Obsah (7)

§ 168§ 430§ 64§ 661§ 174§ 164§ 432

Tsiviiltoimik 2-10-25156 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI KOHUS Harju Maakohus KOHTUNIK Raivo Einula MÄÄRUSE TEGEMISE AEG JA KOHT 11.11.2010 NIMEL Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Talli

§ 168lg 3).

I. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on N K hagi NB vastu elatise nõudes poolte ühise poja S Ki (sündinud xxx ) ülalpidamiseks. Hagi on esitatud 26.05.

1. Hageja soovis hagiavalduse kohaselt kostjalt elatist alates hagi esitamisest summas 2250 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 21%, kokku 2722,50 krooni kuus. Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 11.11.2010 jõudsid hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada. II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määrati elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja 2 Tsiviiltoimik 2-10-25156 lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni. Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99-101). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kompromissi kohaselt hakkab kostja hagejale poolte ühise lapse ülalpidamiseks maksma elatist 2175 krooni kuus alates novembrist
2. Peale selle kustutab kostja hageja ees igakuiste osamaksetena elatusraha võlgnevuse vähemmakstud perioodi eest, so 1.06.201031.10.
3. kuna varasema kohtuotsuse (18.04.2005 tsiviilasjas nr 2/125-269/04) kohaselt oli elatusraha suuruseks 1345 krooni kuus, siis on elatusraha võlgnevuse suuruseks 4150 krooni. Pooled leppisid kokku, et selle võlgnevuse kustutab kostja hageja ees kümne järjestikuse kalendrikuu jooksul alates novembrist 2010 igakuise osamaksega 415 krooni. Pooled leppisid kokku, et elatusraha ja elatise võlgnevuse osamakse tasutakse hageja pangakontole hiljemalt jooksva kuu
4. kuupäevaks. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta. 3 Tsiviiltoimik 2-10-25156

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt

§ 661

lg 2 viisteist päeva.

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

§ 174

’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174

lg 1-3 sätestatud korras.

§ 164

lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula 4