lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejate väitel seisneb kahju selles, et nad on kaotanud võimaluse rajada elamut odavama hinnaga, kuivõrd elamu rajamist takistas kostja tegevusetus. Seega peavad hagejad tõendama, et 14.09.2006-20.03.2008 esinesid asjaolud, mis takistasid hagejatel kinnistule elamu püstitamist ja et need asjaolud on tingitud kostja tegevusetusest. Hagejad on oma väite tõendamiseks esitanud 14.09.2006 hinnapakkumise elamu projekteerimiseks ja ehitamiseks AS-lt T (tl 38), milles on märgitud, et ülevaatuse teostamise ajal puudus nii veeühendus kui ka juurdepääs. Muldkattega ei ole võimalik raskeveokitega liigelda. Vee puudumisel suureneb ehitustööde maksumus kuna vesi on vaja kohale tuua igapäevaselt vastavate mahutitega. Ka hinnapakkumisest nähtub, et vee ja kanalisatsiooni puudumine iseenesest ei takista elamu püstitamist, kuid võib suurendada ehitustööde maksumust. Hagejad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millisel määral ehituse maksumus seeläbi võiks suureneda ega tuginenud sellele, et kaasnev hinnatõus oleks olnud nii suur, et ehitamine oleks muutunud mõttetuks. Seega tundub kohtule ebausutav, et üksnes vee puudumine võiks olla takistuseks elamu püstitamisele. Kuigi vee puudumine võib küll takistada elamu kasutamist, siis hagejad ei ole tuginenud sellele, et seoses vee puudumisega oleks olnud takistatud elamu kasutamine ja et nad oleks kandnud kahju seoses võimaluse puudumisega elamut kasutada. Vaidlus puudub selles, et 01.11.2007 oli tee asfalteeritud, seega pidi maja ehitamine igal juhul olema võimalik alates nimetatud ajast. Samas on kohus seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud, et enne 01.11.2007 oleks tee olukord takistanud elamu rajamist. Rae vallavalitsuse kirjast 15.06.2010 nähtub, et Rae valla andmetel oli tee olemas eeldatavalt juba nõukogude ajal ja et 2005 aastal on tee nimetatud kohalikuks teeks. Aerofotodelt (4 tk) nähtub, et tee oli olemas 2002 aasta seisuga ning et see on läbitavuselt sarnane peateeks oleva Veski teega. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud asjaolu, et tee olukord oleks olnud sedavõrd halb, et elamu püstitamine oli takistatud. Ebaveenev ja üldsõnaline on AS T esindaja selgitus, et 4 2-08-60994 ehitamine ei ole võimalik, sest muldkattega teel ei saa raskeveokitega liigelda. Tuleb eeldada, et ehitamine on võimalik ka sellises asukohas, kus puudub igasugune tee, kui selleks kasutatakse sobivat tehnikat ja ilmastikku. Tee puudumine võib küll suurendada ehituse maksumust või pikendada ehitusaega (sellele ei ole hagejad tuginenud), kuid erandlik on järeldus, et ehitamine ei ole üldse võimalik. Käesoleval juhul aga viis kinnistule tee, mis aerofotode kohaselt oli vähemalt 2002 aastal ja hiljem küllaltki hästi läbitav ning seda enam tundub ebausutav hinnang, et kinnistule ehitada ei olnud võimalik. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et kuivõrd AS T on esitanud hagejatele hinnapakkumise elamu ehitamiseks, võib käesoleva vaidluse tulemusest sõltuda AS-i T võimalus hagejatele teenust pakkuda ja seega võib AS-l T olla vaidluse lahendamise vastu isiklik huvi. Seega leiab kohus, et hinnapakkumises toodud märkustes on AS T esindaja kas viidanud sellele, et tegelik ehitamise maksumus oleks suurem või on tahtlikult olukorda moonutanud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejad ei ole tõendanud, et 14.09.200620.03.2008 esinesid asjaolud, mis takistasid hagejatel kinnistule elamu püstitamist. Kuivõrd nimetatud asjaolu tõendatud ei ole, on välistatud kostja põhjuslikust seosest tulenev vastutus ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna välistatud on kostja vastutus, ei hinda kohus teisi hagiavalduse asjaolusid. Kohus märgib, et asjakohane ei ole kostja viide nõude aegumisele, kuivõrd nõue ei oleks aegunud mitte lepingu rikkumisest, vaid kahju tekkimisest, st ehitushinna tõusust. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hagejate kanda solidaarselt. Peeter Pällin Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.