Obsah (6)

§ 661§ 168§ 430§ 174§ 164§ 432

Tsiviiltoimik 2-10-17499 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI KOHUS Harju Maakohus KOHTUNIK Raivo Einula MÄÄRUSE TEGEMISE AEG JA KOHT 15.10.2010 NIMEL Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tartu mnt 85, 15083 Talli

§ 661lg 2 ).

MENETLUSKULUDE JAOTUS Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (

§ 168lg 3).

I. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on ŽK hagi GK vastu elatise nõudes poolte ühise poja JK (sündinud xxx) ülalpidamiseks. Hagi on esitatud 15.04.

1. Hageja soovis hagiavalduse kohaselt kostjalt elatist alates aprillist 2010 summas 3117 krooni kuus ja elatusraha võlgnevust vähemmakstud elatisena summas 6013 krooni, kusjuures võlgnevust on arvestatud üheraastase perioodi eest tagasiulatuvalt hagi kohtule esitamisele eelneva ühe aasta eest. 15.10.2010 esitati kohtule taotlus kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Kompromissile on alla kirjutanud hageja ja kostja esindaja. II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määrati elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 2 Tsiviiltoimik 2-10-17499 Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtulahendi tegemise ajal on minimaalse elatusraha suuruseks Eesti Vabariigis 2175 krooni. Analoogiliselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010 kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99-101). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PKS §-dele 23, 61-64 või
2. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2009.a. 21%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, siis hageja poolt tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist on 2175 krooni kuus (0,21x2175kr =456,75 kr mis on tulumaksu suurus ühele lapsele väljamõistetavast elatisest). Kompromissi kohaselt hakkab kostja hagejale poolte ühise lapse ülalpidamiseks maksma elatist 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Peale selle kustutab kostja hageja ees igakuiste osamaksetena elatusraha võlgnevuse. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. 3 Tsiviiltoimik 2-10-17499

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

§ 174

’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174

lg 1-3 sätestatud korras.

§ 164

lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula Kohtunik 4