Obsah (6)

§ 113§ 8§ 76§ 23§ 100§ 102

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 08.november 2010.a Paide 2-10-39109 Swedbank AS-i hagi Tanel Tilk’ vastu võlgnevuse nõudes

§ 113g 1 sätestatud määras.

1. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-39109 kannab Tanel Tilk täies ulatuses.
3. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 1750.00 krooni riigilõivu.
4. Tanel Tilk peab maksma AS-ile Swedbank 1750.00 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni menetluskulu hüvitamiseks.
5. Välja mõista Tanel Tilgalt (Tilk) AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (1750 EEK) alates menetluskulude kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Tanel Tilk ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Tanel Tilk võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandus-ministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
6. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Tanel Tilk’ vastu 2421.77 krooni 12.05.2005.a poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, Tsiviilasi nr 2-10-39109 kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (

) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 23

lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 102

kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust.

§ 113

lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 12.05.2005.a sõlmitud laenulepingust nr 05093702-VL tulenevate kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla, intressi ja sissenõutavaks muutunud põhiosa viivise, samuti hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagiavaldus on esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata jätmisest tedasaamist, loeb kohus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu TsMS § 144 p 7 alusel hageja menetluskuluks. Hagiavalduses märgitu kohaselt koosneb hageja menetluskulu 750 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 1000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, kokku 1750 krooni. Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus ja ulatus tulenevad seadusest, on hageja kulutus riigilõivule kantud ulatuses põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2