Kaebaja R S tõlgendab Narva Linnavalitsuse korralduse punktis 2.7 viidet ehitusseadusele § 61 lg 1 p 10, kui ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevust ettekirjutuse tegemisel juhul, kui ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. Vastustaja viitas oma korralduse nr 847-k p 2.7 ehitusseaduse (edaspidi
) § 61 lg 1 p 10 põhjusel, et ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus teha ettekirjutus ja tulenevalt sellest on õigus ja kontrollida ka selle täitmist. Seega R S põhjendab oma kaebust sellega, et Narva Linnavalitsus ei ole pädev organ lammutamise kohta ettekirjutuse väljastamiseks. Vaidlustatava korralduse nr 847-k garaaži lammutamise kohta punkt 2.6 viitab Ehitusseaduse § 40 lg 2, mille alusel ebaseaduslikult ehitatud ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemine on linna- või vallavalitsuse ainupädevuses. Parve tn 25 juures asuva garaaži püstitamiseks puudub vajalik maa kasutusõigus. Puudub ehitusprojekt ja kohaliku omavalitsuse poolt seadusega sätestatud korras väljastatud ehitusluba. Sellest tulenevalt ei vasta garaaž ehitusseaduse mõistes ehitisele esitatavatele nõuetele ja ehitise püstitamisel on eiratud ehitise omaniku kohustusi. Samuti on ebaseaduslik ehitise püstitamine vastuolus ohutust tagavate õigusnormidega, millega on rikutud raudteeseadust. Maa-ametile ja AS-le EVR Infra saadetud järelepärimisele saadud vastuste kohaselt on Parve tn 25 kinnistut ümbritsev maa-ala tulevikus vajalik Narva raudteejaama arendamiseks. Lisaks eelnevale teatas AS EVR Infra oma vastuses, et maksab eelmainitud maa-ala eest maamaksu. Kuna R S ebaseaduslikult ehitatud garaaž riivab AS EVR Infra maa kasutamise õigusi ning rikub avalikke huve, siis Narva Linnavalitsus tegi korraldusega nr 847-k R S ettekirjutuse garaaži lammutamiseks. Korralduse vastuvõtmisel Narva Linnavalitsus lähtus sellest, et pole võimalik õiguspärast olukorda taastada ja ei nähta teist võimalust peale garaaži lammutamise.Kaebaja nõuab menetluskuluna riigilõivu 450 krooni välja mõistmist vastustajalt kaebaja kasuks. Vastustaja Narva Linnavalitsus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et tulenevalt
lg 2 on linnavalitsus pädev andma lammutamise korraldust ning
lg 1 p 10 kohaselt on ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses kontrollida lammutamisettekirjutuse täitmist. Vastustaja märgib, et ENSV Narva linna RSN TK 11.05.1982 otsusega oli vaidlusalune garaaži alune maa eraldatud Eesti Raudteele kasutamiseks. Vastustaja tegi päringu AS Eesti Raudtee õigusjärglasele AS EVR Infra. AS EVR Infra teatas 16.11.2009 kirjaga nr 4-1.5.7/3318-I-1, et ehitis asub raudtee kaitsevööndis ning Parve tänava raudteeülesõidu nähtavusnurgas ja AS Eesti Raudtee või tema õigusjärglane AS EVR Infra ei ole andnud nõusolekut garaaži ehitamiseks. Samuti teatab AS EVR Infra, et ei kooskõlasta tagantjärele omavolilist maahõivamist ning ebaseaduslikku ehitustegevust raudtee kaitsevööndis. 01.04.2010 kirjas nr 6.1-3/09/12389 teatas Maa-amet vastustajale , et ei pea hoone seadusega vastavusse viimist võimalikuks ning ei näe likvideerimisele alternatiivset lahendust.Vastustaja nõuab menetluskuluna 170 krooni välja mõistmist kaebajalt vastustaja kasuks (bensiiniraha sõiduks Narvast Jõhvi istungile). KOHTU PÕHJENDUSED Ehitusseaduse (
) § 29 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud enne ehitamise alustamist tagama ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. Sama paragrahvi lõike p 3 sätestab, et ehitise omanik on kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval juhul oli ehitustööde teostamiseks, kus riigi reformimata maale rajati garaaž, vajalik ehitusloa ja ehitusprojekti olemasolu. Seega ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et garaaži ehitamine oli omavoliline. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra p-le 3 hoonestusõigust ei seata: - kinnistu üksikule osale sellest eraldi kinnistut moodustamata - õigusliku aluseta püstitatud ehitise omaniku kasuks. Ka ei ole kaebajal õigus vastavalt Vabariigi Valitsuse 6.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korrale ning Maareformiseadusele Parve tn 25 üle tee garaaži all oleva maa ostueesõigusega erastamiseks.
lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Vastavalt HMS §-ile 8 lg 2 haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on 30.11.2006 Narva Linna ehitusmääruse nr 48 § -s 29 sätestatud ehitusjärelevalve korraldamine, mille kohaselt ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab Linnavalitsus ehitusjärelevalve osakonna ja ehitusjärelevalvet teostavate ametnike kaudu.
kohaselt on ehitusjärelevalve sama paragrahvi lg 1 p 8 mõttes ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. Vastustaja Narva Linnavalitsus linnapea Tarmo Tammiste isikus on teinud ettekirjutuse tuginedes nii
lg 2, mis sätestab, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab selle ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, sisaldab ennekõike õigusliku aluseta ehitise omaniku kohustust sättes nimetatud toiminguks, teisalt tuleneb viidatud sättest kohaliku omavalitsuse õigus nõuda omavolilise ehitise ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel lammutamist, kui ka
lg 1 p 10, mille kohaselt ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. Narva Linnavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 46/21 kinnitatud “Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus” on sätestatud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti põhiülesanded: 2.1 Linna haldusterritooriumi katmine planeeringutega, maareformi läbiviimine ja ehitustegevuse järelvalve. 2.9 Ehitusjärelvalve alal: 2.9.1 ehitusseaduse ja Narva linna ehitusmääruse täitmise kontrollimine; 2.9.6 ehitusjärelvalve teostamine vastavalt Ehitusseaduse nõuetele; 2.9.9 ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ja ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Kirjeldatu alusel on linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses vastavalt
lg 1 p-le 7 ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele.
lg 1 loetleb juhud, millal linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus teha ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutus.
lg 4 punktides 1-3 ning viidatud sätetest tulenevalt ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuses: 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ning 2) esitab nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustab tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. 3
lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus on linnapea või vallavanema volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisikul või Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori volitatud ametiisikul [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 20 000 ja juriidilisele isikule 100 000 krooni (RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009). Tulenevalt
lg 2 ja
lg 2 on vastustaja Narva Linnavalitsusel õigus nõuda õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanikult ehitise lammutamist ettekirjutusega määratud tähtpäevaks. Haldusorgan on oma korralduses käsitlenud kõiki asjaolusid põhjalikult ja samuti on motiveeritud ka seda, miks on asutud seisukohale, et Narva linnas Parve tn 25 vastas teisel pool teed asuv ebaseaduslikult püstitatud garaaž tuleb lammutada. Linnavalitsus on kaalutlusõiguse teostamisel põhjendatult võtnud arvesse, et garaaži püstitamiseks puuduvad vajalik maakasutusõigus, ehitusprojekt, ehitusluba ning see ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.Vaidlusalune garaaž on ebaseaduslik ning selline ehitis tuleb ilmselgelt lammutada. Kaebaja omandiõiguse riive ja majanduslikud kaalutlused ei ole sedavõrd kaalukad, et linn peaks jääma taluma õigusvastast ehitist. Halduskohus nõustub vastustajaga, et avaliku ruumi kasutamine peab toimuma seaduspäraselt ja rikkumistesse ei tohi suhtude kergekäeliselt. Seega oli linnapea pädev andma vaidlusaluse garaaži lammutamise korraldust, sest haldusorganisiseselt ei olnud seda Narva Linnavolikogu 25.09.2003.a määruses nr 46/21 reguleeritud. Vaidlustatud haldusakti on teinud selleks pädevust omav isik ja ei ole alust tunnistada korraldusega antud ettekirjutust tühiseks motiivil, et ettekirjutuse teinud ametnik ei omanud selleks pädevust. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab menetluskulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja esitas kuludokumendina kviitungi 170 krooni kandmise kohta, mille eest oli ostetud bensiini. Kuna vastustaja ei esitanud kohtukulude nimekirja, siis jäävad menetluskulud nende endi kanda. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.