← Eesti

3-08-2256/75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2256 Haldusasi Andrei Grišini kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud kahju summas 330 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  3. juuli
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrei Grišini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja Andrei Grišin Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu
  7. juuli
  8. a otsus muutmata ja Andrei Grišini apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  9. oktoober
  10. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tallinna Vanglas viibiva Andrei Grišini ema V. G. tõi
  12. juulil
  13. a vanglasse käsipaki, mis sisaldas muu hulgas sini-valge triibulist käisteta särki. Saadetise võttis vastu Tallinna Vangla teenistuja V. T..
  14. augustil
  15. a esitas A. Grišin avalduse vangla laost eelnimetatud 3-08-2256 eseme saamiseks. Kuna kaebaja väidetavalt soovitud eset ei saanud, tegi ta
  16. augustil
  17. a uue avalduse, mille alusel toodi A. Grišinile hall maika. Selle vastuvõtmisest ta keeldus. Tallinna Vangla vastas kaebaja taotlusele
  18. septembril
  19. a, märkides, et kaebaja
  20. augusti
  21. a avalduse alusel on talle väljastatud sini-valge triibuline maika,
  22. augusti
  23. a avalduse alusel on pakutud halli maikat ning rohkem särke kaebajal isiklike asjade hulgas laos ei ole.
  24. A. Grišin esitas vanglale
  25. septembril
  26. a taotluse õige eseme saamiseks või materiaalse kahju hüvitamiseks. Tallinna Vangla vastas
  27. oktoobril
  28. a kaebaja taotlusele, märkides, et ta on kätte saanud sini-valge triibulise maika, mistõttu tema taotlus jäetakse rahuldamata.
  29. A. Grišin esitas
  30. novembril
  31. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt välja mõista 34 430 krooni materiaalse ja moraalse kahju eest. Tallinna Halduskohtu
  32. jaanuari
  33. a määrusega tagastati kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, sest kohustuslik kohtueelne kord oli läbimata.
  34. aprilli
  35. a määrusega jättis kohus kaebuse osaliselt (100 krooni suurune materiaalne kahju ema sõidukulu näol) läbi vaatamata, kuna kaebajal ei ole õigust pöörduda kohtusse teise isiku subjektiivsete õiguste kaitseks. 330 krooni suuruse varalise kahju hüvitamise nõuet põhjendas kaebaja järgnevalt. Kaebaja ema tõi
  36. juulil
  37. a kaebajale käsipaki, milles oli muuhulgas sini-valge triibuline käisteta särk – nn meremehesärk. Pärast paki saabumist hoiustati see vangla laos.
  38. augustil
  39. a esitatud avalduses soovis kaebaja kambrisse sini-valget triibulist särki. Laotöötaja tõi eseme mustas läbipaistmatus kotis. Kotis olnud eri värvi triipudega tume särk ei olnud kaebaja poolt soovitud ese. Ka uue avalduse alusel
  40. augustil
  41. a toodud hall käisteta särk ei olnud soovitud ese. Kaebajale ei ole siiani õiget eset tagastatud. Kaebaja soovib kadunud särgi väärtuse hüvitamist.
  42. Tallinna Halduskohtu
  43. juuli
  44. a otsusega jäeti A. Grišini kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. VSKE § 61 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad §-s 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades § 57 lg-s 3 ja § 61 lg-s 11 toodud piirangut, lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos, nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale ametnikule. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise, ning lg 5 kohaselt asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel, asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Tallinna Vangla kodukorra p 14.5.2 kohaselt peavad muudatused kinni peetava isiku asjades olema kambrikaardile tehtud võimalikult täpselt, välja arvatud hügieenitarvete, sokkide, aluspesu, ajakirjanduse ja kirjatarvete muudatused; 2

(6)3-08-2256 2) kaebajal on õigus hoida enda asju kinnipeetavate isiklike asjade laos ning vanglal on kohustus tagada asjade säilimine ning dokumenteerida asjade liikumine lattu ja laost välja; 3) vaidlus puudub selles, et
  1. juulil
  2. a viidi kaebajale tema ema poolt Tallinna Vanglasse käsipakk, mis sisaldas sini-valge triibulist käisteta särki (kingitus kaebaja sünnipäevaks). Vaidlus on selle üle, kas kaebajale on
  3. augustil
  4. a väljastatud laost sama särk, mis talle ema poolt
  5. juulil
  6. a toodi. Kaebaja väitel tõi ema talle sini-valge triibulise meremehesärgi ning vastustaja väitel toodi kaebajale nö tavaline tumesinine valgete triipudega käisteta särk; 4) kohtuistungil esitas kaebaja asitõendina särgi, mis talle
  7. augustil
  8. a vangla laost väljastati. Tegemist on tumesinise peente valgete ja helesiniste triipudega ning ilma käisteta särgiga, mis ei ole nn meremehesärk. Kohtutoimikus (tl 4) olevast kaebaja ema täidetud avaldusest (täidetakse käsipaki toomisel kinnipidamisasutusse) nähtub, et kaebajale toodi pakiga jalgpallisärk (futbolka). Vangla ametnik on täpsustanud viidatud avalduse märkuste lahtris, et ese on ilma varrukateta ja sini-valge triibuline. Nimetatud avaldus tõendab, et kaebajale toodi käsipakiga varrukateta särk, mis oli sini-valge triibuline, kuid ei võimalda teha järeldust, et tegemist oleks olnud meremehesärgiga. Arvestades kaebaja enda seletust kohtuistungil (tl 102), et ema ei saanud segi ajada meremehesärki muu särgiga, võib pigem järeldada, et kaebajale toodud pakis ei olnud meremehesärki. Vangla lao registreerimise raamatu väljavõttest (tl 17) nähtub, et kaebajale on laost
  9. augustil
  10. a väljastatud sinine maika. See dokument eraldivõetuna ei tõenda seda, milline särk kaebajale väljastati (sini-valge triibuline käisteta tavaline särk või meremehesärk). Seda ei tõenda ka kaebaja kambrikaardile tehtud kanne (tl 98), millest nähtub samuti, et väljastatud on sinine maika. Kaebaja kinnitas kohtus, et talle toodi
  11. augustil
  12. a särk, mille ta on kohtule asitõendina esitanud. Ühtegi tõendit, et kaebajale oleks vanglasse toodud meremehesärk, kohtule esitatud ei ole. Menetlusseadustiku kohaselt ei ole kaebaja seletus tõendiks. Samuti ei saaks kaebaja oma seletusega (isegi kui see oleks võetud vande all) tõendada, milline särk talle käsipakiga toodi, sest ta ei olnud ise särki varem näinud. Kaebaja oletus, et ema tõi meremehesärgi, ei ole seega tõendatud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud vanemvalvur K. T. ütles, et kaebajale käsipakiga toodud särk oli tumesinine peente valgete triipudega (tl 106). Kui heita asitõendiks olevale särgile põgus pilk (nagu võib asjade laost väljastamisel eeldada), võib jääda mulje, et tegemist on tunnistaja kirjeldusele vastava särgiga. Tunnistaja ei kinnitanud, et asitõendina esitatud särk on sama särk, mis toodi kaebajale, kuid pidas seda tõenäoliseks. Tunnistaja oli kindel selles, et särk, mis kaebajale käsipakiga toodi ja tema avalduse alusel väljastati, oli sama. Tunnistaja ütluste kohaselt selgus ka vestluses kaebaja emaga, et ta tõi kaebajale ilma varrukateta T-särgi (tl 107). Seetõttu saab pidada usutavaks, et kaebajale toodi särk, mis on kohtule asitõendina esitatud. Tunnistaja oli kindel selles, et kaebajale käsipakiga toodud särk ei olnud nn meremehesärk (tl 107). Tunnistaja selgitas, et erinevus kohtule esitatud dokumentides särgi osas tehtud kannetes tulenes sellest, et paki toomise ajal nimetati ka ilma varrukateta särke T-särkideks, kuid hiljem, särgi väljastamise ajal, nimetati selliseid särke maikadeks (tl 106). Kohtul ei tekkinud kahtlusi tunnistaja ütluste õigsuses. Lisaks märkis vastustaja esindaja, et keegi kinnipeetavatest ei ole esitanud vangla vastu kahjunõuet seoses käesolevas asjas asitõendiks esitatud särgi kadumisega. See toetab kaudselt seisukohta, et kaebajale toodi just nimetatud särk; 5) HKMS § 15 lg 3 kohaselt on kaebaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et asitõendiks esitatud särk ei ole sama särk, mis toodi talle käsipakiga
  13. juulil
  14. a, ja et talle oleks toodud meremehesärk. Seega ei ole tõendatud, et vastustaja ei oleks väljastanud laost kaebajale kuuluvat eset ning oleks tekitanud kaebajale varalist kahju. Kohus ei saa rajada otsust menetlusosalise tõendamata väidetele. 3
(6)3-08-2256 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Andrei Grišini apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus tugines tunnistaja K. T. ütlustele, kes on vangla töötajana asjast huvitatud isik. Tunnistaja ütluste tõepärasuses on alust kahelda: ta ei mäletanud, millised olid teised asjad pakis, ega sedagi, kui palju pakke tol päeval vangla poolt vastu võeti. See tõendab, et tunnistaja oli end kohtuistungiks ja ütluste andmiseks ette valmistanud. Lisaks tunnistaja kinnitas, et osales kaks kuud enne kohtuistungit kaebaja kambri läbiotsimisel ja otsis tema isiklike asjade seast käisteta sini-valge triibulist T-särki. Nädal enne istungit tuli K. T. koos teise vanglatöötajaga kaebaja kambri juurde ja avaldas soovi võtta kaebaja käest T-särk, mis talle tema särgi asemel toodi. Sellest kaebaja keeldus ja esitas särgi kohtus asitõendina. Samuti esitas laotöötaja K. T. mingeid küsimusi kaebaja emale, kui ema käis lühiajalisel kokkusaamisel. Sellised toimingud on ebaseaduslikud ja vaadeldavad psühholoogilise survena. Kaebaja ema keeldus ütluste andmisest kohtus ning selleks on tal kaebaja lähisugulasena õigus. Kaebaja toetab ema sellist otsust, sest ei taha teda veelkord hingeliselt traumeerida; 2) kaebaja poolt kogutud vangla töötajate süütõenditest piisab ja kaebaja loodab nende objektiivsele läbivaatamisele.
  2. juulil
  3. a kaebajale ema poolt toodud asjade kirjeldusega blanketil on kirjas, et koos teiste asjadega toodi käisteta sini-valge triibuline Tsärk (madrusesärk), mis edaspidi vangla laost kaduma läks. Enne paki toomist vestles kaebaja emaga ja arutati küsimust, mida on kaebajal konkreetselt tarvis. Kaebaja teatas, et tahaks saada madrusesärki, mida meremehed kannavad. Kaebajal on
  4. juulil sünnipäev ja ema ostis talle kingituseks madrusesärgi (käisteta sini-valge triibulise T-särgi). Selles, et kaebaja ema ei eksinud ning ostis ja tõi pakis nimelt madrusesärgi, ei saa olla kahtlust, sest kaebaja isa oli varem pikemat aega kaubalaevastiku meremees ja kannab siiani pidevalt madrusesärke. Seetõttu ei saanud ema ajada segamini ja tuua kaebajale madrusesärgi asemel midagi muud. Kaebaja arutas aegsasti emaga, millist eset ta endale sünnipäevaks soovib. Kaebaja soovis eset, mis tuletaks meelde isa, kes invaliidsuse tõttu sai kokkusaamisele tulla vaid kaks korda; 3) laotöötaja püüdis kaebajat uskuma panna, et pakis ei toodud talle madrusesärki (käisteta sini-valge triibuline T-särk), vaid nimelt ese, mille kaebaja kohtus esitas. Kaebaja ei nõustu sellega, et talle tema isikliku asja (madrusesärgi) asemel toodi sinine maika, mida kinnitab laotöötajate žurnaalis tehtud kanne. Siiani pole selge, kuhu kadus laost kaebaja isiklik asi maksumusega 330 krooni. Kaebaja soovib, et see summa varalise kahju eest talle välja mõistetaks.
  5. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) dokumentaalselt (käsipaki tooja avaldus, väljavõte lao registreerimise raamatust ja vangiregistrist) on tõendatud asjaolu, et kaebajale toodi
  6. juulil
  7. a käsipakiga sini-valge triibuline varrukateta T-särk (maika), mis väljastati kinni peetavate isikute isiklike asjade laost kaebajale kambrisse
  8. augustil
  9. a. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tegemist ei olnud talle käsipakis toodud särgiga. Samale seisukohale jõudis ka halduskohus oma otsuses, millega vangla täielikult nõustub; 4
(6)3-08-2256 2) kaebaja seab kahtluse alla tunnistaja K. T. ütlused. Kuna kaebaja pöördus seoses talle käsipakiga toodud väidetava meremehesärgi kadumisega korduvalt avaldustega vangla poole ning K. T. töötab kinni peetavate isikute isiklike asjade laos ja tegeles väidetava särgi kadumise probleemiga, on loomulik, et ta mäletas, missugune särk käsipakiga toodi. Asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud, mitu käsipakki toodi kaebaja paki toomisega samal päeval, ei puutu asjasse ega saa seada kahtluse alla tunnistaja ütlusi; 3) tulenevalt VSKE § 75 lg-st 1 esitab käsipaki toonud isik koos pakiga vanglaametnikule taotluse. Kaebajale
  1. juulil
  2. a käsipaki toonud V. G. on täitnud avalduse, milles on märgitud vene keeles „futbolka“ ning vanglaametniku poolt täpsustus „ilma varrukateta sini/valge triibuline“. Seega ei nähtu kaebajale paki toonud isiku avaldusest, et tegemist oleks olnud nn meremehesärgiga. Kaebaja väidab, et tema isa oli meremees ning seega teab ema täpselt, missugune näeb välja meremehesärk. Vangla leiab, et kui käsipakis toodud särgi puhul oleks tõepoolest olnud tegemist meremehesärgiga, siis oleks kaebaja ema avaldusele ka kirjutanud „meremehesärk“, kuid tema kirjutas „futbolka“, mis eesti keelde tõlgituna tähendab T-särki. Ka lao registreerimisraamatu väljavõttest ei nähtu, et kaebajale oleks laost väljastatud muu särk kui see, mille ema talle käsipakiga tõi. Erinevust käsipaki tooja avalduses ja väljavõttes märgitu vahel selgitas K. T. kohtuistungil järgnevalt: „Erinevus kohtule esitatud dokumentides särgi osas tehtud kannetes tulenes sellest, et paki toomise ajal nimetati ka ilma varrukateta särke T-särkideks, kuid hiljem särgi väljastamise ajal nimetati selliseid särke maikadeks“. Vangla leiab, et erinevus kahes dokumendis tehtud kandes ei tõenda kuidagi kaebaja väidet, et tema ema tõi talle käsipakiga just meremehesärgi. Selle kohta, et ema oleks toonud just meremehesärgi, ei ole kaebaja tõendeid esitanud.
  3. Ringkonnakohtu istungil toetas A. Grišin oma apellatsioonkaebust, vastustaja esindaja vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Apellatsioonkaebuse väited ei anna seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud ebaõigesti tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid igakülgselt hinnanud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.
  5. A. Grišini kahjunõue vangla vastu tugineb kaebaja väitele, et tema ema poolt käsipakiga vanglasse toodud meremehesärk on kaduma läinud ning selle asemel väljastas vangla kaebajale
  6. augustil
  7. a särgi, mis kaebajale ei kuulu. Kohus ei saa rajada otsust pelgalt kaebaja veendumusele, et talle toodi vanglasse nimelt meremehesärk. Ühtki tõendit asjas selle väite kinnituseks ei ole esitatud. Asitõendina kohtule esitatud särk vastab vanglasse toodud särgi kohta koostatud dokumentaalsetes tõendites sisalduvatele kirjeldustele, mistõttu pole kohtul alust seada kahtluse alla ka muude tõenditega kooskõlas olevat tunnistaja K. T. ütlust, et kaebajale väljastati tema avalduse alusel sama särk, mis käsipakiga vanglasse toodi. Halduskohus ei ole rajanud oma järeldusi üksnes K. T. ütlustele, vaid tõendite kogumis hindamisele. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui tunnistaja ütlused tuleks apellandi poolt esile toodu põhjal (asjast huvitatus, püüd hiljem särki näha, kaebaja ema küsitlemine, muude pakis sisaldunud asjade ja vanglasse toodud pakkide arvu mittemäletamine) tõendite kogumist 5
(6)3-08-2256 ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta, on kaebaja väide meremehesärgi vanglasse toomise ja kadumamineku kohta tõendamata ja kahjunõue seetõttu alusetu. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.