2-10-54980/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-54980 Tsiviilasi M. Š. hagiavaldus T. Š. vastu T. Š. lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. Š., isikukood *, elukoht * Kostja: T. Š., isikukood *, elukoht * Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Keelduda menetlusse võtmast M. Š. hagiavaldust T. Š. vastu T. Š. lastele elatise nõudes
4. Määruse ärakiri saata hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud 04.11.
5. esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi T. Š. vastu T. Š. lastele elatise nõudes Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et tuleb keelduda esitatud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 1 Kohtule on esitanud hagi hagiavalduses esitatud andmete kohaselt M. Š. ja C. Š. vanaisa M. Š. Hagiavalduse kohaselt on mõlemad lapselapsed hageja kasvatada ja hageja ülalpidamisel. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja on laste seaduslik esindaja, kes on õigustatud esitama hagi kostja vastu elatise nõudes. Käesoleval juhul ei ole võimalik anda hagejale ka tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest tsiviilkohtumenetlus ei näe ette hageja asendamist menetluses. Kohus tegi 30.11.2010 päringu rahvastikuregistrisse, kust saadud vastuse kohaselt ei ole hageja määratud laste eestkostjaks. Lastel on olemas mõlemad vanemad, nii isa kui ema. Ülalpidamist on õigustatud nõudma alates 01.07.
6. kehtiva Perekonnaseaduse § 97 p 1 alusel alaealine laps. Seega hagi saab esitada kohtule alaealine laps, keda esindab seaduslik esindaja, näiteks teine vanem või eestkostja. Eeltoodust tuleneb, et hageja M. Š.l ei ole õigustatud esitama hagi, seega tema taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Nimetatud põhjendustel keeldub kohus hagi menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 4-6 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Ruth Sild Kohtunik 2