise kohustus lasus AS-l Ragn-Sells tulenevalt linna ja vedaja vahelisest lepingust. Nimetatud lepinguga andis kohalik omavalitsus vedajale (AS Ragn-Sells) ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas jäätmete vedamist, sõlmides selleks jäätmevaldajatega jäätmeveolepingu. Lepingu projekt, milles kajastuvad kõik vedaja õigused ja kohustused, on avaldatud Tallinna õigusaktide registris ning see on olnud avalikkusele kättesaadav. Nimetatud lepingust ei tulene vedajale kohustust vedada jäätmevaldajate prügi ilma jäätmeveolepingute. Prügi vedamise aluseks on vedaja ja jäätmevaldaja vaheline jäätmeveoleping. KÜ Angerja 5 sõlmis AS-ga Ragn-Sells jäätmeveolepingu, kuid erimeelsuste tõttu leping lõpetati. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. 9. KÜ Angerja 5 apellatsioonkaebuses esitatud taotluse nõuda vastustajalt välja Tallinna Linnavalitsuse ja AS Ragn-Sells vahel 06.11.2006 sõlmitud leping nr 1-6/134, millega kohalik omavalitsus andis vedajale (AS Ragn-Sells) ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas jäätmete vedamist, sõlmides selleks jäätmevaldajatega jäätmeveolepingu, lahendas ringkonnakohus asjas peetud kohtuistungil 25.08.2010 tehtud protokollilise määrusega, jättes taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest viidatud lepinguga ei ole võimalik tõendada ühtegi asjaolu, millel oleks käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust. Asjas ei ole vaidluse all AS Ragn-Sells tegevuse õiguspärasus, vaid KÜ-le Angerja 5 tehtud ettekirjutuse õiguspärasus. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks apellandile täiendavalt selgitada, et Tallinna Keskkonnaameti vastuses apellatsioonkaebusele viidatud Tallinna Linnavalitsuse 25.10.2006 korralduse nr 2153-k (muudetud Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korraldusega nr 428) „Ainuõiguse andmine RAGN-SELLS AS-le korraldatud jäätmeveoks Tallinnas Põhja6
(10)3-09-643 Tallinna linnaosas Kalamaja-Paljassaare jäätmeveo piirkonnas kuni piirkonnas korraldataval uuel konkursil edukaks tunnistatud ettevõtja ainuõiguse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui
  1. detsembrini 2011“ lisas heaks kiidetud korraldatud jäätmeveo lepingu projekti (https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=106015) järgi ei ole vedajal kohustust teostada jäätmevedu ilma kehtiva jäätmekäitluslepinguta. Vedaja on lepingu projekti punkti 4.4 kohaselt kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingud veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega, kes on selleks soovi avaldanud või kes on selleks kohustatud, varustades jäätmevaldajad jäätmemahutitega ning tagades jäätmevaldaja vajadustele vastava jäätmemahutite tühjendamissageduse. Lepingu projekti punkt 4.5 näeb ette vedaja kohustuse esitada jäätmevaldajale jäätmeveo eest nõuetekohane arve ning punkti 4.1.4 kohaselt on vedajal õigus lõpetada jäätmevaldajale teenuse osutamine kuni vedaja poolt osutatud teenuste eest esitatud arve tasumise kohustuse täitmiseni, juhul kui arve tasumisega on viivitatud rohkem kui viisteist päeva ning vedaja poolt on jäätmevaldajale esitatud kordusteade ja hoiatus vedamise peatamise või lõpetamise kohta. Kui vedaja lõpetab punkti 4.1.4 alusel jäätmeveo teenuse osutamise, peab ta sellest lepingu projekti punkti 4.7 kohaselt üksnes Tallinna linna viivitamata teavitama, mitte aga jätkama jäätmete äravedu. Sarnane teavitamiskohustus tuleneb vedajale ka lepingu projekti punktidest 4.8–4.
  2. Eelneva põhjal tuleneb Tallinna linna ja Ragn-Sells AS vahelisest lepingust vedajale üksnes kohustus jäätmeveo teenuse osutamise lõpetamise korral sellest Tallinna linnale viivitamata teatada, mitte aga kohustust jätkata jäätmete äravedu sõltumata jäätmevaldajaga sõlmitud jäätmekäitluslepingu kehtivusest. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus arvata, et Tallinna linna ja Ragn-Sells AS vahel tegelikult sõlmitud leping erineks kirjeldatud tingimuste osas linnavalitsuse poolt heaks kiidetud projektist. Lepingu projektile vastavust on kinnitanud ka vastustaja. Sellises olukorras ei saa viidatud leping olla käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane ega õigustada KÜ Angerja 5 poolt temal lasuvate jäätmehooldusega seotud kohustuste täitmata jätmist.
  3. Ekslik on apellandi seisukoht, et kuna

§ 1207

lg 2 näeb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest juriidilisele isikule ette kuni 30 000 krooni suuruse rahatrahvi, siis ei ole jäätmehooldusnõuete rikkumise tuvastamise korral võimalik teha ettekirjutust rikkumise lõpetamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks. Jäätmehooldusnõuete rikkumise lõpetamiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemiseks, samuti ettekirjutuse täitmiseks sunnivahendite rakendamiseks, andsid kohaliku omavalitsuse üksusele vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal õigusliku aluse

§-d 119, 128 ja 129 ning KeJVS §-d 6, 21 ja 22. Nimetatud volituste rakendamise lubatavus ei sõltu

§ 1207

alusel sama rikkumise eest rahatrahvi määramisest või määramata jätmisest, vaid üksnes viidatud normides sätestatud faktiliste aluste esinemisest. Vastustaja on õigesti märkinud, et väärteokaristusel ja ettekirjutusel on erinevad eesmärgid ega ole need seetõttu teineteist välistavad. Apellandi vastupidine seisukoht ei põhine seadusel. 11. Samuti on KÜ Angerja 5 käesoleval juhul vaidlustatud ettekirjutuse õige adressaat. Riigikohus on 04.03.2010 otsuses nr 3-2-1-164-09 (p 24) märkinud, et kortermaja puhul sõlmitakse KOS § 8 lg 1 teisest lausest ja KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt ühisteenuste osutamise lepingud üldjuhul ühiselt või maja haldava korteriühistu vahendusel. Sellele viitab kaudselt ka KÜS § 13 lg 4, mille kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (s.o KÜS § 151 lg 1 järgi muu hulgas tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest) kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 7

(10)3-09-643 Riigikohtu 14.04.2010 otsuse nr 3-3-1-99-09 (p 19) kohaselt tuleb

§ 69

lg-st 2 ja KÜS § 2 lg-st 1 lähtudes jäätmevaldajaks ja seega jäätmeveoteenuse kliendiks lugeda ka korteriühistu. Õige on seega halduskohtu seisukoht, et korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisena on käsitatav ka korteriomanike ühine jäätmekäitlus. Korteriühistu moodustamise eesmärk on kaasomandi valitsemise ühine korraldamine ning kaasomandi valitsemisega tuleb tagada selle ohutus ja korrashoid ning õigusaktide nõuetest tulenevate piirangute järgimine (vt Riigikohtu 14.06.2004 otsus nr 3-2-176-04, p 25). Kuivõrd korteriühistut tuleb pidada jäätmevaldajaks, siis on vaidlustatud ettekirjutus tehtud õigele adressaadile. Asjas ei ole olnud vaidlust ka selles, et varasemalt sõlmis jäätmekäitluslepingu vedajaga nimelt KÜ Angerja 5. Sarnaselt on kohtupraktikas korteriühistut peetud kohaseks adressaadiks näiteks tuleohutusnõuete tagamiseks antud ettekirjutuse puhul (vt Riigikohtu 18.11.2005 otsus nr 3-3-1-36-05, p-d 10, 11). Kuigi on ilmne, et jäätmetekitajateks

§ 10

tähenduses olid käesoleval juhul esmajoones Angerja tn 5 elanikud ning korteriühistu enda organite tegevuse käigus tekib jäätmeid eelduslikult vaid väga vähesel määral, ei muuda see asjaolu, et korteriühistut tuleb

§ 9ja § 69 lg 2 tähenduses pidada jäätmevaldajaks.

Ebaõige on apellandi arusaam, et jäätmevaldajaks saab olla üksnes jäätmetekitaja. Korteriühistu käsitlemine jäätmevaldajana ei sõltu seejuures ka tema valdustahte olemasolust, vaid üksnes asjaolust, et jäätmed paiknevad tema võimu all ning majaelanike tekitatud jäätmete käitlemise korraldamine on korteriühistu ülesandeks. Tähtsust ei oma, et tuvastamata on konkreetsed inimesed, kes selleks mitte ettenähtud kohta prügi ladustasid. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et jäätmed on tekitanud ja ladustanud Angerja tn 5 majaelanikud. Tallinna Linnavolikogu 30.10.2008 määruse nr 36 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 5 lg 1 esimene lause sätestab, et jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja (sh Angerja tn 5 kinnistu) puhul korraldab korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist korteriomanike loodud korteriühistu. Seetõttu tuleb korteriühistut Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 1 ja lg 2 tähenduses käsitada kinnisasja omaniku ja territooriumi haldajana. 12. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud ettekirjutus nii sisuliselt kui ka vormiliselt õiguspärane. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla Tallinna Keskkonnaameti pädevust taolist haldusakti anda. Keskkonnaametile annavad vastava volituse

§ 119lg 2, § 128 lg 3, § 129 lg 2; Ke

JVS § 6 lg-d 1 ja 3, § 11, § 21 lg 1 ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 2 lg 1. Samuti ei ole olnud vaidlust selle üle, et ettekirjutus vastab KeJVS § 21 lg-s 4 ja HMS §-des 55-57 sätestatud vorminõuetele. Tallinna Keskkonnaameti 23.02.2009 ettekirjutus-hoiatuse tegemiseks esinesid õigusaktides sätestatud alused. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust Angerja tn 5 kinnistul (sisekvartali avalikult kasutataval teel) suure koguse (hinnanguliselt 15 m3) konteineriväliste segajäätmete olemasolu üle pikema aja jooksul. Seda tõendavad ka kohtutoimikus olevad fotod (tl 41-45) ning Tallinna Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve spetsialistide poolt 14.01.2009 ja 02.02.2009 koostatud objekti kontrollimise protokollid (tl 38-39).

§ 28

lg 1 paneb jäätmevaldajale kohustuse käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 8

(10)3-09-643 Samasisuline kohustus on ette nähtud Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p-s
  1. Jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p-st 3 tuleneb jäätmevaldajale lisaks kohustus jäätmeid liigiti koguda, vedada või taaskasutada vastavalt eeskirja nõuetele või anda jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba. Jäätmevaldaja peab samuti omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid (jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p 7), paigutama need krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, v.a ühismahutite kasutamise korral (jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p 8) ning vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras (jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 2 p 10).
  2. KeJVS § 21 lg 2 p 3 näeb ette keskkonnajärelevalve alase ettekirjutuse tegemise inimese elu, tervist või vara või keskkonda ohustava tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks, kui tegevust ei saa KeJVS § 22 lg 2 kohaselt peatada. KeJVS § 22 lg 2 sätestab, et peatada ei tohi inimeste vara või keskkonda ohustavat tegevust, mille peatamine võib põhjustada üldistele huvidele suuremat kahju, kui põhjustaks tegevuse jätkumine. Käesoleval juhul ei olnuks KeJVS § 22 lg 2 mõttes objektiivselt võimalik peatada Angerja tn 5 elanike poolt jäätmete tekitamist ega saanuks neilt nõuda jäätmete ladustamist näiteks nende kasutatavas eluruumis või mujal. Sisuliselt on ka apellant nõustunud, et jäätmete ladustamine antud juhul toimunud viisil oli vastuolus kehtestatud jäätmekäitlusnõuetega, vaidlus on üksnes selles, kas nimetatud tegevus põhjustas olulisi keskkonnahäiringuid. Apellandi arvates oli prügi ladustatud viisil, mis välistas igasuguse keskkonnaohu realiseerumise. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 18

kohaselt on selle seaduse tähenduses keskkonnahäiring kas arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. Vastustaja ja halduskohus on asunud õigesti seisukohale, et KeJVS § 21 lg 2 p-s 3 sätestatud ettekirjutuse tegemiseks piisab juba ainuüksi sellest, et ohustava tegevusega võib piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ettekirjutuse tegemine ei eelda, et nimetatud oht peab eelnevalt olema realiseerunud. Seetõttu ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasus ka sellest, kas ja kuivõrd on tõendatud jäätmekäitlusnõudeid eirava tegevuse tõttu keskkonnale või inimeste elule või tervisele kahju tegelik tekkimine. Ettekirjutuse tegemiseks esines piisav alus, kui asjaolusid arvestades võis ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arvamust, et käesoleval juhul olid need tingimused täidetud, sest Angerja tn 5 kinnistule oli lahtiselt ladustatud väga suur hulk jäätmeid, mistõttu esines suur oht nende laialikandumiseks loomade, lindude ja tuule abil. Samuti võib üldtuntuks pidada asjaolu, et jäätmete lagunemisel toimuvates protsessides eraldub mitmeid keskkonnale ning inimeste elule ja tervisele ohtlikke jääkprodukte, mille kahjulikku mõju aitab vähendada üksnes jäätmekäitluse nõuetekohane korraldamine (nt jäätmete liigiti kogumine). 14.

§ 128

lg 2 näeb ette, et ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. Kuna apellant saastuse likvideerimise kohustust ei täitnud, olid täidetud alused

§ 128lg 2 alusel ettekirjutuse tegemiseks.

Kuigi ettekirjutusest ei nähtu konkreetselt, millise

§ 129

lg-s 1 nimetatud muu keskkonnaohutuse seisukohalt olulise teo KÜ Angerja 5 poolt tegemata jätmine on põhjustanud

§ 129

lg 2 alusel ettekirjutuse tegemise, ei muuda ka see asjaolu vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks, sest ettekirjutuses on tuginetud ka

§ 128lg-tele 9

(10)3-09-643 2 ja 3, mis on rikkumise faktilist koosseisu arvestades vaieldamatult asjakohased õiguslikud alused. Ettekirjutusega korteriühistule pandud kohustused olid lisaks eesmärgipärased (avaliku ruumi korrashoid, keskkonna ning inimeste elu ja tervise kaitse) ja proportsionaalsed. Meede oli sobiv, sest jäätmete likvideerimine ja jäätmehoolduse nõuetekohane korraldamine soodustab eesmärgi saavutamist. See oli ka vajalik, sest eesmärki ei ole võimalik vähemalt sama tõhusalt saavutada mõne adressaati vähem koormava abinõuga. Samuti oli kohaldatud abinõu mõõdukas, sest adressaadi õigustesse ei ole eesmärgi tähtsust arvestades sekkutud ülemäära ulatuslikult ega intensiivselt, vaid temalt on üksnes nõutud kehtivatest õigusaktidest kinnipidamist sarnaselt teistele jäätmevaldajatele. Kaebaja ei ole seejuures ka ise väitnud, et ta ei mõistnud ettekirjutusega korteriühistule pandud kohustuste sisu, et need olnuksid vastuolulised või olnuks korteriühistul ettekirjutust selles sätestatud tähtajal ja tingimustel võimatu täita.
  1. Vaidlustatud ettekirjutuse andmisel ei ole rikutud ka haldusmenetluse norme. Isegi kui KÜ Angerja 5 esindaja oli arvamusel, et 14.01.2009 ja 04.02.2009 kohtumised linnaametnikega on mõeldud üksnes tekkinud jäätmeprobleemide arutamiseks, pidi ta mõistma, et juhul, kui kohtumistel mingit tulemust ei saavutata ning jäätmeprobleem jätkub, teeb Tallinna Keskkonnaamet ühistule ettekirjutuse konteinerivälised jäätmed likvideerida ja hoiduda edaspidi linnaruumi saastamisest, korraldades Angerja tn 5 kinnistul jäätmekäitlust nõuetekohaselt. Korteriühistu ei saanud eeldada, et vastustaja aktsepteerib linnaruumi jätkuvat saastamist. Apellant ei ole kohtumenetluse käigus toonud välja ka ühtegi sellist asjaolu, mida ta poleks enne vaidlustatud ettekirjutuse andmist Tallinna Keskkonnaametile esitanud ja mida vastustaja poleks järelikult saanud haldusakti andmisel arvesse võtta. Apellandi väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on ringkonnakohtu arvates otsitud ega anna mingit alust vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks.
  2. Eelneva põhjal ja HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel jääb KÜ Angerja 5 apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.04.2010 otsus muutmata.
  3. KÜ Angerja 5 taotles ringkonnakohtu istungil 2000 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist, esitades 17.05.2010 maksekorralduse, mille kohaselt on apellant tasunud OÜle Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski 2000 krooni apellatsiooni koostamise eest haldusasjas nr 3-09-
  4. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on KÜ-d Angerja 5 kohtumenetluses esindanud siiski üksnes juhatuse liige Sergei Petko, kes osales ka kohtuistungil. Advokaat kohtumenetluses kaebajat esindanud ei ole. Võimalike menetluskulude koosseisu haldusasjades sätestab HKMS § 83 ning nimetatud sätte kohaselt ei saa halduskohtumenetluses menetluskuludeks olla muud õigusabikulud peale menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude (HKMS § 83 lg 4 p 1). Seetõttu ei kuuluks apellandi taotlus rahuldamisele sõltumata apellatsioonkaebuse edukusest. Samas kannab HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad KÜ Angerja 5 menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuna Tallinna Keskkonnaamet ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 93 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.