Obsah (6)

§ 113§ 94§ 308§ 336§ 187§ 101

Tsiviilasi nr. 2-08-83015 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2010 Tallinn Tsiviilasja n

§ 113

lg 1 ja

§ 94lg 1 sätestatud viivise määras.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 08.12.2008 saabus Harju Maakohtusse MAO avaldus VPOÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses 32 080.23 krooni saamiseks. 04.06.2009 määrusega anti MAO avaldus üle Harju Maakohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1. 25.06.2009 esitas hageja kohtule hagiavalduse VPOÜ vastu võla 31 300 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud XXX asuva eluruumi üürileping, mis lõppes 01.10.
2. Hageja andis võtmed kostja esindajale üle ning lepiti kokku, et ühe nädala möödudes vaadatakse korter koos üle ja pretensioonide puudumisel tagastatakse üürniku poolt lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha 36 000 krooni. 05.11.2008 esitati hagejale tema järelpärimise peale meiliga nimekiri eluruumi väidetavatest kahjustustest ja nende parandamisele tehtud kulutustest summas 37 300 krooni. Hageja tagatisraha arvelt kantud kulutustega korteri puhastamisele (8 200 krooni), saunapingi parandamisele (1 000 krooni), seinade parandamisele ja värvimisele (kokku 20 300 krooni) ei nõustunud, leides, et korter oli üleandmisel koristatud ja igati normaalses seisundis. Samuti on arusaamatu nõue nugade eest (2 200 krooni). Hageja leiab, et kuna hagejale puudustest ei teatatud vaid asuti neid üürileandja poolt ette hoiatamata likvideerima, siis on üürileandja oma võimaliku nõudeõiguse minetanud, lisaks on kõik kostja poolt loetletud tööde ja materjalide hinnad tõendamata. Maksekäsu kiirmenetluses tunnistas kostja hageja nõuet 18 000 krooni ulatuses, kuid hageja arvates on ka ülejäänud nõue summas 13 300 krooni põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 31 300 krooni ja viivis kohtuotsuse tegemise seisuga. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.13.08.2009 täpsustas hageja nõuet ning teatas, et hagi esitamise seisuga on intressi nõue kokku 2 251.76 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja 19.10.2009 kohtule esitatud hagivastuses hagi ei tunnistanud. Hageja on kohtule esitanud hagi summas 31 300 krooni. Kostja on tunnustanud hageja nõuet summas 18 000 krooni ning selle kohta on alustatud täitemenetlus nr 022/2009/4393, mille raames on kostja tasunud hagejale 18 000 krooni. Seega ei hageja nõue olla summas 31 300 krooni. Kostja vaidleb vastu ülejäänud summale 13 300 krooni, kuna leiab, et see ei ole tõendatud ega põhjendatud. Vastavalt poolte vahel16.02.2007 sõlmitud rendilepingule kohustus hageja rentnikuna hüvitama kostjale kõik enda või enda töötajate ja külastajate süü läbi omavolilise ümberehituse tõttu ruumide või nende seadmete rikkumisest tekitatud kahjud. Renditud ruumide kasutamisega tekitas hageja kostjale kahju, mille kõrvaldamiseks kulutas kostja 61 336.40 krooni. Seega tasumata jäänud summa 13 300 krooni oli kulutatud tekitatud kahju kõrvaldamiseks ega kuulu tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata täies ulatuses ning kohtukulud jätta hageja kanda. MENETLUSE KÄIK 02.02.2010 esitas hageja oma seisukohad kostja vastusele. Hageja nõustub, et on kostjalt 18 000 krooni kohtutäituri poolt läbiviidud täitemenetluse tulemusel kätte saanud. Hageja vaidleb vastu kostja seisukohtadele, millega kostja ei nõustu tagastama ülejäänud tagatisraha summas 13 300 krooni. Hageja kinnitab jätkuvalt, et ei ole tekitanud kostja poolt talle etteheidetavaid kahjustusi XXX asuvale korterile ega selle sisustusele. Kui kostja ei olnud korteri tagastamisel rahul korteri seisundiga, siis peab ta tõendama, et korteri seisund ei vastanud lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik ei vastuta selliste kahjustuste ja kulumise eest, mis on asja kasutamise puhul tavaline ning seega peab kostja ka tõendama, et väljaüürimise käigus on asjale tekkinud sellised kahjustused, mis väljuvad asja kasutamise tavapärasest kulumisest. Kõik kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda kuidagi, kas kostja poolt nimetatud kahjustused korteril ka tegelikult esinesid või mitte kui hageja korterivõtmed kostja esindajale üle andis. Korteri tagastamisel korterit koos üle ei vaadatud ega koostatud ka üleandmis/vastuvõtmisakti, mis oleks kirjeldanud korteri seisundit selle üleandmisel kostjale ning kostja esitas hagejale kahjustuste nimekirja ja hüvitise kalkulatsiooni alles siis kui hageja hakkas tagatisraha tagasisaamise kohta huvi tundma. 29.03.2010 toimunud kohtuistungile kostja seaduslik esindaja ei ilmunud. Kohale ilmunud hageja esindaja oli nõus asja sisulise lahendamisega, jäi esitatud nõude suuruses 13 300 krooni juurde ning palus menetluskulud jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tagastad üürilepingu tagatiseks makstud tagatisraha või mitte. Tagatisraha eesmärgiks on

§ 308

lg 1 järgi tagada üürileandja üürilepingust tulenevad võimalikud nõuded üürniku vastu, eelkõige üüri- ja kõrvalkulude nõuded ning ka üüritud asja kahjustamisest või hävimisest tulenevad nõuded. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas kostja saab tagatisraha maksmisest keelduda. Kas kostja on esitanud hagejale üürilepingust tuleneva nõude 2 kuu jooksul vastavalt

§ 308lg 3 ning kas esitatud nõudel on õiguslik ja faktiline alus.

Pooled ei vaidle selle üle, et pooltevaheline üürileping XXX eluruumi kasutamiseks lõppes 1.oktoobril 2008, mil korter anti kostja esindajale üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja esitas hagejale 5.11.2008 nimekirja üüritud asja kahjustustest ja nõude eluruumi kahjustuste parandamiseks summas 37 300 krooni. TsMS § 230 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama oma väiteid. Kohus leiab, et kostja peab tõendama asjaolusid, mis võimaldasid tal keelduda tagatisraha tagastamisest so väiteid korteri kahjustuste kohta.

§ 336lg 1 järgi on üürileandjal kohustus asi üle vaadata.

Kostja on kohtule esitanud tõenditena tema enda poolt koostatud nõudekirjad kostjale ning 4.05.2009 sõlmitud töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Kostja 30.11.2008 nimekiri korteri kahjustuste ja rikutu parandamise kohta on koostatud kostja enda poolt. Kahjustuste olemasolu ei ole objektiivselt fikseeritud, seetõttu ei saa nende olemasolu või puudumist kirjast välja lugeda. Kostja esitatud töövõtulepingus on märgitud, et ehitustöödega tuleb alustada hiljemalt 6.05.2009 so rohkem kui pool aastat pärast hageja poolt korteri üleandmist. Kohus leiab, et töövõtulepingus nimetatud tööde põhjuslik seos hageja tegevusega ei ole tõendatud. Hagejal puudus korteri valdus alates 1.10.2008 ning korter ole kostja valduses alates sellest ajast. Kostja ei ole tõendanud, et korteri kahjustused on seostud hageja tegevusega. Samuti ei ole esitatud tõenditest selge, et tegemist ei ole eluruumi tavapärasest kulumisest tekkinud remondivajadusega. Kohus rahuldas kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kuid kostja ei taganud tõendi kättesaadavust.

§ 187

lg 2 järgi tuleb lepingu lõppemisel lepingu täitmise tagamiseks antud tagatis tagastada selle andjale. Täitemenetluses on hageja nõue ostja vastu osaliselt rahuldatud, seetõttu tuleb kostjalt

§ 101

lg 1 järgi hageja kasuks välja mõista põhinõue 13 300 krooni.

§ 113

lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

§ 94

lg 1 sätestatud määras alates 5.10.2008 kuni hagi esitamiseni 25.06.2009 summas 2251,76 krooni ja sealt edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni iga viivitatud päeva eest

§ 113

lg 1 ja

§ 94lg 1 sätestatud viivise määras põhinõudelt. Ts

MS § 162 lg 1 ja TsMS § 172 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik