kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt
lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui
sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis).
Tulenevalt
§-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,
lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
lg 3 p 5 loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks muuhulgas tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tulenevalt
-s tarbijakaitse kohta sätestatust on põhjendatud kohaldada ka kiirlaenude puhul
lg 1 sätestatut, mis keelab nõuda tarbijalt kõrgemat viivist, kui on
Seaduses sätestatud intressimäär oli alates 13.01.2009 (laenu tagastamise tähtaeg) 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. Samasugune intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. M. I. olnud viivituses laenusumma 10000 krooni – tagastamisega ajavahemikul 13.01.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.03.2010.a. 442 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest kokku 264,64 krooni (10 000 x 0,022% x 442 = 972,40 krooni). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma, intressi ja viivise katteks 11972,40 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse kohtukulude väljamõistmiseks (menetluskulude kindlaksmääramiseks) hagiavalduses (tl.6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka M. I. hüvitatavad ITM I. OÜ menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, summas 2000 krooni (sealhulgas 750 krooni tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel), väljamõistmist. Hagiavaldusele on hageja lisanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1250 krooni tasumise kohta 29.03.2010 (tl.18). Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud 750 krooni riigilõivu (tl.25 pöördel). Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2000 (1250+750) krooni. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.